Kui tehnoülevaatusel selgub rike, tekib juhil tavaliselt kaks küsimust korraga – kas autoga tohib edasi sõita ja mida on vaja teha, et korduvülevaatus pärast riket läheks kiiresti läbi. Just siin kaotatakse kõige rohkem aega, sest paranduse järel tullakse tagasi lootusega, et nüüd on kõik korras, kuid mõni kõrvaline puudus on endiselt alles.
Korduvülevaatus ei ole lihtsalt sama kontroll teist korda. See on järelkontroll konkreetsete puuduste osas, mis eelmisel ülevaatusel tuvastati. Praktikas tähendab see, et sõiduki omanikul tasub enne tagasi tulekut aru saada, milline oli rikke liik, kui ulatuslik remont tehti ja kas paranduse mõju ulatub ka teistesse süsteemidesse. Nii väldite olukorda, kus üks parandatud viga paljastab järgmise.
Millal on korduvülevaatus pärast riket vajalik?
Korduvülevaatus pärast riket on vajalik siis, kui sõiduk ei vasta kontrolli hetkel nõuetele, kuid puudused on põhimõtteliselt kõrvaldatavad. Levinud näited on pidurisüsteemi ebapiisav toime, kulunud rooli- või silladetailid, vigased tuled, liigne suitsusus või rehvide ja vedrustuse probleemid.
Kõik rikked ei ole sama kaaluga. Mõni puudus on vormistuslik või väiksema mõjuga, teine puudutab otseselt liiklusohutust. Mida tõsisem viga, seda olulisem on mitte piirduda ainult ühe detaili vahetamisega. Kui näiteks amortisaator on läbi, võib probleem olla seotud ka vedru, tugilaagri või sillastendiga. Kui põleb mootorituli, ei pruugi lahendus olla ainult vea kustutamine, vaid tegeliku põhjuse kõrvaldamine.
Siin tasub mõelda nagu tehnik, mitte ainult nagu autojuht. Ülevaatus ei hinda seda, kas sõiduk “sõidab veel küll”, vaid seda, kas see vastab nõuetele ja on ohutu.
Mida teha kohe pärast ebaõnnestunud ülevaatust?
Esimene samm on lihtne – lugege puuduste loetelu tähelepanelikult läbi. Mitte pealiskaudselt, vaid punkt punkti haaval. Kui töökojas remonditakse ainult see, mida klient suusõnaliselt mäletab, jääb osa asju väga kergesti tegemata.
Seejärel tuleks otsustada, kus remont teha. Kui tegemist on lihtsa rikkega, näiteks läbipõlenud tulepirni või katkise kojamehega, saab vea mõnikord kiiresti kõrvaldada. Kui aga puudutab pidureid, rooliseadet, heitgaase või veermikku, on mõistlik lasta sõiduk üle vaadata remondiettevõttes, kes oskab näha ka seotud kulumisi ja kõrvalmõjusid.
Oluline on hinnata ka seda, kas sõidukiga tohib pärast rikke tuvastamist liikluses osaleda. See sõltub puuduse iseloomust. Kui rike mõjutab otseselt ohutust, ei tasu võtta riski ega eeldada, et “sõidan ainult töökojani” lahendab kõik. Mõistlik otsus hoiab ära lisakahjud, trahviriski ja ohu teistele liiklejatele.
Enne tagasi tulekut kontrollige rohkem kui üks viga
Kõige tavalisem põhjus, miks korduvülevaatus venib, on liiga kitsas paranduse vaade. Auto saadetakse tagasi näiteks esitule vale suunatuse tõttu, tuli reguleeritakse ära, kuid samal ajal jäävad tähelepanuta kulunud pidurikettad või ebavõrdne seisupidur.
Seepärast tasub enne korduvülevaatust teha lühike, kuid süsteemne kontroll. Vaadake üle valgustid, rehvide seisukord, klaasipuhastid, vedelikulekked, armatuurlaua hoiatustuled ja nähtavad veermiku lõtkud, kui need on juba varem märku andnud. Kui remont puudutas pidureid või sildu, on mõistlik veenduda, et töö tulemus on ühtlane mõlemal poolel. Kui parandati heitgaasidega seotud riket, peab mootor saavutama normaalse töötemperatuuri ning viga ei tohi peituda ainult ajutiselt kustutatud veakoodide taha.
See ei tähenda, et juht peaks asendama töökoda või ülevaatajat. Mõte on lihtne – üks kord põhjalikum ettevalmistus on kiirem kui kaks või kolm tagasitulekut.
Kuidas valmistuda korduvülevaatuseks praktiliselt?
Korduvülevaatus pärast riket läheb sujuvamalt, kui dokumendid, sõiduki seisukord ja ajastus on läbi mõeldud. Eriti tööpäeva keskel või autopargiga ettevõtte puhul loeb iga kaotatud tund.
Võtke kaasa õige info
Kui remont tehti töökojas, hoidke alles töökorraldus või arve. Seda ei küsita igas olukorras samal viisil, kuid remondikäigu olemasolu aitab vajadusel selgitada, mida täpselt muudeti. See on kasulik eriti siis, kui vahetati mitut komponenti või tehti reguleerimistöid.
Tulge puhta ja kasutusvalmis sõidukiga
Lihtne, kuid alahinnatud detail. Kui registreerimismärk on pori all, salongis ei saa pidureid ega käsipidurit normaalselt testida või koormaruum takistab ligipääsu, kulub rohkem aega. Korduvülevaatuse eesmärk on kontrollida parandatud puudusi, mitte kulutada minuteid elementaarsete takistuste kõrvaldamisele.
Ärge jätke tulekut viimasele hetkele
Kui kordustähtaeg hakkab lõppema, tehakse sageli kiirremont. Just siis jäävad pooled kontrollid tegemata. Mõistlik ajavaru annab võimaluse vajadusel midagi täpsustada või parandada ilma lisapingeta.
Millised rikked tekitavad kõige rohkem korduvaid probleeme?
Praktikas on mõned vead sellised, mis kipuvad tagasi tulema või mida parandatakse pealiskaudselt. Üks neist on pidurite ebaühtlane toime. Kui vahetatakse ainult klotsid, kuid sadul liigub raskelt või ketas on kulunud piirini, ei pruugi tulemus olla piisav.
Teine sage teema on veermiku lõtkud. Õõtshoova puks, шарнир või rooliots võib olla küll välja vahetatud, kuid kõrvalolev detail on samas seisus. Sõiduk tundub juhile parem, kuid ülevaatusel on lõtk endiselt tuvastatav.
Kolmas probleemivaldkond on heitgaasid ja mootori elektroonika. Kui veakood kustutatakse, kuid põhjus jääb alles, võib tuli küll mõneks ajaks kustuda, kuid test näitab ikkagi kõrvalekallet. Sama kehtib tahmafiltri, lambdaanduri, süütesüsteemi või vaakumlekete kohta.
Valgustuse puhul on asi petlikult lihtne. Pirn võib olla uus, kuid tule korpus matt, reflektor väsinud või valgusvihk valesti suunatud. Tulemus – juht usub, et viga on parandatud, kuid kontrollis selgub uus puudus samas sõlmes.
Kas korduvülevaatus tähendab alati täiskontrolli?
Mitte päris. Korduvülevaatuse mõte on kontrollida eelmisel korral tuvastatud puuduste kõrvaldamist. Samas ei saa seda võtta nii, et ülejäänud sõiduk jääb täielikult tähelepanuta. Kui kontrolli käigus ilmneb uus oluline puudus, ei saa seda lihtsalt ignoreerida.
See on koht, kus mõni klient tunneb, et “eelmine kord sellest ei räägitud”. Tegelikult võib uus rike olla vahepeal süvenenud või muutunud kontrolli käigus selgelt nähtavaks pärast seda, kui üks süsteem juba lahti võeti ja remonditi. Auto tehniline seisukord ei ole staatiline, eriti kui tegemist on igapäevases kasutuses oleva tööautoga või suure läbisõiduga sõidukiga.
Seega ei maksa korduvülevaatusse tulla mõttega, et kontrollitakse ainult ühte polti. Õigem on eeldada, et parandatud viga peab olema korras ning sõiduk tervikuna peab jätkuvalt vastama nõuetele.
Kuidas aega säästa, kui sõidukit on vaja kiiresti tagasi liiklusesse?
Kui auto, kaubik või haagis on igapäevases kasutuses, on seisak otsene kulu. Sellisel juhul tasub kogu protsess teha võimalikult lühikeseks. Kõige parem tulemus tuleb siis, kui remont ja korduvülevaatus planeeritakse järjest, mitte mitme päeva peale laiali.
Tallinnas, Peetris ja Rae vallas liiguvad paljud kliendid tiheda graafikuga ning ootavad, et tehniline kontroll oleks kiire, mitte terve päeva projekt. Just seetõttu on kasu teenusepakkujast, kes suudab teenindada operatiivselt ja ilma liigse paberimajanduseta. Kui korduvülevaatus on tehtud kohe pärast tegelikult lõpetatud remonti, mitte oletusliku paranduse järel, säästate tavaliselt nii aega kui raha.
Ettevõtete puhul on mõistlik hoida ülevaatuse puuduste info juhil, hoolduspartneril ja autopargi halduril samal lehel. Mida vähem liigub infot mälu järgi, seda väiksem on tõenäosus, et sõiduk saadetakse tagasi pooliku tööga.
Mida mitte teha enne korduvülevaatust?
Kõige kehvem lahendus on probleemide peitmine. Hoiatustule kustutamine ilma remondita, ajutine vedelikulisand suitsususe vähendamiseks või logiseva detaili “kõvemaks keeramine” võivad anda lühikese näilise efekti, kuid ei lahenda tegelikku puudust. Ülevaatus hindab sõiduki seisukorda, mitte seda, kui osavalt viga varjata suudeti.
Samuti ei tasu eeldada, et kui auto käitub tavapäraselt, siis on kõik korras. Paljud ohutust mõjutavad rikked ei anna juhile tugevat tunnetuslikku märki. Pidurdusjõu erinevus, sillakomponentide kulumine või valgustuse kõrvalekalle tulevad selgelt välja just kontrollis, mitte alati igapäevasel sõidul.
Kui soovite, et korduvülevaatus pärast riket läheks esimesel katsel läbi, käsitlege puuduste nimekirja tööplaanina, mitte formaalsusena. Täpne remont, lühike eelkontroll ja õigel ajal tagasi tulek teevad kogu protsessi oluliselt lihtsamaks. Hästi ette valmistatud sõidukiga on ülevaatus lihtsalt järgmine tehtud asi teie päevakavas.
