KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2019/621,  17. aprill 2019,

milles käsitletakse kontrollitavate aspektide tehnoülevaatuseks vajalikke tehnilisi andmeid ja soovituslike ülevaatusmeetodite kasutamist ning millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad andmevormingu ja asjakohasele tehnilisele teabele juurdepääsu korra kohta

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/45/EL, milles käsitletakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralist tehnoülevaatust ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2009/40/EÜ, (1) eelkõige selle artikli 4 lõiget 3,

ning arvestades järgmist:

(1)

Direktiivi 2014/45/EL kohaselt peaks komisjon mootorsõidukite ja nende haagiste korralise tehnoülevaatuse hõlbustamiseks vastu võtma rakendusaktid, millega määratakse kindlaks kontrollitavate aspektide tehnoülevaatuseks ja soovituslike ülevaatusmeetodite kasutamiseks vajaliku tehnilise teabe kogum.

(2)

Direktiivi 2014/45/EL I lisas on sätestatud kontrollitavate aspektide miinimumloetelu, kasutatavad miinimumnõuded ja soovituslikud ülevaatusmeetodid.

(3)

Mootorsõidukite ja nende haagiste korralise tehnoülevaatuse hõlbustamiseks peaks komisjon vastu võtma ka üksikasjalikud eeskirjad andmevormingu ja asjakohasele tehnilisele teabele juurdepääsu korra kohta.

(4)

Kui on kehtestatud tulemuslikud alternatiivsed liiklusohutusmeetmed, võivad liikmesriigid tehnoülevaatusest vabastada kahe- ja kolmerattalised sõidukid – L3e-, L4e-, L5e- ja L7e-kategooria sõidukid silindrimahuga üle 125 cm3. Selliste sõidukite tehnoülevaatuse korra kehtestamise ja ühtlustamise hõlbustamiseks tuleks aga suunava teabe andmiseks kindlaks määrata ka teatav teabekogum.

(5)

Käesolevas määruses sätestatud kohustused ja nõuded ei tohiks mõjutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 715/2007 (2) ja (EÜ) nr 595/2009 (3) sätestatud kohustusi ja nõudeid.

(6)

Tootjatele tuleks anda piisavalt aega, et nad saaksid juurutada veebilahendused, mis on vajalikud ülevaatuspunktidele ja asjaomastele pädevatele asutustele tehnilise teabe kättesaadavaks tegemiseks.

(7)

Käesoleva määrusega kehtestatud meetmed on kooskõlas direktiivi 2014/45/EL artikli 19 lõike 1 alusel moodustatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisese

1.   Käesolevas määruses sätestatakse mootorsõidukite ja nende haagiste korralise tehnoülevaatusega seotud:

a)

tehnilise teabe kogum pidurisüsteemi, rooliseadme, nähtavuse, tulede, helkurite, elektriseadmete, telgede, velgede, rehvide, vedrustuse, šassii ja selle kinnituste, muude seadmete ja saaste kohta, mis on vajalik kontrollitavate aspektide tehnoülevaatuseks ja soovituslike ülevaatusmeetodite kasutamiseks kooskõlas direktiivi 2014/45/EL I lisa punktiga 3, ja

b)

üksikasjalikud eeskirjad andmevormingu ja asjakohasele tehnilisele teabele juurdepääsu korra kohta.

Artikkel 2

Kohaldamisala

Käesolevat määrust kohaldatakse selliste sõidukite suhtes, millele tuleb teha direktiivi 2014/45/EL artikli 2 lõike 1 kohaselt tehnoülevaatus ja mis on liikmesriigis esmakordselt registreeritud või esmakordselt kasutusele võetud alates 20. maist 2018.

Artikkel 3

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)   „tootja“– Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 167/2013 (4) ja (EL) nr 168/2013 (5) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2007/46/EÜ (6) määratletud füüsiline või juriidiline isik;

2)   „tootja esindaja“– määrustes (EL) nr 167/2013 ja (EL) nr 168/2013 ning direktiivis 2007/46/EÜ määratletud füüsiline või juriidiline isik;

3)   „masinloetav“– arvutis otse kasutatav;

4)   „remondi- ja hooldusteave“– määrustes (EL) nr 167/2013 ja (EL) nr 168/2013 ning direktiivis 2007/46/EÜ määratletud teave;

5)   „registreerimine“– sõidukile riikliku maanteeliikluse loa andmine vastavalt nõukogu direktiivi 1999/37/EÜ (7) artikli 2 punktile b.

Artikkel 4

Sõidukit käsitlev tehniline teave

Tehnoülevaatuseks vajalik tehniline teave on esitatud käesoleva määruse lisas.

Artikkel 5

Sõidukit käsitlevale tehnilisele teabele juurdepääsu kord

1.   Käesoleva määruse lisas sätestatud tehniline teave sõiduki kohta tehakse ülevaatuspunktidele ja asjaomastele pädevatele asutustele kättesaadavaks piiranguteta, õigeaegselt ning mittediskrimineerival, kergesti ligipääsetaval ja järjepideval viisil.

2.   Tehniline teave tehakse kättesaadavaks hiljemalt kuus kuud pärast sõiduki registreerimist või kasutuselevõtmist. Sõidukite puhul, mis on registreeritud või kasutusele võetud ajavahemikul 20. maist 2018 kuni 20. novembrini 2019, tehakse kõnealune teave kättesaadavaks 20. mail 2020.

3.   Erandina lõikest 2 esitab tootja tehnilise teabe direktiivi 2014/45/EL artikli 5 lõike 4 esimeses, teises ja viiendas taandes sätestatud juhtudel ülevaatuspunktile ning asjaomasele pädevale asutusele taotluse korral viivitamata.

4.   Tootja esitab lõikes 1 osutatud tehnilises teabes tehtud hilisemad muudatused ja täiendused ülevaatuspunktidele ja asjaomastele pädevatele asutustele samal ajal, kui sõiduki remondi- ja hooldusteabe muudatused ja täiendused kättesaadavaks tehakse.

5.   Tehniline teave tehakse kättesaadavaks ülevaatuspunkti liikmesriigi ametlikus keeles või ametlikes keeltes või mis tahes muus keeles, mille asjaomase liikmesriigi pädev asutus on heaks kiitnud.

6.   Tootjad määravad kindlaks kontaktpunkti, mis vastutab sõidukit käsitlevale tehnilisele teabele juurdepääsu võimaldamise eest. Kontaktpunkti kontaktandmed tehakse kättesaadavaks tootja veebisaidil. Kontaktpunkt võib olla ka tootja esindaja.

7.   Liikmesriigid või nende pädevad asutused osutavad tootjale vajalikku abi selle tagamiseks, et sõidukit käsitlevale tehnilisele teabele juurdepääsu taotleval ülevaatuspunktil oleks direktiivi 2014/45/EL artikli 12 lõike 1 kohane tegevusluba.

Artikkel 6

Andmevorming

1.   Tootja teeb tehnilise teabe kättesaadavaks sõiduki valmistajatehase tähise põhjal avatud lähtekoodiga ja struktureeritud andmevormingus:

a)

taotluse korral pädevatele asutustele võrguühenduseta kasutatavate masinloetavate andmefailide kogumina ning

b)

ülevaatuspunktidele ja pädevatele asutustele veebipõhist lahendust kasutades. Veebipõhise lahenduse kasutamisel tehakse tehniline teave, mille tootja peab esitama veebisaidil avaldatava remondi- ja hooldusteabe osaga samaaegselt, kättesaadavaks samas andmevormingus. Sõiduki muu tehniline teave tehakse kättesaadavaks sarnase teabe puhul kasutatavas andmevormingus.

2.   Tootja võib lõikes 1 sätestatud nõuetest kõrvale kalduda sõidukite puhul, mis on saanud üksiksõiduki, riikliku või väikeseeria tüübikinnituse vastavalt määrustele (EL) nr 167/2013 ja (EL) nr 168/2013 ning direktiivile 2007/46/EÜ, või juhul, kui tootja ei pea täitma määrust (EÜ) nr 715/2007, (EL) nr 167/2013 või (EL) nr 168/2013. Teave esitatakse siiski kergesti juurdepääsetaval ja järjepideval viisil ning selliselt, et seda saab töödelda mõistlike pingutustega.

3.   Sõidukite puhul, mis on saanud järkjärgulise, sega- või mitmeastmelise tüübikinnituse vastavalt määrustele (EL) nr 167/2013 ja (EL) nr 168/2013 ning direktiivile 2007/46/EÜ, vastutab konkreetses etapis sõiduki konkreetse süsteemi, osa või eraldi seadmestikuga seotud tehnilise teabe lõpptootjale edastamise eest asjaomase konkreetse tootmisetapi eest vastutav tootja. Pädevatele asutustele ja ülevaatuspunktidele valmissõidukit käsitleva tehnilise teabe esitamise eest vastutab lõpptootja.

4.   Lõiget 3 ei kohaldata sõidukite suhtes, mis on saanud üksiksõiduki, riikliku või väikeseeria tüübikinnituse vastavalt määrustele (EL) nr 167/2013 ja (EL) nr 168/2013 ning direktiivile 2007/46/EÜ.

Artikkel 7

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 20. maist 2020.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. aprill 2019

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER


(1)  ELT L 127, 29.4.2014, lk 51.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT L 171, 29.6.2007, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta määrus (EÜ) nr 595/2009, mis käsitleb mootorsõidukite ja mootorite tüübikinnitust seoses raskeveokite heitmetega (Euro VI) ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 715/2007 ja direktiivi 2007/46/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 80/1269/EMÜ, 2005/55/EÜ ja 2005/78/EÜ (ELT L 188, 18.7.2009, lk 1).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. veebruari 2013. aasta määrus (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 1).

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 2.3.2013, lk 52).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT L 263, 9.10.2007, lk 1).

(7)  Nõukogu 29. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/37/EÜ sõidukite registreerimisdokumentide kohta (EÜT L 138, 1.6.1999, lk 57).


LISA

1.   ÜLDSÄTTED

I.

Käesoleva lisa kohaldamisel on „sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend“ põhiline diagnostiline teave ja sobivuskatse teave, eelkõige:

I.1.

sõiduki elektroonilise liidese asukoha ja sellele juurdepääsu sõidukispetsiifiline kirjeldus;

I.2.

teave selle kohta, kas konkreetne süsteem toetab diagnostilist suhtlust (jah/ei). Kui jah:

I.2.1.

siinide liikide ja protokollide sõidukispetsiifiline spetsifikatsioon;

I.2.2.

kontrollitud süsteemi/funktsiooni sideparameetrite sõidukispetsiifiline spetsifikatsioon;

I.3.

sõidukispetsiifiline teave algselt paigaldatud süsteemi kohta.

II.

Suunisena on esitatud L-kategooria sõidukeid ja direktiivi 2014/45/EL kohaldamisalast välja jäävate sõidukeid käsitlev tehniline teave.

2.   ÜLEVAATUSEGA SEOTUD TEAVE

Aspekt

Meetod

Vajalik teave

Kategooria, mille puhul teave on vajalik

< 3,5 t

> 3,5 t

O

L

T

1.

PIDURISÜSTEEM

1.1.

Mehaaniline seisund ja toimimine

1.1.1.

Sõidupiduri pedaali / käsipiduri hoova šarniir

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel.

Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

1.1.2.

Pedaali / käsipiduri hoova seisund ja pidurijuhtimisseadme vabakäik

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel.

Märkus: võimendiga pidurisüsteemidega sõidukeid tuleks kontrollida väljalülitatud mootoriga.

1.1.3.

Vaakumpump või kompressor ja mahutid

Komponentide visuaalne kontroll tavapärase töörõhu juures. Kontrollitakse vaakumi või õhurõhu ohutu taseme saavutamiseks kuluvat aega ning hoiatusseadise, mitmemähiselise kaitseklapi ja rõhualandusventiili toimimist.

Rõhk / maksimaalne väljalülitumisrõhk – minimaalne sisselülitumisrõhk [bar]

Vt ÜRO eeskirja nr 13 punkt 5.1.4.5.2.

X

Mitmemähiselise kaitseklapi staatiline sulgumisrõhk [bar]

Vt ÜRO eeskirja nr 13 punkt 5.1.4.5.2.

X

X

1.1.4.

Alarõhu hoiatusmärgutuli või mõõtur

Toimimise kontroll

1.1.5.

Käsipidurikraan

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel.

1.1.6.

Seisupiduri tööseade, pidurikang, piduri lukustus, elektrooniline seisupidur

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel.

Elektroonilise seisupiduri üldine kirjeldus

X

X

X

1.1.7.

Piduriklapid/ventiilid (jalgpidurikraanid, rõhualandajad, regulaatorid)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel.

1.1.8.

Haagisepidurite ühendused (elektri- ja pneumoühendused)

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahti- ja uuesti ühendamine.

1.1.9.

Energiasalvesti survepaak

Visuaalne kontroll.

1.1.10.

Pidurivõimendid, peasilinder (hüdraulilistel süsteemidel)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik.

1.1.11.

Jäigad piduritorud

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik.

1.1.12.

Elastsed pidurivoolikud

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik.

1.1.13.

Piduri hõõrdkatted ja -klotsid

Visuaalne kontroll.

Kulumi ja kulumispiiri hindamise meetod

Vt ÜRO eeskirja nr 13 punktid 5.2.1.11.2 ja 5.2.2.8.2.

X

X

X

X

1.1.14.

Piduritrumlid, pidurikettad

Visuaalne kontroll.

Kulumi ja kulumispiiri hindamise meetod

Vt ÜRO eeskirja nr 13 punktid 5.2.1.11.2 ja 5.2.2.8.2.

X

X

X

1.1.15.

Piduritrossid, -vardad, -hoovastik

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik.

1.1.16.

Piduri tööseadmed (sh vedruakud või hüdraulilised silindrid)

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik.

Pidurisilindri tüüp: sõidupidur/seisupidur

Maksimaalne käik [mm]

Hoova pikkus [mm]

Vt ÜRO eeskirja nr 13 punkt 5.1.4.5.2.

X

X

1.1.17.

Koormuse regulaator

Komponentide visuaalne kontroll pidurisüsteemi käitamisel, kui võimalik.

Sisendrõhk [bar]

X

X

Väljundrõhk maksimaalsest teljekoormusest x % puhul [bar]

ÜRO eeskirja nr 13 10. lisa punkt 7.4 + diagramm 5.

X

X

1.1.18.

Kulumise kompensaatorid ja näiturid

Visuaalne kontroll.

Maksimaalne käik [mm]

Vt ÜRO eeskirja nr 13 punkt 5.1.4.5.2.

X

X

Tööpõhimõte: automaatne / käsitsi reguleeritav

X

X

1.1.19.

Aeglustisüsteem (kui see on paigaldatud või nõutav)

Visuaalne kontroll.

1.1.20.

Haagisepidurite automaatne rakendumine

Pukseeriva veoki ja haagise pidurisüsteemide ühenduse lahtiühendamine.

1.1.21.

Kogu pidurisüsteem

Visuaalne kontroll

1.1.22.

Katseühendused (kui need on paigaldatud või nõutavad)

Visuaalne kontroll

Katseühenduste asukoht ja tähistus

Vt ÜRO eeskirja nr 13 punkt 5.1.4.2.

X

X

Katseühenduste asukoht ja tähistus

Vt määruse (EL) 2015/68 I lisa punkt 2.1.8.1.

X

1.1.23.

Pealejooksupidur

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

1.2.

Sõidupiduri toimimine ja tõhusus

1.2.1.

Toimimine

Pidureid rakendatakse pidurite staatilise katsetamise seadmel või sellise võimaluse puudumisel teekatses järk-järgult kuni maksimaalse jõu rakendamiseni.

Erinõuded katsesõidukile pidurite katsetamise seadmel (katserežiim)

X

X

X

X

X

1.2.2.

Tõhusus

Testimine pidurite katsetamise seadmega või kui seda ei ole tehnilistel põhjustel võimalik kasutada, siis teekatses aeglustusmeeriku abil, et määrata pidurdustegur, mis on seotud registrimassiga või poolhaagiste puhul lubatud teljekoormuste summaga.

Sõidukit või haagist, mille registrimass ületab 3,5 tonni, tuleb kontrollida kooskõlas standardis ISO 21069 sätestatud nõuetega või samaväärsete meetoditega.

Teekatsed tuleks teha kuivades ilmastikutingimustes tasasel ja sirgel teel.

Projektijärgne süsteemi rõhk suurimal koormusel [bar]

Vt ÜRO eeskirja nr 13 punkt 5.1.4.5.2.

X

X

Võrdluspidurdusjõud [kN] sisendrõhul [bar] teljel 1

X

X

Võrdluspidurdusjõud [kN] sisendrõhul [bar] teljel 2

X

X

Võrdluspidurdusjõud [kN] sisendrõhul [bar] teljel 3

X

X

Võrdluspidurdusjõud [kN] sisendrõhul [bar] teljel 4

Vt ÜRO eeskirja nr 13 punkt 5.1.4.6.2.

X

X

Arvutuslik rõhk igal teljel

X

X

1.3.

Varu-/hädapiduri toimimine ja tõhusus (kui tegemist on eraldi süsteemiga)

1.3.1.

Toimimine

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.1 osutatud meetodit.

Süsteemi üldine kirjeldus, kaasa arvatud lülitused (varupiduri konkreetne määratlus)

X

X

X

1.3.2.

Tõhusus

Kui varupidurisüsteem on sõidupidurisüsteemist eraldatud, kasutatakse punktis 1.2.2 osutatud meetodit.

1.4.

Seisupiduri toimimine ja tõhusus

1.4.1.

Toimimine

Piduri rakendamine pidurite katsetamise seadmel ülevaatuse ajal.

Süsteemi üldine kirjeldus, sealhulgas soovituslik katsemeetod, kui dünaamiline katse (pidurite katsetamise seadmel või teekatsena) ei ole võimalik

X

X

X

1.4.2.

Tõhusus

Testimine pidurite katsetamise seadmel. Kui see ei ole võimalik, sooritatakse teekatse, milles kasutatakse aeglustusmõõdikut või aeglustusmeerikut või paigutatakse sõiduk teadaoleva gradiendiga kallakule.

1.5.

Aeglustisüsteemi toimimine

Visuaalne kontroll ning võimaluse korral süsteemi toimimise testimine.

Üldkirjeldus

X

1.6.

Mitteblokeeruv pidurisüsteem (ABS)

Visuaalne kontroll ja hoiatusseadise kontroll ja/või sõiduki elektroonilise liidese kasutamine.

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

X

X

1.7.

Elektrooniline pidurisüsteem (EBS)

Visuaalne kontroll ja hoiatusseadise kontroll ja/või sõiduki elektroonilise liidese kasutamine.

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

X

1.8.

Pidurivedelik

Visuaalne kontroll

2.

ROOLISEADE

2.1.

Mehaaniline seisund

2.1.1.

Rooliseadme seisund

Kanali kohal või tõstukil oleval sõidukil, mille rattad on õhus või pöördplatvormidel, pööratakse rooliratast maksimaalses ulatuses. Rooliseadme toimimise visuaalne kontroll.

2.1.2.

Rooliseadme korpuse kinnitus

Kanali kohal või tõstukil oleval ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil keeratakse rooliratast/juhtrauda päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõturit. Korpuse šassiile kinnitumise visuaalne kontroll.

2.1.3.

Roolihoovastiku seisund

Kanali kohal või tõstukil oleval ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil loksutatakse rooliratast päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõturit. Rooliseadme komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende ohutuse visuaalne kontroll.

2.1.4.

Roolihoovastiku toimimine

Kanali kohal või tõstukil oleval ning ratastega maapinnale toetuval sõidukil loksutatakse rooliratast päripäeva ja vastupäeva või kasutatakse spetsiaalselt kohandatud rooli vabakäigu mõõturit. Rooliseadme komponentide võimaliku kulumise ja mõranemise ning nende ohutuse visuaalne kontroll.

2.1.5.

Roolivõimendi

Roolimehhanismil kontrollitakse lekete esinemist ja hüdraulikavedeliku taset paagis (kui see on nähtav). Maapinnale toetuvate rataste ja töötava mootoriga sõidukil kontrollitakse võimendiga roolimehhanismi töötamist.

2.2.

Rooliratas, roolisammas ja juhtraud

2.2.1.

Rooliratta/juhtraua seisund

Kanali kohal või tõstukil oleval ning oma raskusega maapinnale toetuval sõidukil lükatakse ja tõmmatakse rooliratast roolisamba sihis ning rooliratast/juhtrauda lükatakse roolisamba/kahvli suhtes täisnurga all eri suundades. Vabakäigu ning painduvate ühenduste või universaalliigendite seisundi visuaalne kontroll.

2.2.2.

Roolisammas/käänmikuhargid ja kahvlid ning juhtimissüsteemi amortisaatorid

Kanali kohal või tõstukil oleval ning oma raskusega maapinnale toetuval sõidukil lükatakse ja tõmmatakse rooliratast roolisamba sihis ning rooliratast/juhtrauda lükatakse roolisamba/kahvli suhtes täisnurga all eri suundades. Vabakäigu ning painduvate ühenduste või universaalliigendite seisundi visuaalne kontroll.

Juhtimissüsteemi amortisaator paigaldatud (JAH/EI)

X

2.3.

Rooli vabakäik

Kanali kohal või tõstukil oleval ning oma raskusega ratastele toetuval sõidukil keeratakse rooliratast kergelt päripäeva ja vastupäeva, ilma et rattad liiguks, kusjuures rattad on otseasendis ja roolivõimendiga sõidukitel mootor töötab, kui võimalik. Vabakäigu visuaalne kontroll.

2.4.

Rataste kokku- või lahkujooks (X)2

Asjakohase seadmega kontrollitakse juhtrataste kokku- või lahkujooksu.

2.5.

Haagise juhttelje pöördlaud

Kontrollimine visuaalselt või spetsiaalselt kohandatud lõtkutestri abil

2.6.

Elektrooniline roolivõimendi (EPS)

Visuaalne kontroll; mootori käivitamisel ja välja lülitamisel kontrollitakse vastavust rooliratta nurga ja rataste nurga vahel ja/või kasutatakse kontrollimiseks sõiduki elektroonilist liidest.

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

3.

NÄHTAVUS

3.1.

Vaateväli

Juhikohalt avaneva vaatevälja visuaalne kontroll

3.2.

Klaasi seisund

Visuaalne kontroll

3.3.

Tahavaatepeeglid või -seadmed

Visuaalne kontroll

3.4.

Klaasipuhastid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

3.5.

Tuuleklaasi pesurid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

3.6.

Niiskuse eemaldamise süsteem (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.

TULED, HELKURID JA ELEKTRISEADMED

4.1.

Esilaternad

4.1.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

Valgusallika kategooria […,…]

X

X

X

X

4.1.2.

Reguleeritus

Tehakse kindlaks iga lähitulelaterna horisontaalne reguleeritus; selleks kasutatakse esilaternate reguleerituse kontrollimise seadet või sõiduki elektroonilist liidest.

Lähitulede reguleeritus [%]: nii vertikaalkalle kui ka suund

X

X

X

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

Horisontaalse reguleerituse kindlakstegemiseks vajalik sõiduki elektroonilise liidese kaudu saadav teave esilaterna valguskiire liikumise käivitamise kohta, et võimaldada reguleerituse hindamist

X

X

X

4.1.3.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel või sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

4.1.4.

Vastavus nõuetele1.

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.1.5.

Reguleerimisseadmed (kui need on kohustuslikud)

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel või kontroll sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

Töörežiim (manuaalne/automaatne)

X

X

X

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

4.1.6.

Esilaternate puhastusseade (kui see on kohustuslik)

Visuaalne kontroll ja võimaluse korral kontrollimine käitamisel.

Seade on kohustuslik [JAH/EI]

X

X

4.2.

Eesmised ja tagumised äärelaternad, külgmised äärelaternad, ülemised äärelaternad ning päevasõidulaternad

4.2.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

Päevasõidulaternad on paigaldatud [JAH/EI]

X

X

X

4.2.2.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.2.3.

Vastavus nõuetele1

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.3.

Pidurilaternad

4.3.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.3.2.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel või sõiduki elektroonilise liidese kaudu.

Hädapidurdustuli on paigaldatud [JAH/EI]

X

X

X

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

4.3.3.

Vastavus nõuetele1.

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.4.

Suuna- ja ohulaternad

4.4.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.4.2.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.4.3.

Vastavus nõuetele1.

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.4.4.

Vilkumissagedus

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.5.

Eesmised ja tagumised udulaternad

4.5.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.5.2.

Reguleeritus (X)2

Kontrollimine käitamisel ning esitulede reguleerituse kontrollimise seadme abil

4.5.3.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.5.4.

Vastavus nõuetele1.

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.6.

Tagurduslaternad

4.6.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.6.2.

Vastavus nõuetele1

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.6.3.

Lülitamine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.7.

Tagumise numbrimärgi latern

4.7.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.7.2.

Vastavus nõuetele1

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.8.

Helkurid, nähtavamaks tegemise märgistus (valgustpeegeldav) ja tagumised märgistusplaadid

4.8.1.

Seisukord

Visuaalne kontroll

4.8.2.

Vastavus nõuetele1

Visuaalne kontroll

4.9.

Valgustusseadmete kohustuslikud märgulambid

4.9.1.

Seisund ja toimimine

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.9.2.

Vastavus nõuetele1

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.10.

Pukseeriva sõiduki ja haagise või poolhaagise vahelised elektriühendused

Visuaalne kontroll: võimaluse korral kontrollida elektriühenduse katkematust.

4.11.

Elektrijuhtmestik

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll, sealhulgas vajaduse korral mootoriruumi sisemuse kontroll.

Juhtmete/kaablite identimistunnused (nt värv, varjestus, ristlõige, suurus), isolatsiooni kontroll (kõrgepinge)

X

X

X

Mis tahes kõrgepingejuhtmete asukoht

X

X

X

4.12.

Mittekohustuslikud laternad ja helkurid (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

4.13.

Aku(d)

Visuaalne kontroll

Aku(de) asukoht

X

X

X

X

Akude arv

X

X

X

X

Kõrgepingeakude suhtes kohaldatavad eritingimused

X

X

X

Sõidukispetsiifiline (VIN-koodi põhine) teave aku lüliti kohta [JAH/EI]

X

X

X

Sõidukispetsiifiline (VIN-koodi põhine) teave aku kaitsme kohta [jah/ei]

X

X

X

Sõidukispetsiifiline (VIN-koodi põhine) teave aku ventilatsiooni kohta [jah/ei]

X

X

X

Sõidukispetsiifiline (VIN-koodi põhine) teave tööpõhimõtte kohta

X

X

X

5.

TELJED, VELJED, REHVID JA VEDRUSTUS

5.1.

Teljed

5.1.1.

Teljed

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada sõidukite puhul, mille täismass on üle 3,5 tonni.

Üldkirjeldus, telgede arv

X

X

X

X

X

5.1.2.

Käänmikud

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada sõidukite puhul, mille täismass on üle 3,5 tonni. Kõigile ratastele rakendatakse vertikaal- või külgjõudu ning märgitakse üles liikumise ulatus teljetala ja käänmiku vahel.

5.1.3.

Rattalaagrid

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada sõidukite puhul, mille täismass on üle 3,5 tonni. Ratast loksutatakse või rakendatakse igale rattale külgjõudu ning märgitakse üles, kui suures ulatuses liigub ratas käänmiku suhtes ülespoole.

5.2.

Veljed ja rehvid

5.2.1.

Rattarumm

Visuaalne kontroll

5.2.2.

Veljed

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki kõikide velgede visuaalne kontroll mõlemast küljest.

Velje suurus/mõõtmed/nihk

X

X

X

X

X

5.2.3.

Rehvid

Kogu rehvi visuaalseks kontrollimiseks pööratakse maapinnalt üles tõstetud ratast koos rehviga (sõiduk on kanali kohal või tõstukil) või veeretatakse sõidukit kanali kohal edasi ja tagasi.

Rehvi suurus,

X

X

X

X

X

kandevõime,

X

X

X

X

X

kiiruskategooria

X

X

X

X

X

Rehvirõhu jälgimise süsteem [EI/JAH] – otsene/kaudne

X

X

X

X

X

5.3.

Vedrustus

5.3.1.

Vedrud ja stabilisaator

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll. Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada sõidukite puhul, mille täismass on üle 3,5 tonni.

5.3.2.

Amortisaatorid

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll või võimaluse korral kontroll eriseadmete abil.

5.3.2.1.

Amortiseerimise tõhususe kontroll (X)2

Kasutatakse eriseadmeid ning võrreldakse vasaku ja parema külje vahelisi erinevusi.

5.3.3.

Pöördtorud, reaktiivvardad, õõtshargid ja -hoovad

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada sõidukite puhul, mille täismass on üle 3,5 tonni.

5.3.4.

Vedrustuse liigendid

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll Kasutada võib lõtkutestreid; neid on soovitatav kasutada sõidukite puhul, mille täismass on üle 3,5 tonni.

5.3.5.

Õhkvedrustus

Visuaalne kontroll

6.

ŠASSII JA SELLE KINNITUSED

6.1.

Šassii või raam ja selle kinnitused

6.1.1.

Üldtingimus

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll

6.1.2.

Väljalasketorud ja summutid

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll

6.1.3.

Kütusepaak ja -torud (sh kütteaine paak ja torud)

Kanali kohal või tõstukil oleva sõiduki visuaalne kontroll; LPG-/CNG-/LNG-süsteemide korral kasutatakse lekke tuvastamise seadmeid.

Üldkirjeldus ja asukoht, sh varjestus

X

X

X

X

6.1.4.

Kaitserauad, külgmised ja tagumised allasõidutõkked

Visuaalne kontroll

Külgmised allasõidutõkked ja/või tagumine allasõidutõke kontrollist vabastatud (JAH/EI)

X

X

6.1.5.

Varuratta kandur (kui see on olemas)

Visuaalne kontroll

6.1.6.

Mehaanilised haakeseadmed ja pukseerimisseadised

Kulumise ja nõuetekohase talitluse visuaalne kontroll, kusjuures erilist tähelepanu pööratakse kõikidele paigaldatud ohutusseadistele, ja/või mõõturi kasutamine.

6.1.7.

Jõuülekanne

Visuaalne kontroll

6.1.8.

Mootori kinnitused

Visuaalne kontroll – ei pea toimuma tingimata kanalil või tõstukil.

6.1.9.

Mootori jõudlus (X)2

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

Mootori juhtploki kehtiv konfiguratsioon

X

X

X

X

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

X

Kalibreerimise tunnuskoodi lugemise juhend

X

X

X

X

Kehtivaid kalibreerimise tunnuskoode käsitlev teave

X

X

X

X

Tarkvara identifitseerimisnumber, sealhulgas kontrollsummad või sarnased tervikluse kontrollimise andmed.

X

X

X

X

6.2.

Kabiin ja kere

6.2.1.

Seisukord

Visuaalne kontroll

6.2.2.

Paigaldus

Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil.

6.2.3.

Uksed ja ukselukud

Visuaalne kontroll

6.2.4.

Põrand

Visuaalne kontroll kanalil või tõstukil.

6.2.5.

Juhiiste

Visuaalne kontroll

6.2.6.

Muud istmed

Visuaalne kontroll

Suurim istekohtade arv (välja arvatud juhiiste)

X

X

Seljatoega sõidusuunas olevate istmete arv

X

X

6.2.7.

Juhtimisseadised

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

6.2.8.

Kabiini astmed

Visuaalne kontroll

6.2.9.

Muud sõiduki sise- ja välisseadmed

Visuaalne kontroll

6.2.10.

Poritiivad, -plekid, -kummid, pritsmekaitsevarustus

Visuaalne kontroll

6.2.11.

Tugijalg

Visuaalne kontroll

6.2.12.

Käepidemed ja jalatoed

Visuaalne kontroll

7.

MUU VARUSTUS

7.1.

Turvavööd/turvavööpandlad ja turvasüsteemid (L-kategooria puhul: L6/L7)

7.1.1.

Turvavööde/turvavööpannalde kinnituste turvalisus

Visuaalne kontroll

Turvavöö kinnituspunktide arv ja asukoht

X

X

X

X

7.1.2.

Turvavööde/turvavööpannalde seisund

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

Turvavöö kategooria igal istekohal

X

X

X

X

7.1.3.

Turvavöö koormuse piiraja

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

7.1.4.

Turvavöö eelpingutid

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

7.1.5.

Turvapadjasüsteem

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

Turvapatjade arv ja asukoht

X

X

X

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

7.1.6.

SRS-süsteemid

Rikkeindikaatori visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine.

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

7.2.

Tulekustuti (X)2

Visuaalne kontroll

7.3.

Lukud ja kasutamistõkis

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

7.4.

Ohukolmnurk (kui see on nõutav (X)2

Visuaalne kontroll

7.5.

Esmaabivahendid (kui need on nõutavad) (X)2

Visuaalne kontroll

7.6.

Ratta tõkiskingad (-kiilud) (kui need on nõutavad) (X)2

Visuaalne kontroll

7.7.

Helisignaalseadis

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

7.8.

Kiirusemõõdik

Visuaalne kontroll või kontrollimine käitamisel teekatse ajal või elektrooniliste vahendite abil.

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

7.9.

Sõidumeerik (kui see on paigaldatud/nõutav)

Visuaalne kontroll

Anduri asukoht

X

Plommide asukoht

X

X

7.10.

Kiiruspiirik (kui see on paigaldatud/nõutav)

Visuaalne kontroll ja asjakohaste seadmete olemasolu korral kontrollimine käitamisel.

7.11.

Läbisõidumõõdik, kui see on olemas (X)2

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

X

7.12.

Elektrooniline stabiilsuskontrolli süsteem (ESC), kui see on paigaldatud/nõutav

Visuaalne kontroll ja/või elektroonilise liidese kasutamine

Sõiduki elektroonilise liidese kasutamise juhend

X

X

8.

SAASTE

8.1.

Müra

8.1.1.

Müravähendussüsteem

Subjektiivne hindamine (välja arvatud juhul, kui inspektori arvates võib müratase olla piiri peal – sel juhul võib mõõta paigalseisva sõiduki tekitatavat müra müramõõturiga)

Seisva sõiduki müratase [dB(A) pöörlemissagedusel 1/min].

X

X

X

X

8.2.

Heitgaasid

8.2.1.

Ottomootori tekitatav heide

8.2.1.1.

Heitgaaside kontrolli seadmed

Visuaalne kontroll

Heitekontrollisüsteemi üldkirjeldus.

Tahmafilter paigaldatud [JAH/EI]

X

X

8.2.1.2.

Gaasiline heide

Sõidukid kuni heitgaasiklassideni Euro 5 ja Euro V: (1)

mõõtmine heitgaasianalüsaatori abil kooskõlas asjaomaste nõuetega1 või pardadiagnostikaseadme näidu abil. Heitgaaside mõõtmise tavapärane viis on väljalasketorukatse. Liikmesriigid võivad samaväärsuse hindamise alusel ja asjakohaseid tüübikinnitusalaseid õigusakte arvesse võttes lubada kasutada pardadiagnostikaseadet vastavalt tootja soovitustele ja muudele nõuetele.

Sõidukid alates heitgaasiklassidest Euro 6 ja Euro VI: (2)

mõõtmine heitgaasianalüsaatori abil kooskõlas asjaomaste nõuetega1 või pardadiagnostikaseadme näidu abil vastavalt tootja soovitustele ja muudele nõuetele1.

Mõõtmist ei teostata kahetaktilise mootori puhul.

Gaasilise heite tase, kui tootja on selle esitanud

X

X

X

Sõidukispetsiifiline (VIN-koodi põhine) või mootorikoodispetsiifiline teave

X

X

X

Väljalasketoru katseks:

Mootori ettevalmistamist käsitlevad nõuded, nt minimaalne õli-/veetemperatuur [°C] ja mootori II tüübi katses kasutatavale režiimile viimise kord

X

X

X

II tüübi heitekatse tulemused

X

X

X

CO tühikäigul [%]

X

X

X

CO tühikäigul suurel pöörlemissagedusel [%]

X

X

X

Lambda []

X

X

X

Pardadiagnostikaseadme kasutamiseks:

Ühendus- ja sideprotokoll (standard, toitepinge, asukoht)

X

X

Diagnostika veakoodide loetelu (A-, B1- ja B2-klassi rikked, praegu ainult raskeveokite puhul)

X

X

8.2.2.

Diiselmootori tekitatav heide

8.2.2.1.

Heitgaaside kontrolli seadmed

Visuaalne kontroll

Heitekontrollisüsteemi üldkirjeldus. Näiteks

NOx-ärastuse süsteem [JAH/EI]

Tahmafilter paigaldatud [JAH/EI]

X

X

EGRi asukoht

X

X

(Sõidukispetsiifiline (VIN-koodi põhine)/) mootoritüübispetsiifiline teave

X

X

8.2.2.2.   Suitsusus

Seda nõuet ei kohaldata enne 1. jaanuari 1980 registreeritud või kasutusele võetud sõidukite suhtes.

Sõidukid kuni heitgaasiklassideni Euro 5 ja Euro V: (3)

heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), kusjuures käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud, või pardadiagnostikaseadme näidu abil. Heitgaaside mõõtmise tavapärane viis on väljalasketorukatse. Samaväärsuse hindamise alusel võivad liikmesriigid lubada kasutada pardadiagnostikaseadet vastavalt tootja soovitustele ja muudele nõuetele.

Sõidukid alates heitgaasiklassidest Euro 6 ja Euro VI: (4)

heitgaaside suitsusust mõõdetakse vabakiirendusel (koormust ei rakendata miinimumpööretest kuni katkesti rakendumiseni), kusjuures käigukang on neutraalses asendis ja sidur on lahutatud, või pardadiagnostikaseadme näidu abil vastavalt tootja soovitustele ja muudele nõuetele1.

Sõiduki ettevalmistus

1.

Sõidukit võib testida ilma ettevalmistuseta, kuid ohutuse mõttes tuleks kontrollida, kas mootor on soe ja rahuldavas mehaanilises seisukorras.

2.

Ettevalmistamisnõuded:

i)

mootor peab olema täiesti soe, näiteks mootoriõli temperatuur peab õlimõõtevarda toru kaudu sondiga mõõdetuna olema vähemalt 80 °C või vastama tavapärasele töötemperatuurile, kui viimane on madalam, või peab infrapunakiirguse alusel mõõdetud mootoriploki temperatuur olema eespool nimetatud temperatuuriga vähemalt samaväärne. Kui seoses sõiduki koostega ei ole selline mõõtmine praktiline, võib mootori tavapärase töötemperatuuri määrata muul viisil, näiteks mootori jahutusventilaatori töötamise põhjal;

ii)

heitgaasisüsteemi puhastamiseks viiakse läbi vähemalt kolm vabakiirendustsüklit või kasutatakse samaväärset meetodit.

Katse käik

1.

Mootor ja mis tahes turboülelaadur peab enne iga vabakiirendustsüklit olema tühikäigul. Suure võimsusega diiselmootorite puhul tähendab see vähemalt kümnesekundilist ootamist pärast gaasipedaali vabastamist.

2.

Iga vabakiirendustsükli alustamiseks tuleb gaasipedaal kiiresti ja sujuvalt (vähem kui ühe sekundiga), kuid mitte ägedalt alla vajutada, et saavutada maksimaalne sissepritse pritsepumbast.

3.

Iga vabakiirendustsükli ajal peab mootor enne gaasipedaali vabastamist saavutama suurima lubatud pöörlemiskiiruse või automaatkäigukastiga sõidukite puhul tootja määratud pöörlemiskiiruse või kui need andmed ei ole kättesaadavad, siis kaks kolmandikku suurimast lubatud pöörlemiskiirusest. Selle kontrollimiseks võib näiteks jälgida mootori pöörete arvu või jätta piisavalt aega gaasipedaali allavajutamisest kuni selle vabastamiseni: M2-, M3-, N2– ja N3-kategooria sõidukite puhul peaks see aeg olema vähemalt kaks sekundit.

4.

Sõiduk loetakse ülevaatuse mitteläbinuks ainult siis, kui vähemalt kolme viimase vabakiirendustsükli tulemuste aritmeetiline keskmine ületab piirnormi. Selle arvutamiseks võib jätta kõrvale mis tahes mõõtmistulemused, mis märkimisväärselt erinevad mõõdetud väärtuste keskmisest, või kasutada mis tahes muud statistilist arvutusmeetodit, mille puhul võetakse arvesse mõõtmistulemuste hajuvust. Liikmesriigid võivad kehtestada piirangu katsetsüklite arvule.

5.

Tarbetu testimise ärahoidmiseks võivad liikmesriigid tunnistada ülevaatuse mitteläbinuks need sõidukid, mille puhul mõõtmistulemused pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või pärast puhastustsüklite läbimist ületavad märkimisväärselt piirnormi. Samuti võivad liikmesriigid tarbetu testimise ärahoidmiseks tunnistada ülevaatuse läbinuks need sõidukid, mille puhul mõõtmistulemused jäävad pärast vähem kui kolme vabakiirendustsükli või pärast puhastustsüklite läbimist märkimisväärselt allapoole piirnormi.

Sõidukispetsiifiline (VIN-koodi põhine) / mootoritüübispetsiifiline teave

X

X

X

Väljalasketoru katseks:

Mootori ettevalmistamist käsitlevad nõuded, nt minimaalne õli-/veetemperatuur [°C] ja mootori II tüübi katses kasutatavale režiimile viimise kord

X

X

X

k-väärtus, mis on kantud sõidukile kinnitatud tootja andmesildile (II tüübi heitekatse tulemus)

X

X

X

Mootori suurim lubatud pöörlemiskiirus II tüübi katses

Mootori pöörlemissageduse piiraja ilma koormuseta kiirendusel [JAH/EI]

X

X

X

Mootori pöörlemissageduse piiraja väljalülitamise kirjeldus vabakiirenduskatse tegemiseks

X

X

X

Pardadiagnostikaseadme kasutamiseks:

Lubatud diagnostika veakoodid pardadiagnostikaseadme kasutamisel {NOx grupi 3000 koodid kergeveokite puhul}

X

X

X

Ühendus- ja sideprotokoll (standard, toitepinge, asukoht)

X

X

X

Diagnostika veakoodide loetelu (A-, B1- ja B2-klassi rikked, praegu ainult raskeveokite puhul)

X

X

X

8.3.

Elektromagnetiliste häirete vähendamine

Raadiohäired (X)2

8.4.

Muud keskkonnaga seotud aspektid

8.4.1.

Vedelikulekked

9.

TÄIENDAV ÜLEVAATUS REISIJATEVEOKS KASUTATAVATELE M2– JA M3-KATEGOORIA SÕIDUKITELE

9.1.

Uksed

9.1.1.

Sisse- ja väljapääsud

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

9.1.2.

Avariiväljapääsud

Visuaalne kontroll ja vajaduse korral kontrollimine käitamisel.

9.2.

Niiskuse ja jäite eemaldamise süsteem (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

9.3.

Ventilatsiooni- ja küttesüsteem (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

9.4.

Istmed

9.4.1.

Sõitjakohad (sh reisisaatjate istmed)

Visuaalne kontroll

9.4.2.

Juhiiste (lisanõuded)

Visuaalne kontroll

9.5.

Sisevalgustus ja liiniinfo seadmed (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

9.6.

Vahekäigud, seisukohad

Visuaalne kontroll

9.7.

Trepid ja astmed

Visuaalne kontroll ja vajaduse korral kontrollimine käitamisel.

9.8.

Reisijatega suhtlemise süsteem (X)2

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel.

9.9.

Teated (X)2

Visuaalne kontroll

9.10.

Laste vedu käsitlevad nõuded (X)2

9.10.1.

Uksed

Visuaalne kontroll

9.10.2.

Signaal- ja eriseadmed

Visuaalne kontroll

9.11.

Piiratud liikumisvabadusega isikute vedu käsitlevad nõuded (X)2

9.11.1.

Uksed, rambid ja tõstukid

Kontrollimine visuaalselt ja käitamisel

9.11.2.

Ratastooli kinnitamise süsteem

Visuaalne kontroll ja vajaduse korral kontrollimine käitamisel.

9.11.3.

Signaal- ja eriseadmed

Visuaalne kontroll

9.12.

Muu erivarustus (X)2

9.12.1.

Toiduvalmistamisseadmed

Visuaalne kontroll

9.12.2.

Sanitaarruumid

Visuaalne kontroll

9.12.3.

Muud seadmed (nt audiovisuaalsüsteemid)

Visuaalne kontroll

MÄRKUSED

1

„Nõuded“ sätestatakse tüübikinnituses sõidukile tüübikinnituse andmise, sõiduki esmase registreerimise või esmase kasutuselevõtu kuupäeval, samuti järelpaigalduskohustustes või sõiduki registreerinud riigi õigusaktides. Kõnealused ülevaatuse mitteläbimise põhjendused on kohaldatavad üksnes juhul, kui nõuetele vastavust on kontrollitud.

2

(X) tähistab aspekte, mis on seotud sõiduki seisundiga ja selle sobivusega liikluses kasutamiseks, kuid mida ei peeta tehnoülevaatusel peamisteks.

(1)  Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiivi 70/220/EMÜ, määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabeli 1 (Euro 5), direktiivi 88/77/EMÜ ja direktiivi 2005/55/EÜ kohaselt.

(2)  Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabeli 2 (Euro 6) ja määruse (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI) kohaselt.

(3)  Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud direktiivi 70/220/EMÜ, määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabeli 1 (Euro 5), direktiivi 88/77/EMÜ ja direktiivi 2005/55/EÜ kohaselt.

(4)  Sõidukid, mis on tüübikinnituse saanud määruse (EÜ) nr 715/2007 I lisa tabeli 2 (Euro 6) ja määruse (EÜ) nr 595/2009 (Euro VI) kohaselt.