REHVID (sõiduauto ja tema haagise rehvid)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni eeskiri nr 30 – ühtsed sätted mootorsõidukite ja nende haagiste õhkrehvide tüübikinnituste kohta

3. versioon

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

02-seeria muudatuste 15. täiendus – jõustumise kuupäev: 10. november 2007.

SISUKORD

EESKIRI

1.

Reguleerimisala

2.

Mõisted

3.

Märgised

4.

Tüübikinnituse taotlemine

5.

Tüübikinnitus

6.

Nõuded

7.

Õhkrehvi tüübi muutmine ja tüübikinnituse laiendus

8.

Tootmise vastavus nõuetele

9.

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõplik peatamine

11.

Üleminekusätted

12.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja haldusasutuste nimed ja aadressid

LISAD

I lisa –

Teatis mootorsõidukite õhkrehvide tüübikinnituse andmise või laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või mootorsõidukite õhkrehvide tootmise lõpetamise kohta vastavalt eeskirjale nr 30

II lisa –

Tüübikinnitusmärgi paigutamise näide

III lisa –

Rehvi märgiste paigutus

IV lisa –

Koormusindeksid

V lisa –

Rehvimõõdu tähistus ja mõõtmed

VI lisa –

Õhkrehvide mõõtmise meetod

VII lisa –

Koormuse/kiiruse kestvuskatsete kord

1.   REGULEERIMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse uute õhkrehvide suhtes, mis on konstrueeritud eeskätt (kuid mitte ainult) M1-, O1– ja O2-kategooria sõidukite jaoks. (1)

Seda ei kohaldata rehvide suhtes, mis on konstrueeritud

a)

vanasõidukite ja

b)

võistlusautode jaoks.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.1.

„õhkrehvi tüüp” – õhkrehvide kategooria, mille rehvid ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2.1.1.

tootja,

2.1.2.

rehvimõõdu tähistus,

2.1.3.

kasutusliik (tavaline rehv (maanteerehv) või talverehv või ajutiseks kasutamiseks mõeldud rehv),

2.1.4.

konstruktsioon (diagonaalrehv (kihtide diagonaalse paigutusega rehv), diagonaal-vöörehv, radiaalrehv, mobiilrehv),

2.1.5.

kiiruskategooria sümbol,

2.1.6.

koormusindeks,

2.1.7.

rehvi ristlõige;

2.2.

„talverehv” – rehv, mille turvisemustri ja konstruktsiooni eesmärk on eelkõige kindlustada tavalisest rehvist (maanteerehvist) paremad sõiduomadused poris ja värskes või sulavas lumes. Talverehvi turvisemuster koosneb üldiselt soontest (ribidest) ja/või jäikadest plokkelementidest, mis on suuremate vahedega kui tavalisel rehvil (maanteerehvil);

2.3.

„õhkrehvi konstruktsioon” – rehvi põhimiku tehnilised omadused. Eristatakse eelkõige järgmisi konstruktsioone:

2.3.1.

„diagonaalrehv” või „kihtide diagonaalse paigutusega rehv” – õhkrehvi konstruktsioon, kus koordi kihid ulatuvad rantideni ja paiknevad võrdsete vastassuunaliste nurkade all, mis on turvise keskjoone suhtes oluliselt väiksemad kui 90 °;

2.3.2.

„diagonaal-vöörehv” – kihtide diagonaalse paigutusega õhkrehvi konstruktsioon, kus põhimik on piiratud vööga, mis koosneb kahest või enamast oluliselt mittevenivast koordimaterjali kihist, mis asetsevad põhimikule lähedaste võrdsete vastassuunaliste nurkade all;

2.3.3.

„radiaalrehv” – õhkrehvi konstruktsioon, mille puhul koordi kihid ulatuvad rantideni ja asetsevad turvise keskjoone suhtes peamiselt 90 ° all ning põhimik on stabiliseeritud põhimõtteliselt mitteveniva ringvööga;

2.3.4.

„tugevdatud rehv” – õhkrehvi konstruktsioon, mille korral põhimik on vastavate standardrehvide põhimikust vastupidavam;

2.3.5.

„varurehv ajutiseks kasutamiseks” – rehv, mis erineb mis tahes sõidukile normaalsetes sõiduoludes paigaldamiseks mõeldud rehvist ja on mõeldud ainult ajutiseks kasutamiseks piiratud sõidutingimustes;

2.3.6.

„T-tüüpi varurehv ajutiseks kasutamiseks” – ajutiseks kasutamiseks mõeldud varurehvi tüüp, mis on ette nähtud kasutamiseks standard- või tugevdatud rehvist kõrgema rehvirõhuga;

2.3.7.

„mobiilrehv” ehk „run flat-rehv” – õhkrehvi konstruktsioon, mille tehniline lahendus (nt tugevdatud küljed jms) võimaldab asjakohasele rattale paigutatuna ja ilma lisakomponente kasutamata tagada sõidukile rehvi põhifunktsioonid vähemalt selleks, et läbida 80 kilomeetrine vahemaa kiirusel 80 km/h (50 mph);

2.4.

„rant” – õhkrehvi osa, mis oma kuju ja konstruktsiooni tõttu sobib veljega ja hoiab rehvi selle peal; (2)

2.5.

„koort” – niidid, mis moodustavad õhkrehvi kihtide kanga; (2)

2.6.

„kiht” – kummiga kaetud paralleelsete koordiniitide kiht; (2)

2.7.

„põhimik” – õhkrehvi osa, mis pole turvis ega kummist küljed ning mis rõhu all kannatab koormust; (2)

2.8.

„turvis” – õhkrehvi osa, mis puutub kokku maapinnaga; (2)

2.9.

„külg” – õhkrehvi osa turvise ja randi vahel; (2)

2.10.

„rehvi alaosa” – piirkond ristlõike maksimumlaiust tähistava punkti ja velje servaga kaetava ala vahel; (2)

2.10.1.

rehvide korral, millel on rehvi ja velje kokkusobivust tagava vastastikuse paigutuse (vt punkti 3.1.10) tähis „A” või „U”, tähendab see siiski rehvi veljele toetuvat piirkonda;

2.11.

„turvise soon” – ruum turvisemustri kahe kõrvuti asetseva ribi või ploki vahel; (2)

2.12.

„ristlõike laius” – joonkaugus rõhu all oleva õhkrehvi külgede välispindade vahel, välja arvatud tähistusest (märgistusest), kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused; (2)

2.13.

„üldlaius” joonkaugus rõhu all oleva õhkrehvi külgede välispindade vahel, kaasa arvatud tähistusest (märgistusest), kaunistustest ja kaitsevöödest või -ribidest tingitud kõrgendused; (3)

2.14.

„ristlõike kõrgus” – vahemaa, mis on võrdne poolega rehvi välisläbimõõdu ja velje nimiläbimõõdu vahest; (3)

2.15.

„nominaalne ristlõikesuhe (Ra)” – sajakordne arv, mis on saadud ristlõike nimikõrgust väljendava arvu jagamisel ristlõike nimilaiust väljendava arvuga, kui mõlemad arvud on väljendatud millimeetrites;

2.16.

„välisläbimõõt” – rõhu all oleva uue õhkrehvi üldläbimõõt; (3)

2.17.

„rehvimõõdu tähistus” –

2.17.1.

tähistus, mis näitab:

2.17.1.1.

ristlõike nimilaiust. See laius peab olema väljendatud millimeetrites, välja arvatud rehvitüüpide puhul, mille mõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses veerus;

2.17.1.2.

nominaalset ristlõikesuhet, välja arvatud teatavat tüüpi rehvide korral, mille mõõdu tähistus on näidatud käesoleva eeskirja V. lisas olevate tabelite esimeses veerus, või olenevalt rehvi konstruktsioonitüübist millimeetrites väljendatud nominaalset välisläbimõõtu;

2.17.1.3.

kokkuleppelist arvu, mis märgib velje nimiläbimõõtu ja vastab velje läbimõõdule, väljendatuna kas koodiga (arvud alla 100) või millimeetrites (arvud üle 100);

2.17.1.4.

tähte „T” ristlõike nimilaiuse ees T-tüüpi ajutiseks kasutamiseks mõeldud varurehvidel;

2.17.1.5.

märget rehvi ja velje kokkusobivust tagava vastastikuse paigutuse kohta, kui see erineb standardpaigutusest;

2.18.

„velje nimiläbimõõt” – sellise velje läbimõõt, millele paigaldamiseks on rehv mõeldud;

2.19.

„velg” – tugi rehvist ja lohvist koosnevale komplektile või lohvita rehvile, millele toetuvad rehvi randid; (3)

2.19.1.

„rehvi ja velje kokkusobivust tagav vastastikune paigutus” – velje liik, millele paigaldamiseks on rehv mõeldud. Standardile mittevastavate velgede puhul näitab seda tähis rehvil, näiteks „CT”, „TR”, „TD”, „A” või „U”;

2.20.

„teoreetiline velg” – mõtteline velg, mille laius on võrdne rehvi ristlõike x-kordse nimilaiusega. X-i väärtuse määrab kindlaks asjaomase rehvi tootja;

2.21.

„mõõtevelg” – velg, millele tuleb rehv paigaldada mõõtmise ajaks;

2.22.

„katsevelg”– velg, millele tuleb rehv paigaldada katsetamise ajaks;

2.23.

„murenemine” – kummitükkide eraldumine turvisest;

2.24.

„koordi eraldumine” – koordi eraldumine kummikatte küljest;

2.25.

„kihi eraldumine” – naaberkihtide eraldumine;

2.26.

„turvise eraldumine” – turvise lahtitulek põhimikust;

2.27.

„turvise kulumismärgid” – eenduvad kujutised turvise soontes, mis on mõeldud turvise kulumisastme visuaalseks näitamiseks;

2.28.

„koormusindeks” – arvkood, mis näitab massi, mida rehv võib kanda, töötades vastavalt tootja poolt ette nähtud kasutustingimustele;

2.29.

„kiiruskategooria” – maksimaalne kiirus, millele rehv võib vastu pidada, väljendatud kiiruskategooria abil (vt allpool esitatud tabelit).

2.29.1.

Kiiruskategooriad on esitatud järgmises tabelis:

Kiiruskategooria sümbol

Maksimaalne kiirus

(km/h)

L

120

M

130

N

140

P

150

Q

160

R

170

S

180

T

190

U

200

H

210

V

240

W

270

Y

300

2.30.

Turvisemustri sooned:

2.30.1.

„peasooned” – laiad sooned turvisepinna keskosas, millel on sees turvise kulumismärgid (vt punkti 2.27);

2.30.2.

„lisasooned” – turvisemustri täiendavad sooned, mis võivad rehvi eluea jooksul kaduda;

2.31.

„maksimaalne kandevõime” – maksimaalne mass, mida rehv võib arvestuslikult kanda;

2.31.1.

kiiruste puhul, mis ei ületa 210 km/h, ei või maksimaalne kandevõime ületada rehvi koormusindeksile vastavat väärtust;

2.31.2.

kiiruste puhul, mis on suuremad kui 210 km/h, kuid ei ületa 240 km/h (rehvid, mille kiiruskategooria on „V”), ei või maksimaalne kandevõime ületada järgmises tabelis esitatud protsenti rehvi koormusindeksile vastavast väärtusest, kusjuures võetakse arvesse selle sõiduki maksimaalset kiirust, millele rehv paigaldatakse;

Maksimaalne kiirus

(km/h)

Maksimaalne kandevõime

(protsent)

215

98,5

220

97

225

95,5

230

94

235

92,5

240

91

lubatud on maksimaalse kandevõime lineaarne interpoleerimine vahepealsetele maksimumkiirustele;

2.31.3.

kiiruste puhul, mis ületavad 240 km/h (rehvid, mille kiiruskategooria on „W”), ei või maksimaalne kandevõime ületada järgnevas tabelis esitatud protsenti rehvi koormusindeksile vastavast väärtusest, kusjuures võetakse arvesse selle sõiduki maksimaalset kiirust, millele rehv paigaldatakse;

Maksimaalne kiirus

(km/h)

Maksimaalne kandevõime

(protsent)

240

100

250

95

260

90

270

85

lubatud on maksimaalse kandevõime lineaarne interpoleerimine vahepealsetele maksimumkiirustele;

2.31.4.

kiiruste puhul, mis on suuremad kui 270 km/h (rehvid, mille kiiruskategooria on „Y”), ei või maksimaalne kandevõime ületada järgnevas tabelis esitatud protsenti rehvi koormusindeksile vastavast väärtusest, kusjuures võetakse arvesse selle sõiduki maksimaalset kiirust, millele rehv paigaldatakse;

Maksimaalne kiirus

(km/h)

Maksimaalne kandevõime

(protsent)

270

100

280

95

290

90

300

85

lubatud on maksimaalse kandevõime lineaarne interpoleerimine vahepealsetele maksimumkiirustele;

2.31.5.

kiiruste puhul, mis on väiksemad kui 60 km/h, ei või maksimaalne kandevõime ületada järgnevas tabelis esitatud protsenti rehvi koormusindeksile vastavast massist, kusjuures võetakse arvesse selle sõiduki maksimaalset kiirust, millele rehv paigaldatakse;

Maksimaalne kiirus

(km/h)

Maksimaalne kandevõime

(protsent)

25

142

30

135

40

125

50

115

60

110

2.31.6.

kiiruste puhul, mis ületavad 300 km/h, ei või maksimaalne kandevõime ületada massi, mille on kindlaks määranud rehvide tootja, võttes arvesse rehvi kiirusomadusi. On lubatud maksimaalse kandevõime lineaarne interpoleerimine vahepealsetele kiirustele 300 km/h ja rehvide tootja poolt lubatud maksimumkiiruse vahel;

2.32.

run flat-režiim” – kirjeldab rehvi seisundit, mille puhul see säilitab kasutamisel põhimõtteliselt oma konstruktsiooni terviklikkuse rehvirõhul 0–70 kPa;

2.33.

„rehvi põhifunktsioonid” – täispumbatud rehvi normaalsed omadused ettenähtud koormuse talumisel ettenähtud kiiruse piires ning sõidu-, juhtimis- ja pidurdusjõudude ülekandmisel pinnale, millel ta liigub;

2.34.

run flat-süsteem” ehk „laiendatud mobiilsuse süsteem” – kindla funktsiooniga üksteisest sõltuvate komponentide kogum (millesse kuulub ka rehv), mille koostoime tagab sõidukile rehvi põhifunktsioonide täitmise 80 km pikkuse vahemaa läbimisel kiirusega 80 km/h run flat-režiimil;

2.35.

„deformeerunud ristlõike kõrgus” – velje keskpunktist kuni trumli pinnani mõõdetud deformeerunud raadiuse ning poole ISO 4000-1 järgi määratletud velje nimiläbimõõdu vahe.

3.   MÄRGISED

3.1.   Tüübikinnituseks esitatud õhkrehvidel peavad olema sümmeetriliste rehvide korral mõlemal küljel ja asümmeetriliste rehvide korral vähemalt välimisel küljel järgmised andmed:

3.1.1.

kaubanimi või kaubamärk;

3.1.2.

rehvimõõdu tähistus, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.17;

3.1.3.

konstruktsiooni tähis järgmiselt:

3.1.3.1.

diagonaalrehvidel – kas tähis puudub või velje läbimõõdu tähise ette on paigutatud täht „D”;

3.1.3.2.

radiaalrehvidel – velje läbimõõdu tähise ette on paigutatud täht „R” ja lisavõimalusena sõna „RADIAL”;

3.1.3.3.

diagonaal-vöörehvidel – velje läbimõõdu tähise ette on paigutatud täht „B” ja lisavõimalusena sõnad „BIAS-BELTED”;

3.1.3.4.

radiaalrehvidel, mis sobivad kiirusele, mis on suurem kui 240 km/h, kuid ei ületa 300 km/h (rehvide ekspluatatsioonikirjelduses on kiiruskategooriaks märgitud „W” või „Y”), võib velje läbimõõdu koodimärgise ette paigutatud tähe „R” asendada märkega „ZR”;

3.1.3.5.

„mobiilrehvidel” ehk „run flat-rehvidel” on velje läbimõõdu tähise ette paigutatud täht „F”;

3.1.4.

märge rehvide kiiruskategooria kohta, milleks kasutatakse eespool punktis 2.29 kirjeldatud tähist;

3.1.4.1.

rehvidel, mis sobivad kiirusele, mis on suurem kui 300 km/h, tuleb velje läbimõõdu koodimärgise ette paigutatud täht „R” asendada märkega „ZR” ja rehv tuleb märgistada ekspluatatsioonikirjeldusega, mis koosneb kiiruskategooriast „Y” ja sellele vastavast koormusindeksist. Ekspluatatsioonikirjeldus tuleb esitada sulgudes, näiteks „(95Y)”;

3.1.5.

talverehvi korral märge M+S või M.S või M&S;

3.1.6.

koormusindeks, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.28;

3.1.7.

sõna „TUBELESS”, kui rehv on mõeldud kasutamiseks ilma lohvita;

3.1.8.

sõna „REINFORCED” või sõnad „EXTRA LOAD”, kui on tegemist tugevdatud rehviga;

3.1.9.

tootmiskuupäev neljast numbrist koosneva rühmana, kusjuures kaks esimest näitavad rehvi tootmise nädalat ja kaks viimast näitavad aastat. Selle tähise olemasolu, mille tohib paigutada üksnes ühele küljele, ei ole tüübikinnituseks esitatud rehvil kohustuslik kahe aasta jooksul pärast käesoleva eeskirja jõustumise kuupäeva; (4)

3.1.10.

juhul kui rehvid saavad tüübikinnituse pärast eeskirja nr 30 02-seeria muudatuste 13. täienduse jõustumist, tuleb punktis 2.17.1.5 osutatud tunnused paigutada vahetult punktis 2.17.1.3 kirjeldatud velje läbimõõdu tähise järele;

3.1.11.

ajutiseks kasutamiseks mõeldud varurehvide puhul sõnad „TEMPORARY USE ONLY” suurte tähtedega, tähtede kõrgus vähemalt 12,7 mm;

3.1.11.1.

kui on tegemist T-tüüpi varurehvidega ajutiseks kasutamiseks, siis lisatakse viide „INFLATE TO 420 kPa (60 psi)”, kusjuures suurte tähtede kõrgus on vähemalt 12,7 mm;

3.1.12.

mobiilrehvi ehk run flat-rehvi puhul lisatakse allpool olev tähis, kusjuures „h” on vähemalt 12 mm.

Image

3.2.   Rehvidel peab olema piisavalt ruumi käesoleva eeskirja II lisas näidatud tüübikinnitusmärgi jaoks.

3.3.   Käesoleva eeskirja III lisas on esitatud rehvi märgiste paigutuse näidis.

3.4.   Käesoleva eeskirja punktis 3.1 osutatud märgised ja punktis 5.4 kirjeldatud tüübikinnitusmärk tuleb pressida rehvi peale või sisse. Need peavad olema selgelt loetavad ja paigutatud rehvi alaosasse vähemalt selle ühele küljele, välja arvatud eespool punktis 3.1.1 osutatud märge.

3.4.1.   Rehvidel, millel on rehvi ja velje kokkusobivust tagava paigutuse (vt punkt 3.1.10) tähis „A” või „U”, võib märgised paigutada kuhu tahes rehvi välisküljel.

4.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

4.1.   Õhkrehvi tüübikinnituse taotluse esitab rehvile kantava kaubanime või kaubamärgi valdaja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja. See sisaldab järgmist teavet:

4.1.1.

rehvimõõdu tähistus, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 2.17;

4.1.2.

kaubanimi või kaubamärk;

4.1.3.

kasutusliik (tavaline rehv (maanteerehv) või talverehv või varurehv ajutiseks kasutamiseks);

4.1.4.

konstruktsioon: diagonaalrehv, diagonaal-vöörehv, radiaalrehv, mobiilrehv;

4.1.5.

kiiruskategooria;

4.1.6.

rehvi koormusindeks;

4.1.7.

kas rehv on mõeldud kasutamiseks koos lohviga või ilma;

4.1.8.

kas rehv on standardrehv, tugevdatud rehv või T-tüüpi varurehv ajutiseks kasutamiseks;

4.1.9.

diagonaalrehvide kihiindeksi number;

4.1.10.

üldmõõtmed: ristlõike üldlaius ja välisläbimõõt;

4.1.11.

veljed, millele rehvi saab paigaldada;

4.1.12.

mõõtevelg ja katsevelg;

4.1.13.

katse puhul kasutatav rõhk, kui tootja nõuab käesoleva eeskirja VII lisa punkti 1.3 kohaldamist;

4.1.14.

eespool punktis 2.20 osutatud tegur x;

4.1.15.

rehvidel, mis sobivad kasutamiseks kiirusel üle 300 km/h, rehvide tootja poolt lubatud maksimaalne kiirus ning maksimaalne kandevõime sellele kiiruse juures. Rehvide tootja peab need väärtused täpselt esitama ka rehvitüüpi käsitlevas tehnilises kirjanduses;

4.1.16.

mobiilrehvide run flat-režiimile iseloomulike randi paigalduspiirjoonte kindlaksmääramine veljel.

4.2.   Taotlusele tuleb lisada (kõik kolmes eksemplaris) eskiis või representatiivne foto, millelt on näha rehvi turvisemuster ning mõõteveljele paigaldatud täispumbatud rehvi väliskuju joonis, millelt on näha kinnitamiseks esitatud tüübi asjakohased mõõtmed (vt punkt 6.1.1 ja 6.1.2). Lisada tuleb ka tunnustatud katselaboratooriumi katsearuanne või rehviliigi üks või kaks näidist vastavalt pädeva asutuse äranägemisele. Külje ja rehviturvise joonised või fotod tuleb esitada pärast tootmise alustamist, kuid mitte hiljem kui üks aasta pärast tüübikinnituse väljastamise kuupäeva.

4.3.   Pädev asutus teeb enne tüübikinnituse andmist kindlaks, kas on kehtestatud rahuldav kord, millega tagatakse tootmise nõuetele vastavuse tõhus kontroll.

4.4.   Kui rehvide tootja esitab taotluse teatavale rehvivalikule tüübikinnituse saamiseks, ei peeta vajalikuks iga selle valiku rehvitüübi koormus/kiiruskatse korraldamist. Tüübikinnitusasutus võib oma äranägemisel teha valiku raskeimatest juhtudest.

5.   TÜÜBIKINNITUS

5.1.   Kui käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse saamiseks esitatud õhkrehv vastab allpool punktis 6 kirjeldatud nõuetele, antakse seda tüüpi rehvile tüübikinnitus.

5.2.   Igale tüübikinnituse saanud rehvitüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle numbri kaks esimest numbrit (praegu 02) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi hõlmavat muudatusteseeriat. Sama osapool ei või anda sama numbrit ühelegi muule käesoleva eeskirja reguleerimisalasse kuuluvale rehvitüübile.

5.3.   Otsusest õhkrehvi tüübile tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, tüübikinnituse andmisest keeldumise, tüübikinnituse tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta vastavalt käesolevale eeskirjale teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele eeskirja I lisa näidisele vastaval vormil.

5.3.1.   Kui tüübikinnitus on antud rehvitüübile, mis sobib kasutamiseks kiirusel üle 300 km/h (vt punkti 4.1.15), tuleb asjakohane maksimaalne lubatud kiirus (km/h) ja maksimaalse kiiruse juures lubatud maksimaalne kandevõime (kg) märkida selgelt teatise vormi 10. jaotisse (vt käesoleva eeskirja I lisa); kandevõime võib kindlaks määrata ka vahepealsete kiiruste puhul, mis on kõrgemad kui 300 km/h.

5.4.   Igale käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud rehvitüübi alla kuuluvale õhkrehvile paigaldatakse lisaks punktis 3.1 sätestatud märgistele punktis 3.2 näidatud pinnale rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmisest:

5.4.1.

ringiga ümbritsetud täht „E”, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber; (5)

5.4.2.

tüübikinnituse number.

5.5.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgelt loetav ja kustutamatu.

5.6.   Käesoleva eeskirja II lisas on esitatud tüübikinnitusmärgi paigutuse näidis.

6.   NÕUDED

6.1.   Rehvide mõõtmed

6.1.1.   Rehvi ristlõike laius

6.1.1.1.   Ristlõike laius arvutatakse järgmise valemiga:

S1 + K(A – A1),

kus:

S

=

on mõõteveljel mõõdetud ja millimeetrites väljendatud ristlõike laius;

S1

=

on ristlõike nimilaius millimeetrites, nagu on näidatud rehvi küljel olevas rehvi nõuetekohases tähistuses;

A

=

on mõõtevelje millimeetrites väljendatud laius, mille tootja on märkinud kirjeldavasse märkusesse; (6)

A1

=

on millimeetrites väljendatud teoreetilise velje laius;

A1 = S1 ja tootja poolt määratud teguri x korrutisega ja K = 0,4.

6.1.1.2.   Rehvitüüpide puhul, mille tähistus on näidatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses tulbas, on ristlõike laius siiski esitatud samades tabelites rehvitähistuse vastas.

6.1.1.3.   Rehvide puhul, millel on rehvi ja velje kokkusobivust tagava paigutuse (vt punkt 3.1.10) tähis „A” või „U”, tuleb K lugeda võrdseks 0,6-ga.

6.1.2.   Rehvi välisläbimõõt

6.1.2.1.   Rehvi välisläbimõõt arvutatakse järgmise valemiga:

D = d + 2H,

kus:

D on millimeetrites väljendatud välisläbimõõt;

d on punktis 2.17.1.3 määratletud millimeetrites väljendatud kokkuleppeline arv; (6)

H on ristlõike nimikõrgus millimeetrites ja võrdub:

H = 0,01 S1 × Ra;

S1 on ristlõike nimilaius millimeetrites ja

Ra on nominaalne ristlõikesuhe.

Kõik nimetatud sümbolid vastavad rehvi küljele vastavalt punkti 3.4 nõuetele märgitavale rehvimõõdu tähistusele.

6.1.2.2.   Rehvitüüpide puhul, mille tähistus on näidatud käesoleva eeskirja V lisa tabelite esimeses tulbas, on ristlõike välisläbimõõt siiski esitatud samades tabelites mõõdutähistuse vastas.

6.1.2.3.   Rehvidel, millel on rehvi ja velje kokkusobivust tagava paigutuse (vt punkt 3.1.10) tähis „A” või „U”, on välisläbimõõt kindlaks määratud rehvi küljele märgitavas rehvimõõdu tähistuses.

6.1.3.   Õhkrehvide mõõtmise meetod

Õhkrehvid tuleb mõõta käesoleva eeskirja VI lisas esitatud menetluse kohaselt.

6.1.4.   Rehvi ristlõike laiuse andmed

6.1.4.1.   Rehvi üldlaius võib olla väiksem kui punktis 6.1.1 kindlaks määratud ristlõike laius.

6.1.4.2.   Rehvi üldlaius võib olla nimetatud väärtusest suurem järgmiste protsendimäärade võrra:

6.1.4.2.1.

diagonaalrehvide korral 6 %;

6.1.4.2.2.

radiaalrehvide, mobiilrehvide korral 4 %;

6.1.4.2.3.

kui rehvil on spetsiaalsed kaitseribid (-vööd), võib laius olla kuni 8 mm suurem lisaks eespool nimetatud hälvetele;

6.1.4.2.4.

rehvide korral, millel on rehvi ja velje kokkusobivuste tagava paigutuse (vt punkt 3.1.10) tähis „A” või „U”, võrdub rehvi üldlaius alaosas selle velje nimilaiusega, millele rehv on paigaldatud ja mis on näidatud tootja kirjeldavas märkuses ning millele on lisatud 20 mm.

6.1.5.   Rehvi välisläbimõõdu andmed

Rehvi tegelik välisläbimõõt ei tohi olla väljaspool väärtusi Dmin ja Dmax, mis saadakse järgmiste valemite abil:

Dmin = d + (2H × a),

Dmax = d + (2H × b),

kus:

6.1.5.1.

lisas loetletud mõõtude ning rehvi ja velje kokkusobivust tagava paigutuse (vt punkti 3.1.10) tähisega „A” või „U” rehvide puhul on ristlõike nimikõrgus H võrdne järgmisega:

H = 0,5 (D – d), vt punkti 6.1.2 viiteid;

6.1.5.2.

muude mõõtude puhul, mis pole käesoleva eeskirja V lisas esitatud, on „H” ja „d” sellised, nagu on määratletud punktis 6.1.2.1;

6.1.5.3.

koefitsiendid „a” ja „b” on vastavalt järgmised:

6.1.5.3.1.

koefitsient „a” = 0,97;

6.1.5.3.2.

koefitsient „b” tavalistele rehvidele

radiaal- ja mobiilrehv

diagonaal- ja diagonaal-vöörehv

1,04

1,08

6.1.5.4.

Talverehvide jaoks võib eespool esitatud kirjeldusele vastavat üldläbimõõtu (Dmax) suurendada 1 % võrra.

6.2.   Koormuse/kiiruse kestvuskatse

6.2.1.   Õhkrehvid peavad läbima koormuse/kiiruse kestvuskatse, mis viiakse läbi käesoleva eeskirja VII lisas esitatud menetluse kohaselt.

6.2.1.1.   Kui tüübikinnitus on antud rehvidele, millel on rehvimõõdu tähistuses tähtkood „ZR” ja mis sobivad kasutamiseks kiirusel üle 300 km/h (vt punkti 4.1.15), viiakse eespool osutatud koormuse/kiiruse kestvuskatse läbi ühe rehviga rehvile märgitud (vt punkti 3.1.4.1) koormus- ja kiirustingimustel, teine koormuse/kiiruse kestvuskatse tuleb läbi viia sama rehvitüübi teise näidisega tootja poolt ette nähtud maksimaalsetel kiirus- ja koormustingimustel (vt käesoleva eeskirja punkti 4.1.15).

Kui tootja nõustub, kasutatakse teise katse puhul sama rehvinäidist.

6.2.1.2.   Kui taotletakse tüübikinnitust run flat-süsteemile, viiakse eespool nimetatud koormuse/kiiruse kestvuskatse läbi ühe rehvinäidisega, mis on täis pumbatud VII lisa punkti 1.2 kohaselt ja mille kiirus- ja koormustingimused vastavad rehvi märgistusele (vt punkti 3.1.4.1). Teise koormuse/kiiruse kestvuskatse võib läbi viia sama näidisega, kui tootja sellega nõustub.

6.2.2.   Rehv, millel pärast koormuse/kiiruse kestvuskatseid ei ilmne mingit turvise ega kihi eraldumist, koordi eraldumist, murenemist ega purunenud koordiniite, loetakse katse läbinuks.

6.2.2.1.   Kui rehvil, millel on kiirusetähis „Y”, tekivad pärast asjakohase katse läbimist rehvi turvise pinnapealsed mullid, mis on põhjustatud katse eriseadmetest ja -tingimustest, loetakse see rehv katse läbinuks.

6.2.2.2.   Kui run flat-süsteemi rehvi deformeerunud ristlõike kõrgus ei ole pärast VII lisa punktis 3 määratletud katse läbimist muutunud katse alguses olnud algkõrgusega võrreldes rohkem kui 20 % ning kui turvise ühendus kahe küljega on säilinud, loetakse see rehv katse läbinuks.

6.2.3.   Kuus tundi pärast koormuse/kiiruse kestvuskatset mõõdetud rehvi välisläbimõõt ei tohi erineda enne katset mõõdetud välisläbimõõdust rohkem kui ± 3,5 %.

6.3.   Turvise kulumismärgid

6.3.1.   Õhkrehvil peab olema vähemalt kuus turvise kulumismärkide põikirida, mis on enam-vähem ühtlaselt jaotatud ja paigutatud turvise peasoontesse. Turvise kulumismärgid peavad olema sellised, et neid ei saa segi ajada turvise ribide ja plokkide vahele jäävate materjalikõrgendikega.

6.3.2.   Rehvide korral, mis sobivad paigaldamiseks velgedele nimiläbimõõdu koodiga 12 või vähem, on siiski lubatud kasutada nelja rida turvise kulumismärke.

6.3.3.   Turvise kulumismärgid peavad andma võimaluse näidata, kui turvise soonte sügavus on vähenenud 1,6 mm-ni lubatud hälbega + 0,60/– 0,00 mm.

6.3.4.   Turvise kulumismärkide kõrguse määramiseks leitakse vahe turvise pinna ja kulumismärkide pealispinna vahelise kauguse ning kulumismärgi kõrval turvise pinna ja turvisesoone põhja vahelise kauguse vahel.

7.   ÕHKREHVIDE TÜÜBI MUUTMINE JA TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

7.1.   Igast õhkrehvi tüübi muutmisest tuleb teatada õhkrehvi tüübikinnituse väljastanud haldusasutusele. Seejärel võib kõnealune asutus kas:

7.1.1.

leida, et tõenäoliselt ei kahjusta tehtud muudatused märgatavalt nõuetele vastavust ja et igal juhul vastab õhkrehv endiselt nõuetele, või

7.1.2.

nõuda katsete läbiviimise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt täiendavat katsearuannet.

7.2.   Õhkrehvi turvisemustri muutmisel ei peeta käesoleva eeskirja punktis 6 kirjeldatud korduskatset vajalikuks.

7.3.   Tüübikinnituse kinnitamisest või selle andmise keeldumisest, täpsustades tehtud muudatused, teatatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppe osapooltele vastavalt punktis 5.3 kindlaks määratud korrale.

7.4.   Tüübikinnituse laienduse väljastav pädev asutus peab andma laiendusele seerianumbri ja edastama seejärel asjakohase teabe muudele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

8.   TOOTMISE VASTAVUS NÕUETELE

Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimenetlused peavad olema kooskõlas kokkuleppe 2. liite (E/ECE/324-E/ECE/TRANS/505/Rev.2) sätetega, vastates järgmistele nõuetele:

8.1.

käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud rehvide tootmisel tuleb tagada nende tüübikinnituse nõuetele vastavuse kontrollimine punktis 6 sätestatud nõuete täitmise kaudu;

8.2.

tüübikinnituse andnud asutus võib igal ajal kontrollida tootmisüksustes rakendatavaid nõuetele vastavuse kontrollimise meetmeid. Igat tootmisüksust tuleks tavaliselt kontrollida vähemalt iga kahe aasta tagant.

9.   KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Käesoleva eeskirja kohaselt õhkrehvitüübile antud tüübikinnituse võib tühistada, kui ei täideta punktis 8.1 kehtestatud nõudeid või kui nimetatud seeria rehvid ei ole läbinud samas punktis kirjeldatud katseid.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppe osapool tühistab varem antud tüübikinnituse, peab ta sellest viivitamata teatama teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osapooltele, kasutades käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10.   TOOTMISE LÕPLIK PEATAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab täielikult käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud õhkrehvitüübi tootmise, peab ta sellest teavitama talle tüübikinnituse väljastanud asutust. Kõnealuse teabe saamise korral peab ametiasutus sellest teisi käesolevat eeskirja kohaldavaid 1958. aasta kokkuleppe osapooli teavitama, kasutades käesoleva eeskirja I lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

11.   ÜLEMINEKUSÄTTED

11.1.   Käesolevat eeskirja kohaldavad osapooled ei tohi keelduda laiendamast tüübikinnitusi, mis vastavad eelmisele muudatuste seeriale või käesoleva eeskirjaga hõlmatud muudatuste seeria täiendustele.

11.2.   Ükski käesolevat eeskirja kohaldav osapool ei tohi keelduda rehvist, mis on saanud tüübikinnituse vastavalt käesoleva eeskirja 01-seeria muudatustele.

11.3.   Turvise kulumismärgid:

11.3.1.

seoses punktis 6.3.3 esitatud nõuetega ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad osapooled pärast 02-seeria muudatuste 4. täienduse jõustumist väljastada tüübikinnitusi vastavalt 02-seeria muudatuste 3. täiendusele;

11.3.2.

kõik alates 1. oktoobrist 1995 toodetud uued rehvid peavad vastama punkti 6.3.3 nõuetele, mida on muudetud 02-seeria muudatuste 4. täiendusega.

12.   TÜÜBIKATSETUSTE LÄBIVIIMISE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE, KATSELABORITE NING HALDUSASUTUSTE NIMED JA AADRESSID

12.1.   Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osapooled peavad teatama Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikatsetuste läbiviimise eest vastutavate tehniliste teenistuste ning vajaduse korral ka tunnustatud katselaborite ja tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid; samadele asutustele tuleb saata muudes riikides väljastatud tõendid tüübikinnituse andmise või sellest keeldumise, tüübikinnituse laiendamise või tühistamise või tootmise lõpliku peatamise kohta.

12.2.   Käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppe osapooled võivad valida tunnustatud katselaboratooriumiteks rehvitootjate laboratooriume.

12.3.   Kui 1958. aasta kokkuleppe osapool kohaldab punkti 12.2, võib ta soovi korral saata katsetustele oma esindaja või esindajad.

Selgitav joonis

(Vt käesoleva eeskirja punkti 2)

Image


(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) (dokument TRANS/WP.29/78/1. versioon/muudatus 2, mida on viimati muudetud VII lisa muudatusega nr 4.

(2)  Vt selgitavat joonist.

(3)  Vt selgitavat joonist.

(4)  Enne 1. jaanuari 2000 võib tootmiskuupäev olla näidatud kolmest numbrist koosneva rühmana, milles kaks esimest numbrit näitavad nädalat ja viimane tootmisaastat.

(5)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Serbia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Vene Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 (vaba), 34 – Bulgaaria, 35 (vaba), 36 – Leedu, 37 – Türgi, 38 (vaba), 39 – Aserbaidžaan, 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, 41 (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad Euroopa Ühenduse liikmesriigid, kes kasutavad oma EMK (Euroopa Majanduskomisjon) tüübikinnitusmärke), 43 – Jaapan, 44 (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina, 47 – Lõuna-Aafrika Vabariik, 48 – Uus-Meremaa, 49 – Küpros, 50 – Malta, 51 – Korea Vabariik, 52 – Malaisia, 53 – Tai, 54 ja 55 (vabad) ja 56 – Montenegro. Järgmised numbrid antakse muudele riikidele sellises kronoloogilises järjekorras, milles nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või neil kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehnonõuete kehtestamist ja kõnealuste nõuete alusel väljastatud tüübikinnituste vastastikust tunnustamist, või ühinevad sellega ning Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär edastab niimoodi antud numbrid leppeosalistele.

(6)  Kui kokkuleppeline number on esitatud koodina, saab selle väärtuse millimeetrites kätte numbri korrutamisel 25,4-ga.


I LISA

TEATIS

(suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

Image


II LISA

Tüübikinnitusmärgi paigutamise näide

Image

Eespool kujutatud õhkrehvile kinnitatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane õhkrehvitüüp on kinnitatud Madalmaades (E4) ja kannab tüübikinnitusnumbrit 022439.

Märkus: Tüübikinnitusnumbri kaks esimest numbrit näitavad, et tüübikinnitus anti kooskõlas käesoleva eeskirja nõuetega, mida on viimati muudetud 02-seeria muudatustega.

Tüübikinnitusnumber tuleb paigutada ringi lähedusse kas „E” kohale või alla või sellest tähest vasakule või paremale. Tüübikinnitusnumbri numbrid peavad paiknema ühel pool E-tähte ja samas suunas. Rooma numbrite kasutamisest tüübikinnitusnumbrites tuleks hoiduda, et vältida segiajamist muude tähistega.


III LISA

Rehvi märgiste paigutus

1.   Näidis: märgised, mis tuleb kanda rehvitüüpidele pärast käesoleva eeskirja jõustumist

Image

Esitatud märgistega määratletakse õhkrehv:

a)

mille ristlõike nimilaius on 185;

b)

mille nominaalne ristlõikesuhe on 70;

c)

millel on radiaalkonstruktsioon (R);

d)

mille velje nimiläbimõõdu kood on 14;

e)

mille kandevõime on 580 kg, vastates käesoleva eeskirja IV. lisa koormusindeksile 89;

f)

mille kiiruskategooria on T (maksimaalne kiirus 190 km/h);

g)

mis on ette nähtud paigaldamiseks ilma lohvita („tubeless”);

h)

mille tüübiks on talverehv (M+S);

i)

mis on valmistatud 2003. aasta 25. nädalal.

2.   Erijuhtudel, kui on tegemist rehvidega, millel on velje ja rehvi kokkusobivust tagava paigutuse tähis „A” või „U”, tuleb tähised paigutada vastavalt allpool esitatud näitele:

185-560 R 400A või 185-560 R 400U, kus:

185 on ristlõike nimilaius millimeetrites;

560 on välisläbimõõt millimeetrites;

R on rehvi konstruktsiooni tähis, nagu on määratletud käesoleva eeskirja punktis 3.1.3;

400 on velje nimiläbimõõt millimeetrites

„A” või „U” on rehvi ja velje kokkusobivust tagava paigutuse tähis.

Koormusindeksi, kiiruskategooria, valmistamiskuupäeva tähistamine ja muud märgised peavad vastama eespool esitatud näitele 1.

3.   Rehvitähistuse moodustavate märgiste asukoht ja kord on järgmised:

a)

käesoleva eeskirja punktis 2.17 määratletud mõõdutähistus tuleb rühmitada eespool esitatud näidete eeskujul: 185/70 R 14 ja 185-560 R 400A või 185-560 R 400U;

b)

ekspluatatsioonikirjeldus, mis koosneb koormusindeksist ja kiiruskategooriast, tuleb paigutada käesoleva eeskirja punktis 2.17 määratletud rehvimõõdu tähistuse järele;

c)

sõnad „tubeless”, „reinforced” ja „M+S” võivad olla mõõdutähistusest eemal.


IV LISA

Koormusindeksid

Li

=

koormusindeks

kg

=

kantava sõiduki vastav mass

Li

kg

0

45

1

46,2

2

47,5

3

48,7

4

50

5

51,5

6

53

7

54,5

8

56

9

58

10

60

11

61,5

12

63

13

65

14

67

15

69

16

71

17

73

18

75

19

77,5

20

80

21

82,5

22

85

23

87,5

24

90

25

92,5

26

95

27

97,5

28

100

29

103

30

106

31

109

32

112

33

115

34

118

35

121

36

125

37

128

38

132

39

136

40

140

41

145

42

150

43

155

44

160

45

165

46

170

47

175

48

180

49

185

50

190

51

195

52

200

53

206

54

212

55

218

56

224

57

230

58

236

59

243

60

250

61

257

62

265

63

272

64

280

65

290

66

300

67

307

68

315

69

325

70

335

71

345

72

355

73

365

74

375

75

387

76

400

77

412

78

425

79

437

80

450

81

462

82

475

83

487

84

500

85

515

86

530

87

545

88

560

89

580

90

600

91

615

92

630

93

650

94

670

95

690

96

710

97

730

98

750

99

775

100

800

101

825

102

850

103

875

104

900

105

925

106

950

107

975

108

1 000

109

1 030

110

1 060

111

1 090

112

1 120

113

1 150

114

1 180

115

1 215

116

1 250

117

1 285

118

1 320

119

1 360

120

1 400


V LISA

Rehvimõõtude tähistused ja mõõtmed

Tabel I

Diagonaalrehvid (Euroopa rehvid)

Suurus

Mõõtevelje laiuse kood

Üldläbimõõt (1)

mm

Rehvi ristlõike laius (1)

mm

Velje nimiläbimõõt

„d”

mm

Ülimadalrõhu (Super Ballon) seeria

4.80-10

3.5

490

128

254

5.20-10

3.5

508

132

254

5.20-12

3.5

558

132

305

5.60-13

4

600

145

330

5.90-13

4

616

150

330

6.40-13

4.5

642

163

330

5.20-14

3.5

612

132

356

5.60-14

4

626

145

356

5.90-14

4

642

150

356

6.40-14

4.5

666

163

356

5.60-15

4

650

145

381

5.90-15

4

668

150

381

6.40-15

4.5

692

163

381

6.70-15

4.5

710

170

381

7.10-15

5

724

180

381

7.60-15

5.5

742

193

381

8.20-15

6

760

213

381

Madala ristlõikega seeria

5.50-12

4

552

142

305

6.00-12

4.5

574

156

305

7.00-13

5

644

178

330

7.00-14

5

668

178

356

7.50-14

5.5

688

190

356

8.00-14

6

702

203

356

6.00-15 L

4.5

650

156

381

Ülimadala ristlõikega seeria (2)

155-13/6.15-13

4.5

582

157

330

165-13/6.45-13

4.5

600

167

330

175-13/6.95-13

5

610

178

330

155-14/6.15-14

4.5

608

157

356

165-14/6.45-14

4.5

626

167

356

175-14/6.95-14

5

638

178

356

185-14/7.35-14

5.5

654

188

356

195-14/7.75-14

5.5

670

198

356

Ultramadalristlõige

5.9-10

4

483

148

254

6.5-13

4.5

586

166

330

6.9-13

4.5

600

172

330

7.3-13

5

614

184

330

Tabel II

Millimeetermõõdus radiaalrehvide seeriad (Euroopa rehvid)

Suurus

Mõõtevelje laiuse kood

Üldläbimõõt (3)

mm

Rehvi ristlõike laius (3)

mm

Velje nimiläbimõõt

„d”

mm

125 R 10

3.5

459

127

254

145 R 10

4

492

147

254

125 R 12

3.5

510

127

305

135 R 12

4

522

137

305

145 R 12

4

542

147

305

155 R 12

4.5

550

157

305

125 R 13

3.5

536

127

330

135 R 13

4

548

137

330

145 R 13

4

566

147

330

155 R 13

4.5

578

157

330

165 R 13

4.5

596

167

330

175 R 13

5

608

178

330

185 R 13

5.5

624

188

330

125 R 14

3.5

562

127

356

135 R 14

4

574

137

356

145 R 14

4

590

147

356

155 R 14

4.5

604

157

356

165 R 14

4.5

622

167

356

175 R 14

5

634

178

356

185 R 14

5.5

650

188

356

195 R 14

5.5

666

198

356

205 R 14

6

686

208

356

215 R 14

6

700

218

356

225 R 14

6.5

714

228

356

125 R 15

3.5

588

127

381

135 R 15

4

600

137

381

145 R 15

4

616

147

381

155 R 15

4.5

630

157

381

165 R 15

4.5

646

167

381

175 R 15

5

660

178

381

185 R 15

5.5

674

188

381

195 R 15

5.5

690

198

381

205 R 15

6

710

208

381

215 R 15

6

724

218

381

225 R 15

6.5

738

228

381

235 R 15

6.5

752

238

381

175 R 16

5

686

178

406

185 R 16

5.5

698

188

406

205 R 16

6

736

208

406

Tabel III

Radiaalrehvide 45-seeria 5° meetermõõdus TR-velgedele

Suurus

Mõõtevelje laius

Üldläbimõõt

Rehvi ristlõike laius

280/45 R 415

240

661

281


(1)  Hälve: vt punktid 6.1.4 ja 6.1.5.

(2)  Vastuvõetavad on järgmised mõõdutähistused: 185-14/7.35-14 või 185-14 või 7.35-14 või 7.35-14/185-14.

(3)  Hälve: vt punkte 6.1.4 ja 6.1.5.


VI LISA

Õhkrehvide mõõtmise meetod

1.1.

Rehv paigaldatakse tootja poolt käesoleva eeskirja punkti 4.1.12 kohaselt määratletud mõõteveljele ja pumbatakse sellesse õhku, kuni selle rõhk on 3–3,5 baari.

1.2.

Rehvirõhku reguleeritakse järgmiselt:

1.2.1.

standardsete diagonaal-vöörehvide korral rõhuni 1,7 baari;

1.2.2.

diagonaalrehvide korral rõhuni:

Kihiindeks

Rõhk (baarid)

Kiiruskategooria

L, M, N

P, Q, R, S

T, U, H, V

4

1,7

2,0

6

2,1

2,4

2,6

8

2,5

2,8

3,0

1.2.3.

standardsete radiaalrehvide korral rõhuni 1,8 baari;

1.2.4.

tugevdatud rehvide korral rõhuni 2,3 baari;

1.2.5.

T-tüüpi ajutiseks kasutamiseks mõeldud varurehvide korral rõhuni 4,2 baari.

2.

Veljele paigaldatud rehvi hoitakse ümbritseval ruumitemperatuuril vähemalt 24 tundi, kui käesoleva eeskirja punktis 6.2.3 ei ole sätestatud teisiti.

3.

Rehvi rõhk reguleeritakse uuesti käesoleva lisa punktis 1.2 määratud rõhule.

4.

Mõõdetakse tastriga üldlaius kuues võrdsete vahekaugustega punktis, võttes arvesse kaitseribide või -vööde paksust. Saadud suurim mõõtetulemus võetakse üldlaiuseks.

5.

Tehakse kindlaks välisläbimõõt, selleks mõõdetakse ära suurim ümbermõõt ja jagatakse saadud arv π-ga (3.1416).


VII LISA

Koormuse/kiiruse kestvuskatsete kord

1.   REHVI ETTEVALMISTAMINE

1.1

Uus rehv paigaldatakse tootja poolt käesoleva eeskirja punkti 4.1.12 kohaselt määratletud mõõteveljele.

1.2

Rehv pumbatakse järgmises tabelis näidatud rõhuni (baarides):

T-tüüpi ajutiseks kasutamiseks mõeldud varurehvide korral rõhuni 4,2 baari;

Kiiruskategooria

Diagonaalrehvid

Radiaalrehv/run flat-süsteem

Diagonaalvöörehvid

Kihiindeks

Standard

Tugevdatud

Standard

4

6

8

L, M, N

2,3

2,7

3,0

2,4

2,8

P, Q, R, S

2,6

3,0

3,3

2,6

3,0

2,6

T, U, H

2,8

3,2

3,5

2,8

3,2

2,8

V

3,0

3,4

3,7

3,0

3,4

W

3,2

3,6

Y

3,2 (1)

3,6

1.3

Tootja võib esitada põhjendatud nõudmise kasutada katserõhku, mis erineb käesoleva lisa punktis 1.2. esitatust. Sel juhul pumbatakse rehv soovitud rõhuni.

1.4

Rehvi ja velje komplekti hoitakse katseruumi temperatuuril vähemalt kolm tundi.

1.5

Rehvi rõhk reguleeritakse uuesti käesoleva lisa punktis 1.2 või 1.3 määratud tasemele.

2.   KATSE LÄBIVIIMINE

2.1

Rehvi ja velje komplekt paigaldatakse katseteljele ja surutakse mehhaanilise ajamiga käitatava sileda katsetrumli väliskülje vastu, mille läbimõõt on 1,70 m ± 1 % või 2 m ± 1 %.

2.2

Katseteljele rakendatakse koormust, mis võrdub 80 %-ga järgmisest:

2.2.1

koormusindeksile vastav maksimaalne kandevõime rehvide puhul, mille kiirustähis on „L” kuni „H” (kaasa arvatud);

2.2.2

maksimumkiirusele 240 km/h vastav maksimaalne kandevõime rehvide puhul kiirustähisega „V” (vt käesoleva eeskirja punkt 2.31.2);

2.2.3

maksimumkiirusele 270 km/h vastav maksimaalne kandevõime rehvide puhul kiirustähisega „W” (vt käesoleva eeskirja punkt 2.31.3);

2.2.4

maksimumkiirusele 300 km/h vastav maksimaalne kandevõime rehvide puhul kiirustähisega „Y” (vt käesoleva eeskirja punkti 2.31.4).

2.3

Katse jooksul ei tohi rehvirõhku muuta ja katsekoormust tuleb hoida ühtlasena.

2.4

Katse jooksul tuleb temperatuuri katseruumis hoida 20 °C ja 30 °C vahel, välja arvatud juhul, kui rehvi tootja nõustub kõrgema temperatuuriga.

2.5

Katse tuleb läbi viia hoolikalt, katkestusteta ja kooskõlas järgmiste nõuetega:

2.5.1

nullkiiruselt katse algkiiruse saavutamiseks kuluv aeg: 10 minutit;

2.5.2

esialgne katsekiirus: rehvitüübi jaoks ettenähtud maksimaalne kiirus (vt käesoleva eeskirja punkt 2.29.3), vähem kui 40 km/h, kui sileda katsetrumli läbimõõt on 1,70 m ± 1 % ja vähem kui 30 km/h, kui sileda katsetrumli läbimõõt on 2 m ±1 %;

2.5.3

kiiruse järjestikune tõstmine: 10 km/h;

2.5.4

katse kestus igal kiirusastmel, välja arvatud viimasel: 10 minutit;

2.5.5

katse kestus viimasel kiirusastmel: 20 minutit;

2.5.6

maksimaalne katsekiirus: rehvitüübi jaoks ettenähtud maksimaalsest kiirusest 10 km/h vähem, kui sileda katsetrumli läbimõõt on 1,7 m ± 1 % või võrdne ettenähtud maksimaalse kiirusega, kui sileda katsetrumli läbimõõt on 2 m ± 1 %;

2.5.7

kuid rehvide puhul, mille jaoks ettenähtud maksimaalne kiirus on 300 km/H (kiirustähis „Y”), on katse kestus 20 minutit katse esialgsel kiirusastmel ja 10 minutit lõppkiirusastmel.

2.6

Kui hinnatakse kiirusel üle 300 km/h kasutamiseks sobivate rehvide sõiduomadusi, on teise katse läbiviimise kord (vt punkt 6.2.1.1) järgmine:

2.6.1

katsetelje suhtes kohaldatakse koormust, mis võrdub 80 %-ga rehvide tootja poolt määratletud maksimaalsest kandevõimest maksimaalsel kiirusel (vt käesoleva eeskirja punkt 4.1.15).

2.6.2

Katse tuleb läbi viia katkestusteta, võttes arvesse järgmist:

2.6.2.1

10 minuti jooksul kiiruse kasvatamine 0-st kuni tootja poolt määratletud maksimaalse kiiruseni (vt käesoleva eeskirja punkti 4.1.15);

2.6.2.2

viis minutit maksimaalset katsekiirust.

3.   RUN FLAT-SÜSTEEMI RUN FLAT-REŽIIMI HINDAMISE KORD

3.1

Uus rehv paigaldatakse tootja poolt käesoleva eeskirja punktide 4.1.12 ja 4.1.15 määratletud katseveljele.

3.2

Katse sooritatakse vastavalt punktides 1.2–1.5 esitatud kirjeldustele katseruumis, kus temperatuur on 38 °C ± 3 °C, punktis 1.4 määratletud tingimustel hoitud rehvi- ja velje komplektiga.

3.3

Seejärel eemaldatakse ventiilisüdamik ja oodatakse, kuni rehv on täielikult õhust tühjenenud.

3.4

Rehvi ja velje komplekt paigaldatakse katseteljele ja surutakse mehhaanilise ajamiga käitatava sileda katsetrumli väliskülje vastu, mille läbimõõt on 1,70 m ± 1 % või 2,0 m ± 1 %.

3.5

Katseteljele rakendatakse koormust, mis võrdub 65 %-ga rehvi koormusindeksile vastavast maksimaalsest kandevõimest.

3.6

Katse alguses mõõdetakse deformeerunud ristlõike kõrgus (Z1).

3.7

Katse jooksul tuleb katseruumi temperatuuri hoida 38 °C ± 3 °C juures.

3.8

Katse tuleb läbi viia hoolikalt, katkestusteta ja kooskõlas järgmiste nõuetega:

3.8.1

aeg, mis kulub nullkiiruselt püsiva katsekiiruse saavutamiseks: 5 minutit;

3.8.2

katsekiirus: 80 km/h;

3.8.3

katse kestus katsekiirusel: 60 minutit.

3.9

Katse lõpus mõõdetakse deformeerunud ristlõike kõrgus (Z2).

3.9.1

Muutuse suurus arvutatakse välja deformeerunud ristlõike kõrguse protsendina deformeerunud ristlõike kõrgusest katse alguses ((Z1 – Z2)/Z1) × 100.

4.   SAMAVÄÄRSED KATSEMEETODID

Kui kasutatakse muud meetodit kui käesoleva lisa punktis 2 või 3 kirjeldatud, tuleb selle samaväärsust tõendada.


(1)  Kiiruskategooria „Y” rehvide puhul jäeti väärtus „3,2” kogemata 8. jaanuaril 1995. aastal jõustunud 02-seeria muudatuste 5. täiendusest välja ning seda tuleb käsitada kõnealuse täienduse parandusena, mis on kehtiv samast kuupäevast alates.