Sõidukite tehnoülevaatusega seotud enamlevinud küsimused ja vastused
Panime kokku põhjaliku teadmuskeskuse, mis on seotud sõidukite tehnoülevaatuse korraldamisega eestis. Juhul, kui sa ei leia oma küsimusele vastust, siis võta meiega ühendust.
Sõidukite tehnoülevaatusega seotud teave, mis on Sulle kasulik, kui plaanid oma sõiduki tehnoülevaatust.
Üldised küsimused seoses sõidukite tehnoülevaatusega
Mis on tehnoülevaatus?
Tehnoülevaatus on protseduur, mille käigus kontrollitakse sõiduki tehnilist seisukorda ja ohutust vastavalt kehtestatud nõuetele. Selle eesmärk on tagada liiklusohutus ja keskkonnastandardite järgimine. Regulaarne tehnoülevaatus aitab ennetada võimalikke rikkeid ja tagab, et teie sõiduk on ohutu nii teile kui ka kaasliiklejatele.
Millal peab sõiduk tehnoülevaatusele tulema?
Tehnoülevaatuse sagedus sõltub sõiduki tüübist ja vanusest. Üldiselt kehtivad järgmised intervallid:
- Uued sõidukid: esimene ülevaatus 3 aasta möödumisel esmaregistreerimisest.
- 3–10-aastased sõidukid: ülevaatus iga 2 aasta järel.
- Üle 10-aastased sõidukid: ülevaatus iga aasta.
Täpse ülevaatuse aja saate kontrollida oma sõiduki registreerimistunnistusest või Transpordiameti kodulehelt.
Mida on vaja tehnoülevaatusele tulles kaasa võtta?
Tehnoülevaatusele tulles võtke kindlasti kaasa:
- Sõiduki registreerimistunnistus: see on vajalik sõiduki andmete kontrollimiseks ja ülevaatuse kehtivuse märkeks.
- Varustus autos: veenduge, et autos on olemas ja korras järgmised esemed:
- Tulekustuti: mitte vanem kui 10 aastat ning kehtiva kontrollimise tähtajaga.
- Ohukolmnurk: peab olema töökorras ja kergesti ligipääsetav.
- Tõkiskingad: vajalikud sõiduki kindlustamiseks võimaliku liikumise vastu.
Enne ülevaatusele tulekut asetage need esemed nähtavale kohale, näiteks pagasiruumi, et ülevaatajal oleks neid lihtne kontrollida.
Mis juhtub, kui sõiduk ei läbi tehnoülevaatust?
Kui sõiduk ei vasta nõuetele, antakse teile aega puuduste kõrvaldamiseks. Pärast vajalike paranduste tegemist tuleb sõiduk esitada kordusülevaatusele samas ülevaatuspunktis. Oluline on märkida, et kordusülevaatusele tuleb tulla ettenähtud aja jooksul, vastasel juhul tuleb läbida täielik ülevaatus uuesti.
Kas tehnoülevaatuse ajal kontrollitakse ka sõiduki kindlustust?
Tehnoülevaatuse käigus ei kontrollita sõiduki kindlustuse kehtivust. Küll aga on liikluskindlustus kohustuslik kõigile liikluses osalevatele sõidukitele. Enne liiklusesse suundumist veenduge alati, et teie sõidukil on kehtiv liikluskindlustus.
Üldised küsimused sõidukite kategooriate ja tehniliste nõuete kohta
Mida tähendab sõiduki kategooria ja miks see on oluline?
Sõiduki kategooria määrab selle peamise kasutusotstarbe, konstruktsioonilised omadused ja tehnilised nõuded. Kategooriate alusel reguleeritakse tehnoülevaatust, registreerimist, kindlustust ja lubatud kasutustingimusi. Õige kategooria määramine on oluline ka liiklusohutuse ja keskkonnanõuete järgimise seisukohalt.
Milliseid sõidukite kategooriaid Eestis kasutatakse?
Sõidukid jaotatakse Eestis järgmiste kategooriate alla vastavalt Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele nr 42:
-
M-kategooria – Reisijateveoks mõeldud sõidukid (nt sõiduautod ja bussid).
-
N-kategooria – Veoseveoks mõeldud sõidukid (nt kaubikud ja veoautod).
-
L-kategooria – Mootorrattad, mopeedid ja nelirattalised sõidukid.
-
O-kategooria – Haagised.
-
T-, R- ja C-kategooria – Põllumajandus- ja metsamasinad.
Kas sõiduk võib kuuluda mitmesse kategooriasse?
Tavaliselt mitte. Sõiduk määratakse ühte kategooriasse vastavalt selle tehnilistele omadustele ja kasutusotstarbele. Siiski võivad mõned erisõidukid, nagu näiteks maastikusõidukid, kanda täiendavat tähistust G, kui nad vastavad kindlatele maastikusõidu nõuetele.
Millised sõidukid kuuluvad M-kategooriasse?
M-kategooria hõlmab vähemalt neljarattalisi mootorsõidukeid, mis on mõeldud reisijate veoks:
-
M1 kategooria – Sõiduautod, millel on kuni 8 istekohta lisaks juhile.
-
M2 kategooria – Väikebussid, millel on rohkem kui 8 istekohta, kuid täismass ei ületa 5 tonni.
-
M3 kategooria – Suured bussid, millel on rohkem kui 8 istekohta ja täismass üle 5 tonni.
Millised nõuded kehtivad M1 kategooria sõidukitele tehnoülevaatusel?
M1 kategooria sõidukid ehk sõiduautod peavad vastama järgmistele nõuetele:
-
Pidurite ja roolimehhanismi töökorras olek.
-
Valgustuse ja suunatulede korrektne töö.
-
Heitgaaside taseme vastavus normidele.
-
Kere konstruktsiooni terviklikkus (ei tohi olla läbivaid roostekahjustusi).
-
Rehvide ja amortisaatorite seisukord.
Küsimused seoses amortisaatorite kontrolliga tehnoülevaatusel
Kuidas tehakse tehnoülevaatusel amortisaatorite kontrolli?
Amortisaatoreid kontrollitakse kahes etapis:
- Visuaalne kontroll:
- Kontrollitakse võimalikke lekkeid, pragusid ja muid füüsilisi kahjustusi.
- Veendutakse, et amortisaatorid on kindlalt kinnitatud ega ole kahjustatud roostest või kulumisest.
- Funktsionaalne testimine:
- Kasutatakse spetsiaalset seadet, mis simuleerib teel esinevaid vibratsioone ja lööke.
Mõõdetakse amortisaatorite taastumiskiirust ja vastupanuvõimet, et hinnata nende töökorras olekut.
Millised on levinumad probleemid amortisaatoritega?
- Õlilekked – kui amortisaator lekib, tähendab see, et selle summutusvõime on vähenenud.
- Vibratsioon ja liigne liikumine – kui auto liigub pärast lööki üles-alla rohkem kui paar korda, on amortisaatorid kulunud.
- Ebaühtlane rehvide kulumine – halvad amortisaatorid võivad põhjustada rehvide ebaühtlast kulumist.
Auto “hüppamine” kurvides – kui auto kaldub liiga palju või tundub ebastabiilne, võib see viidata amortisaatorite nõrkusele.
Kas kulunud amortisaatoritega saab tehnoülevaatusest läbi?
Ei. Kui amortisaatorid on lekkinud, tugevalt kulunud või ei suuda summutada lööke piisavalt kiiresti, tuleb need enne kordusülevaatust välja vahetada.
Küsimused seoses pidurte kontrolliga tehnoülevaatusel
Kuidas tehakse tehnoülevaatusel pidurite kontrolli?
Pidurite kontroll koosneb kolmest etapist:
- Visuaalne kontroll:
- Kontrollitakse piduriklotside ja piduriketaste kulumist.
- Veendutakse, et pidurisüsteemis ei ole lekkeid (nt pidurivedeliku leke).
- Kontrollitakse piduritorude ja voolikute seisukorda (korrosioon, pragud, kahjustused).
- Pidurdusjõu test:
- Mõõdetakse iga ratta pidurdusjõudu spetsiaalse piduristendiga.
- Kontrollitakse, kas pidurdamine on ühtlane, st ühe telje rattad pidurdavad sarnaselt.
- ABS-süsteemi kontroll:
Veendutakse, et ABS (blokeerumisvastane pidurisüsteem) töötab korralikult, kui sõidukil see olemas on.
Millised on peamised piduritega seotud vead?
- Piduriklotside ja -ketaste kulumine – kui piduriklotsid on liiga õhukeseks kulunud, ei saa need enam piisavalt hõõrdumist tekitada.
- Ebaühtlane pidurdamine – kui üks ratas pidurdab rohkem kui teine, võib see põhjustada sõiduki suuna muutumist pidurdamise ajal.
- Pidurivedeliku lekked – pidurivedelik peab olema puhas ja selle tase piisav, vastasel juhul pidurid ei tööta korralikult.
Piduri ebapiisav jõudlus – kui piduripedaal tundub “pehme” või kui pidurdusteekond on liiga pikk, võib probleem olla pidurite survekaos või süsteemi kahjustuses.
Kui palju tohib pidurdusjõud erineda?
Tehnoülevaatusel on lubatud järgmised piirangud:
- Sõidupiduri ühe ratta pidurdusjõud ei tohi erineda rohkem kui 30% sama telje teise ratta maksimaalsest pidurdusjõust.
- Seisupiduri ühe ratta pidurdusjõud ei tohi erineda rohkem kui 70% sama telje teise ratta maksimaalsest pidurdusjõust.
Kui pidurdusjõudude erinevus on liiga suur, ei ole sõiduk ohutu ja see ei läbi tehnoülevaatust.
Mustamäe ja Õismäe
Rocca al Mare
Küsimused seoses diiselmootorite suitsususe mõõtmise kohta tehnoülevaatusel
Mis on diiselmootori suitsususe mõõtmine ja miks seda tehakse?
Diiselmootori suitsususe mõõtmine on protseduur, mille käigus hinnatakse sõiduki heitgaaside tahkete osakeste sisaldust. Selle eesmärk on kontrollida, kas sõiduki mootor töötab tõhusalt ja vastab kehtivatele keskkonnanõuetele. Liigne suitsusus viitab tihti ebatäielikule põlemisele, mis võib olla märk mootoriprobleemidest, tahmafiltri ummistusest või kütusesüsteemi riketest.
Kuidas toimub diiselmootori suitsususe mõõtmine tehnoülevaatusel?
Suitsususe mõõtmine tehnoülevaatusel toimub spetsiaalse seadmega, mis mõõdab heitgaaside tahkete osakeste neeldumistegurit (K-väärtust). Testimine toimub järgmiste sammudega:
- Mootori eelsoojendamine – enne testi peab mootor olema töötemperatuuril.
- Heitgaaside mõõtmine – mootor tõstetakse tühikäigult maksimaalsele pöörlemiskiirusele, et hinnata heitgaaside suitsusust.
Mõõtetulemuste analüüs – tulemusi võrreldakse kehtestatud suitsususe piirväärtustega.
Millised suitsususe piirväärtused kehtivad erinevatele diiselmootoritele?
Suitsususe taset mõõdetakse neeldumisteguriga (K), mis näitab, kui palju tahma on heitgaasides. Erinevatele mootoritüüpidele ja vanustele kehtivad erinevad piirväärtused:
|
Mootori tüüp või esmaregistreerimise aeg |
Maksimaalne suitsususe piirväärtus (m⁻¹) |
|
Kõik diiselmootorid enne 01.01.1980 |
Ei ole piiratud |
|
Ülelaadimiseta mootor alates 01.01.1980 |
2,5 m⁻¹ |
|
Ülelaadimisega mootor alates 01.01.1980 |
3,0 m⁻¹ |
|
EURO 4, 5, IV, V või EEV mootor (alates 01.07.2008) |
1,5 m⁻¹ |
|
EURO 6 ja VI mootor |
0,7 m⁻¹ |
Kui sõiduki tootja on määranud madalama piirväärtuse, peab sõiduk sellele vastama.
Millised tegurid võivad põhjustada kõrget suitsusust?
Kõrge suitsususe tase võib olla põhjustatud mitmest tegurist, sealhulgas:
- Tahmafiltri (DPF) ummistus – filter ei suuda tahmaosakesi korralikult kinni püüda.
- Kehvasti hooldatud kütusesüsteem – ummistunud pihustid või vale kütusesegu põhjustavad ebatäielikku põlemist.
- Õhufiltri ummistus – vähenenud õhu juurdevool põhjustab rikkama segu, mis suurendab tahma teket.
Vananenud või valesti seadistatud mootor – vanad pihustid, turbokompressori probleemid või EGR-klapi rike võivad mõjutada põlemise tõhusust.
Kuidas suitsususe mõõtmise tulemused registreeritakse?
Mõõtmistulemused registreeritakse tehnoülevaatuse andmebaasis ja liiklusregistris. Tulemuste dokumenteerimine sisaldab:
- Sõiduki registreerimisnumbrit.
- Mõõtmise kuupäeva ja aega.
- Kontrollija nime.
- Mootori tüüp ja suitsususe mõõdetud väärtus (neeldumistegur K).
- Tulemuste võrdlust kehtivate piirnormidega.
Kui suitsususe tase ületab lubatud piirväärtuse, kantakse andmed süsteemi ning omanikul tuleb teha parandustööd ja esitada sõiduk uuesti kontrolli.
Küsimused seoses diiselmootorite suitsususe testi tulemuste kohta tehnoülevaatusel
Mis juhtub, kui mu auto ei läbi suitsususe testi?
Kui sõiduki suitsususe tase ületab lubatud piirväärtuse, antakse omanikule võimalus probleemid lahendada ja sõiduk tuleb seejärel kordustestile esitada. Mõned levinud lahendused suitsususe vähendamiseks:
- Tahmafiltri puhastamine või väljavahetamine.
- Kütusesüsteemi hooldus (pihustite puhastamine, EGR-klapi kontroll).
- Õhufiltri vahetamine ja mootori seisukorra hindamine.
- Kvaliteetsema kütuse kasutamine, mis vähendab tahmataset.
Kui probleem ei ole lahendatud, ei saa sõiduk tehnoülevaatuselt läbi ning liiklusregistris ei pikendata selle kehtivust.
Kuidas ma saan oma sõiduki suitsususe taset vähendada enne tehnoülevaatust?
Suitsususe vähendamiseks võib teha järgmisi ettevalmistusi:
- Vaheta õhufilter – puhas õhufilter tagab parema põlemise.
- Puhasta või asenda tahmafilter (DPF) – kui filter on ummistunud, võib see oluliselt suurendada suitsusust.
- Lisa kütusele puhastuslisandit – diislikütuse lisandid aitavad puhastada pihusteid ja põlemiskambreid.
- Sõida enne ülevaatust pikemalt maanteel – kõrgetel pööretel sõitmine aitab eemaldada liigset tahma mootorist ja heitgaasisüsteemist.
Hoolda kütusesüsteemi – kontrolli ja puhasta pihustid, EGR-klapp ja turbo, et tagada efektiivne põlemine.
Kas suitsususe testimine kahjustab mootorit?
Ei, suitsususe testimine ei kahjusta mootorit, kui see on korralikult hooldatud. Testimisel tõstetakse mootor lühiajaliselt maksimaalsele pöörlemiskiirusele, et mõõta heitgaaside tahkete osakeste sisaldust. Kui mootor on tehniliselt korras, ei põhjusta see protseduur mingeid kahjustusi. Kui aga mootoril on varjatud rike, võib testimisel ilmneda probleeme, mis varem olid peidetud.
Kas suitsususe test on kohustuslik kõigile diiselmootoriga sõidukitele?
Jah, suitsususe testimine on kohustuslik kõigile diiselmootoriga sõidukitele, välja arvatud juhul, kui need kuuluvad erikategooriasse (nt enne 1980. aastat toodetud vanasõidukid, millele ei kehti suitsususe piirangud).
Sõidukite gaasiseadmete kontoll tehnoülevaatusel
Miks peab gaasiseadmega sõiduk läbima tehnilise kontrolli?
Gaasikütusel töötavad sõidukid peavad vastama ohutus- ja keskkonnanõuetele, et vältida võimalikke lekkeid, plahvatusohtu ja saastatuse suurenemist. Regulaarsel kontrollil tuvastatakse võimalikud rikkeid ning veendutakse, et gaasisüsteem töötab korrektselt ja ohutult.
Millal tuleb gaasiseadmega sõidukil tehnoülevaatusel gaasipaigaldist kontrollida?
Kõik sõidukid, millel on gaasiseade, peavad läbima tehnoülevaatusel eraldi gaasisüsteemi kontrolli, kui esmaregistreerimisest on möödas rohkem kui 48 kuud. Pärast seda tuleb süsteemi regulaarselt kontrollida koos tehnoülevaatusega.
Millised gaasikütuse liigid kuuluvad kontrolli alla?
Tehnoülevaatusel kontrollitakse järgmisi gaasikütuseid kasutavaid süsteeme:
- LPG (veeldatud naftagaas)
- CNG (surumaagaas)
- LNG (veeldatud maagaas)
Sõiduki registreerimistunnistusel on kütuse tüüp märgitud lahtris “P.3” ning varasematel registreerimistunnistustel võib olla lisamärkus “Gaasiseade (CNG, LPG vms)”.
Kuidas toimub gaasiseadme tehniline kontroll tehnoülevaatusel?
Kontroll koosneb kahest peamisest etapist:
- Lekete kontroll – tuvastatakse võimalikud gaasilekked torustikus, ühendustes, paagis ja muudes komponentides.
- Üldine tehniline kontroll – hinnatakse süsteemi seisukorda, paagi vanust ja mehaaniliste kahjustuste esinemist.
Millised on lekete kontrollimise eeltingimused?
- Sõiduki mootor peab olema võimeline töötama gaasirežiimis kontrolli ajal.
- Gaasipaagid ei tohi olla tühjad, sest madal rõhk võib takistada võimalike lekete tuvastamist.
- Kontroll tehakse seisatud mootoriga, kuid sisselülitatud süütega, et süsteem oleks töösurvestatud.
Kas ma saan oma gaasiseadme ise üle kontrollida enne tehnoülevaatust?
Jah! Siin on mõned lihtsad sammud:
✔️ Kontrolli, kas mootor töötab gaasirežiimis.
✔️ Veendu, et gaasipaagid ei ole tühjad.
✔️ Vaata, kas torustikel on nähtavaid kahjustusi või roostet.
✔️ Testi, kas kütuserežiimi saab sujuvalt vahetada (bensiin/gas).
Kui märkad midagi kahtlast, soovitame külastada spetsialiseeritud töökoja enne tehnoülevaatust.
Gaasiseadmete kontrolli erijuhtumid tehnoülevaatusel
Kuidas viiakse läbi gaasisüsteemi lekete kontroll?
- Kasutatakse gaasilekete tuvastamise seadet, mis mõõdab gaasi kontsentratsiooni süsteemis.
- Kui süsteemist väljuv gaas ületab 200 ppm-i, loetakse see lekkeks.
- Kontrollitakse põhjalikult:
- Torustikku ja ühenduskohti
- Paake ja klappe
- Surveregulaatorit ja tankimisliitmikku
Kui võimalik, kasutatakse täiendavalt lekketuvastusainet, et täpsemalt lokaliseerida probleemseid kohti.
Millised osad kuuluvad gaasiseadmete tehnilisse kontrolli?
Lisaks lekete testimisele hinnatakse ka:
- Torustiku ja komponentide seisukorda – metallosadel ei tohi olla roostet või pragusid.
- Paagi kinnitusi – paagid peavad olema korralikult kinnitatud ega tohi liikuda.
- Paagi kasutusiga – CNG paagid ei tohi olla vanemad kui 20 aastat, LNG ja LPG paakide eluiga sõltub tootja määrangutest.
Kui vana võib olla CNG paak?
- CNG paakide maksimaalne kasutusiga on 20 aastat.
- LNG ja LPG paakide eluiga määrab tootja, kuid need peavad olema heas seisukorras, ilma korrosiooni või mehhaaniliste kahjustusteta.
Kuidas kontrollitakse gaasitorustiku ja komponentide seisukorda?
- Metallist torustik ja klapid peavad olema korrosioonivabad ja tugevasti kinnitatud.
- CNG-süsteemides kasutatav roostevaba teras peab olema ilma pragude ja muude mehaaniliste vigastusteta.
- Kui süsteemis esineb mehaanilisi kahjustusi, pragusid või roostet, ei läbi sõiduk tehnoülevaatust.
Mis juhtub, kui sõiduki gaasisüsteem lekib?
Kui leke ületab 200 ppm, ei saa sõiduk tehnoülevaatuselt läbi ja omanik peab tegema parandused. Probleemsed kohad võivad olla:
- Lahtised või kulunud ühenduskohad.
- Paakide kahjustused või vananemine.
- Surveregulaatori rikked.
Peale parandusi tuleb sõiduk esitada kordusülevaatusele.
Mustamäe ja Õismäe
Rocca al Mare
Tehnoülevaatus
Tehnoülevaatuse eesmärk on tagada sõiduki turvalisus liikluses. Tehnoülevaatus on igale sõidukijuhile kohustuslik toiming, mis tuleb regulaarselt läbida.
Tehnoülevaatusele tulles peab kaasas olema sõiduki registreerimistunnistus
Teenused
Asukohad
> Helgi tee 4, Peetri küla
E-R 09:00-20.00, L 09:00-17.00
> Rocca al Mare keskus
E-P 10:00-20.00
> Ehitajate tee 116
E-R 09:00-21.00, L 10:00-17.00
Kontakt
Profdiagnostik OÜ
Reg. 10788514
Helgi tee 4, Peetri
Rae vald, ESTONIA
Tel: 60 55 0078
info@tehnoulevaatus.ee
Privaatsustingimused
© tehnoülevaatus.ee | Profdiagnostik OÜ – on tunnistatud erialaselt pädevaks mõõtjaks akrediteerimisalal.
Sõidukite tehnilise kontrolli mõõtmised. Eesti Akrediteerimiskeskus nr. E113