Tehnoülevaatuse E-reegel 53

ÜRO eeskiri nr 53: ühtsed sätted, mis käsitlevad L3-kategooria sõidukite tüübikinnitust seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega [2020/31]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

02-seeria muudatuste 2. täiendus – jõustumiskuupäev: 15. oktoober 2019

SISUKORD

EESKIRI

1.   Kohaldamisala

2.   Mõisted

3.   Tüübikinnituse taotlemine

4.   Tüübikinnitus

5.   Üldnõuded

6.   Erinõuded

7.   Sõidukitüübi või selle valgustus- ja valgussignaalseadmete muutmine

8.   Tootmise nõuetele vastavus

9.   Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

10.   Tootmise lõpetamine

11.   Üleminekusätted

12.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

Lisad

1.   Teatis

2.   Tüübikinnitusmärkide kujundus

3.   Laterna valgusavad, nulltelg ja nullkese ning geomeetrilise nähtavuse nurgad

4.   Punaste tulede nähtavus eest ja valgete tulede nähtavus tagant

5.   Tootmise nõuetele vastavuse kontrollimine

6.   Selgitused horisontaalkalde, kaldenurga suuruse ja „δ“ nurga kohta

7.   Vaatlusala sisenemisel süttivate laternate nähtava pinna suunas

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse L3-kategooria (1) sõidukite suhtes seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise hetkel kehtivas eeskirja nr 48 viimases muudatuste seerias sätestatud mõisteid, kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.

2.1.   „Sõidukitüüp“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste aspektide poolest nagu:

2.1.1.   sõiduki mõõtmed ja väliskuju;

2.1.2.   seadmete arv ja paigutus;

2.1.3.   samuti ei peeta „erinevat tüüpi sõidukiteks“:

2.1.3.1.   sõidukeid, mis erinevad üksteisest punktide 2.1.1 ja 2.1.2 tähenduses, kuid mitte niivõrd, et see tooks kaasa muutusi kõnealusele sõidukitüübile ettenähtud laternate tüübis, arvus, asendis ja geomeetrilises nähtavuses; ja

2.1.3.2.   sõidukeid, millele on paigaldatud mõne 1958. aasta kokkuleppele lisatud eeskirja alusel tüübikinnituse saanud laternad või sõiduki registreerimisriigis lubatud laternad või millele – juhul kui paigaldamine on valikuline – ei ole neid paigaldatud.

2.2.   „Tühimassiga sõiduk“ – juhi, sõitjate ja koormuseta, kuid täis kütusepaagi ja tavapäraselt sõiduki varustusse kuuluva tööriistakomplektiga sõiduk.

2.3.   „Latern“ – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks või valgussignaali andmiseks teistele liiklejatele. Laternate hulka loetakse ka numbritulelaternad ja helkurid;

2.3.1.   „ekvivalentsed laternad“ – ühesuguse funktsiooniga laternad, mis on tüübikinnituse saanud riigis, kus sõiduk on registreeritud; selliste laternate näitajad võivad erineda sõidukile tüübikinnituse ajal paigaldatud laternate näitajatest tingimusel, et laternad vastavad käesolevas eeskirjas esitatud nõuetele;

2.3.2.   „sõltumatud laternad“ – seadmed, millel on eraldi nähtavad pinnad, eraldi valgusallikad ja eraldi korpused;

2.3.3.   „grupeeritud laternad“ – seadmed, millel on eraldi nähtavad pinnad ja valgusallikad, kuid ühine korpus;

2.3.4.   „kombineeritud laternad“ – seadmed, millel on eraldi nähtavad pinnad, kuid ühine valgusallikas ja ühine korpus;

2.3.5.   „vastastikku ühendatud laternad“ – seadmed, millel on eraldi valgusallikad või erinevatel tingimustel (näiteks, optilised, mehaanilised, elektrilised erinevused) töötav üks valgusallikas, täielikult või osaliselt ühised nähtavad pinnad ja ühine korpus;

2.3.6.   „suunatulelatern“ – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate teavitamiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule.

Suunatulelaternat või -laternaid võib kasutada ka ÜRO eeskirja nr 97 sätete kohaselt;

2.3.7.   „eesmine ääretulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks eestpoolt vaadatuna;

2.3.8.   „tagumine ääretulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks tagantpoolt vaadatuna;

2.3.9.   „helkur“ – seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut vaatlejale, kes asub valgusallika lähedal.

Käesoleva eeskirja kohaldamisel ei peeta valgust peegeldavaid numbrimärke helkuriteks.

2.4.   Valgustusseadme, valgussignaalseadme või helkuri „valgust kiirgav pind“ – valgust läbilaskva materjali kogu välispind või selle osa, nagu selle on joonisel esitanud seadme tootja oma tüübikinnituse taotluses, vt 3. lisa.

2.5.   „Valgusava“ (vt 3. lisa);

2.5.1.   „valgustusseadme valgusava“ (kaugtulelatern, lähitulelatern, eesmine udutulelatern) – peegeldi täisava ortogonaalprojektsioon või ellipsoidpeegeldiga esilaterna puhul hajutiklaasi projektsioon püsttasapinnal. Kui valgustusseadmel puudub peegeldi, kohaldatakse punktis 2.5.2 esitatud määratlust. Kui laterna valgust kiirgav pind ulatub ainult osaliselt üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon.

Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava pimestuspiiri projektsiooniga hajutiklaasidel. Teineteise suhtes reguleeritava peegeldi ja hajutiklaasi puhul tuleks kasutada seadeulatuse keskasendit.

Kui samaaegselt töötavad lihtlähituld kiirgav esilatern ja täiendavad valgustusseadmed või valgusallikad, mis on ette nähtud kurvivalgustuseks, moodustavad nende individuaalsed valgusavad koos ühise valgusava;

2.5.2.   „muu valgussignaalseadme kui helkuri valgusava“ (suunatulelatern, piduritulelatern, eesmine ääretulelatern, tagumine ääretulelatern, ohutuli, tagumine udutulelatern) – laterna ortogonaalprojektsioon tasapinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga, ning mis piirneb kõnealusel tasandil paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas. Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane;

2.5.3.   „helkuri valgusava“ (vt punkt 2.3.9) – helkuri ortogonaalprojektsioon tasapinnal, mis asetseb nullteljega risti ning mis piirneb helkuri valgustpeegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Helkuri valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid tasapindu.

2.6.   „Nähtav pind“ — määratletud vaatlussuunas – vastavalt tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja soovile:

kas hajutiklaasi välispinnale projitseeritud valgusava piirjoone ortogonaalprojektsioon (a–b)

või valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon (c–d)

vaatlussuunaga risti asetseval tasapinnal ning kokkupuutes hajutiklaasi kõige välimise punktiga (vt käesoleva eeskirja 3. lisa).

2.7.   „Nullkese“ – nulltelje ja välise valgust kiirgava pinna lõikepunkt, mille määrab kindlaks laterna tootja.

2.8.   „Külgserva äärmine punkt“ – sõiduki mõlemal küljel – tasapind, mis on paralleelne sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning langeb ühte sõiduki külgmise välisservaga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad:

2.8.1.   tahavaatepeeglid,

2.8.2.   suunatulelaternad,

2.8.3.   eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja helkurid.

2.9.   „Kogulaius“ – punktis 2.8 määratletud kahe vertikaaltasapinna vaheline kaugus.

2.10.   „Valgustusseadme kiiratava valguse värvus“. Käesolevas eeskirjas kasutatakse tüübikinnitustaotluse esitamise ajal kehtivas ÜRO eeskirjas nr 48 ja selle muudatustes sätestatud määratlusi kiiratava valguse värvuse kohta.

2.11.   „Sõiduki täismass“ või maksimaalne mass – tootja kindlaksmääratud suurim tehniliselt lubatud tegelik mass.

2.12.   „Täismassiga sõiduk“ – sõiduk on koormatud sõiduki täismassini vastavalt punktile 2.11.

2.13.   „Horisontaalkalle“ – laternate valgusvoogude vaheline nurk, kui mootorratas on käesoleva eeskirja punktis 5.4 määratud asendis, ja valgusvoogude vaheline nurk, kui mootorratas on kaldes (vt joonis 6. lisas).

2.14.   „Horisontaalkalde reguleerimissüsteem“ – seade, mis korrigeerib esilaterna horisontaalkallet nulli suunas.

2.15.   „Kaldenurk“ – nurk, mis moodustub mootorratta vertikaalse pikiteljelise kesktasapinna suhtes mootorratta pööramisel ümber pikitelje (vt joonis 6. lisas).

2.16.   „Horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi signaal“ – mis tahes juhtsignaal või täiendav juhtsisend, mis on suunatud süsteemi, või juhtväljund, mis on suunatud süsteemist mootorrattasse.

2.17.   „Horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi signaaligeneraator“ – seade, mis reprodutseerib süsteemikontrolli jaoks ühe või mitu horisontaalkalde reguleerimissüsteemi signaalheli.

2.18.   „Horisontaalkalde reguleerimissüsteemi katsenurk“ – nurk δ, mis moodustub esilaterna pimestuspiirist ja HH joonest (asümmeetrilise laterna puhul kasutatakse piirjoone horisontaalset osa) (vt joonis 6. lisas).

2.19.   „Kurvivalgustus“ – valgustusfunktsioon, mis annab kurvides parema valgustuse.

2.20.   „H-tasapind“ – laterna nullkeset hõlmav horisontaaltasapind.

2.21.   „Järjestikune aktiveerimine“ – elektriühendus, kus laterna sõltumatud valgusallikad on ühendatud nii, et nad aktiveeritakse kindlaksmääratud järjestuses.

2.22.   „Hädapidurdustuli“ – tuli, millega antakse sõiduki taga asuvatele liiklejatele märku, et sõiduki suhtes on rakendatud valitsevaid teeolusid arvestades suurt pidurdusjõudu.

2.23.   „Välilatern“ – latern, mis annab täiendavat valgust, et lihtsustada juhil või kaassõitjal peale- ja mahatulekut, või mis valgustab laadimisel.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamisega esitab sõiduki tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Taotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised andmed:

3.2.1.   sõidukitüübi kirjeldus seoses punktides 2.1.1–2.1.3 nimetatud osadega; määratleda tuleb sõidukitüüp;

3.2.2.   tootja poolt ettenähtud valgustus- ja valgussignaalseadmete loetelu. Loetelu võib sisaldada mitut tüüpi seadmeid iga toimingu jaoks. Iga tüüp peab olema nõuetekohaselt märgistatud (tüübikinnituse korral riiklik või rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, tootja nimi jne). Lisaks sellele võib loetelu sisaldada iga funktsiooni kohta lisamärkust „või samaväärsed seadmed“;

3.2.3.   valgustus- ja valgussignaalseadmeid tervikuna kujutav paigutusjoonis, millel on esitatud eri seadmete asend sõidukil; ja

3.2.4.   käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajaduse korral iga üksiklaterna paigutusjoonis(ed), millel on kujutatud punktis 2.7.1 määratletud valgusavad, punktis 2.4 määratletud valgust kiirgav pind, ÜRO eeskirjas nr 48 määratletud nulltelg ja ÜRO eeskirjas nr 48 määratletud nullkese. Tagumise numbritulelaterna puhul ei ole see teave vajalik (nagu määratletud ÜRO eeskirjas nr 48).

3.2.5.   Taotlusele tuleb lisada nähtava pinna määratlemiseks kasutatud meetodi kirjeldus (vt punkt 2.6).

3.3.   Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada tühimassiga ja punkti 3.2.2 kohase valgustus- ja valgussignaalseadmete täiskomplektiga sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab kõikide loetelus määratletud seadmete osas käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 01, mis tähistab käesolevat eeskirja koos 01-seeria muudatustega) näitavad tüübikinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas viimati tehtud oluliste tehniliste muudatuste seeriat.

Sama kokkuleppeosaline ei tohi anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile või samale sõidukitüübile, mis esitati varustusega, mida ei ole nimetatud punkti 3.2.2 kohases loetelus käesoleva eeskirja punktis 7 esitatud tingimustel.

4.3.   Teatis sõidukile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, laiendamise, andmata jätmise, tühistamise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

4.4.   Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavasse ja kergesti juurdepääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, millel on:

4.4.1.   ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber; (2)

4.4.2.   punktis 4.4.1 kirjeldatud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, mõttekriips ja tüübikinnituse number.

4.5.   Kui sõiduk vastab sõidukitüübile, mis on käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis saanud tüübikinnituse ühe või mitme asjaomasele kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel, ei ole punktis 4.4.1 sätestatud tähist vaja korrata; sel juhul paigutatakse kõikide käesolevale eeskirjale vastava tüübikinnituse andnud riigis tüübikinnituse andmise aluseks olnud eeskirjade numbrid, tüübikinnitusnumbrid ning lisatähised tulpadena punktis 4.4.1 sätestatud tähisest paremale.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja kinnitatud sõiduki andmeplaadile või selle lähedusse.

4.8.   Näited tüübikinnitusmärgi kujunduse kohta on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   ÜLDNÕUDED

5.1.   Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesolevas eeskirjas ettenähtud näitajad sellisel määral, et sõiduk vastaks käesolevas eeskirjas ettenähtud nõuetele.

Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu reguleerimine.

5.2.   Laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et neid oleks kerge õigesti reguleerida.

5.3.   Kõigi valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna sõidukile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva sõiduki kandetasapinnaga; peale selle peab nulltelg külgmiste helkurite puhul olema risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning muude valgussignaalseadmete puhul kõnealuse tasapinnaga paralleelne. Igas suunas on lubatud hälve ∀ 3°. Lisaks sellele tuleb järgida kõiki tootjapoolseid paigaldamisega seotud erinõudeid.

5.4.   Erinõuete puudumise korral kontrollitakse laternate kõrgust ja reguleeritust tasasele horisontaalsele pinnale asetatud tühimassiga sõidukil, mille pikiteljeline kesktasapind on vertikaalne ja mille juhtraud on keskasendis. Rehvirõhk peab vastama väärtustele, mis tootja on ette näinud käesolevas eeskirjas nõutavate koormustingimuste jaoks.

5.5.   Erinõuete puudumisel:

5.5.1.   üksiklaternate või helkurite paigaldamisel peab nende nullkese jääma sõiduki pikiteljelisele kesktasapinnale;

5.5.2.   sama funktsiooniga paarislaternad peavad olema:

5.5.2.1.   pikiteljelise kesktasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;

5.5.2.2.   üksteise ja pikiteljelise kesktasapinna suhtes sümmeetriliselt asetatud;

5.5.2.3.   vastama samadele kolorimeetrilistele nõuetele; ja

5.5.2.4.   olema ühesuguste fotomeetriliste näitajatega ja

5.5.2.5.   üheaegselt süttima ja kustuma.

5.6.   Grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud või üksiklaternad

5.6.1.   Laternad võivad olla grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tingimusel, et täidetud on kõik värvust, asendit, suunda, geomeetrilist nähtavust, elektrilisi ühendusi käsitlevad ja muud nõuded (kui neid on).

5.6.1.1.   Laterna fotomeetrilised ja kolorimeetrilised nõuded peavad olema täidetud, kui kõik muud funktsioonid, mille alusel laternat grupeeritakse, kombineeritakse või vastastikku ühendatakse, on välja lülitatud.

Samas kui eesmine või tagumine ääretulelatern on vastastikku ühendatud ühe või mitme muu funktsiooniga, mida saab laternatega koos käivitada, peavad iga muu funktsiooni värvusnõuded olema täidetud, kui vastastikku ühendatud funktsioonid ja eesmised või tagumised ääretulelaternad on sisse lülitatud.

5.6.1.2.   Piduritulelaternate ja suunatulelaternate vastastikku ühendamine on keelatud.

5.6.1.3.   Kui grupeeritud on aga piduritulelaternad ja suunatulelaternad, ei tohi nullteljega risti asetseval tasapinnal nende laternate nähtavate pindade projektsioone läbiv ükski horisontaalne ega vertikaalne sirge lõikuda enam kui kahe piirjoonega, mis eraldavad külgnevaid erinevat värvi alasid.

5.6.2.   Üksiklaternad

5.6.2.1.   ÜRO eeskirja nr 48 punkti 2.16.1 alapunktis a määratletud üksiklaternad, mis koosnevad kahest või enamast eraldiseisvast osast, paigaldatakse sellisel viisil, et:

a)	kas eraldi osade koguprojektsioon hajutiklaasi välispinnaga kokkupuutuval tasapinnal, mis asetseb nullteljega risti, peab moodustama vähemalt 60 % kõnealust projektsiooni ümbritseva kõige väiksema ristküliku pinnast või

b)	kahe külgneva/kokkupuutuva eraldi osa vastastikku asetsevate servade vaheline minimaalne kaugus nullteljega risti mõõdetuna ei ületa 75 mm.

Neid nõudeid ei kohaldata üksiku helkuri puhul.

5.6.2.2.   ÜRO eeskirja nr 48 punkti 2.16.1 alapunktides b ja c määratletud üksiklaternad, mis koosnevad kahest D-märgistusega laternast või kahest sõltumatust helkurist, paigaldatakse sellisel viisil, et:

a)	nende nähtavate pindade projektsioon nulltelje suunas moodustab vähemalt 60 % kõnealuste nähtavate pindade nulltelje suunas asuvaid projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast või

b)	minimaalne vahemaa nähtavate pindade vastastikku asetsevate servade vahel kahe laterna või kahe sõltumatu helkuri nulltelje suunas ei ületa nullteljega risti mõõdetuna 75 mm.

5.6.2.3.   ÜRO eeskirja nr 48 punkti 2.16.1 alapunktis d määratletud üksiklaternad peavad vastama punkti 5.6.2.1 nõuetele.

Kui ühes laternakorpuses on kaks või enam laternat ja/või kaks või enam eraldiseisvat nähtavat pinda ja/või kui neil on ühine väline hajutiklaas, ei saa neid käsitada seotud laternasüsteemina.

Siiski võib ribakujuline latern olla osa seotud laternasüsteemist.

5.7.   Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse nähtava pinna kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust nähtava pinna kõige madalamast punktist nulltelje suunas. Eesmiste lähitulelaternate puhul mõõdetakse minimaalset kõrgust maapinnast optilise süsteemi (nt helkuri, hajutiklaasi, projektsioonihajuti) heidetud valguskujundi madalaimast servast, hoolimata vastava süsteemi otstarbest.

Kui (väikseim ja suurim) kõrgus maapinnast vastab selgelt käesoleva eeskirja nõuetele, ei ole ühegi nähtava pinna täpseid piirjooni vaja määrata.

Laternatevahelise kauguse puhul laiuse suunal määratakse asend nähtava pinna sisemistest servadest nulltelje suunas.

Kui asend vastab laiust silmas pidades selgelt käesoleva eeskirja nõuetele, ei ole ühegi nähtava pinna täpseid piirjooni vaja määrata.

Geomeetrilise nähtavuse nurkade piiramiseks mõõdetakse laterna kõrgust maapinnast H-tasapinnal.

5.8.   Erinõuete puudumise korral tohivad vilkuvat tuld kiirata ainult suunatulelaternad, ohutuled ja hädapidurdustuli.

5.8.1.   Suunatulelaternate (välja arvatud ÜRO eeskirjas nr 6 või ÜRO eeskirjas nr 148 määratletud 5. ja 6. kategooria) ja ÜRO eeskirjas nr 50 või ÜRO eeskirjas nr 148 määratletud suunatulelaternate fotomeetrilised näitajad võivad muutuda valgusallikate järjestikusest aktiveerimisest tingitud vilkumisel vastavalt ÜRO eeskirja nr 6 punktile 5.6 või ÜRO eeskirja nr 148 punktile 5.6.11 või ÜRO eeskirja nr 50 punktile 6.8.

See säte ei kehti, kui ÜRO eeskirja nr 6 või ÜRO eeskirja nr 148 kategooria 2a ja 2b suunatulelaternaid või ÜRO eeskirja nr 50 või ÜRO eeskirja nr 148 kategooria 12 suunatulelaternaid kasutatakse hädapidurdustulena vastavalt käesoleva eeskirja punktile 6.14.

5.9.   Sõiduki ees ei tohi olla nähtav punktis 2.5 sätestatud laternast lähtuv ja segadust tekitada võiv punane tuli ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav punktis 2.5 sätestatud laternast lähtuv segadust tekitada võiv valge tuli. Arvesse ei lähe sõiduki sisevalgustusseadmed. Kahtluse korral kontrollitakse kõnealuse nõude täitmist järgmiselt (vt joonis 4. lisas):

5.9.1.   punase tule nähtavus eest: punase laterna nähtav pind ei tohi olla otse nähtav vaatlejale, kes liigub 1. vööndis 25 m kaugusel sõiduki ees asuval püsttasapinnal;

5.9.2.   valge tule nähtavus tagant: valge laterna nähtav pind ei tohi olla tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. vööndis 25 m kaugusel sõiduki taga asuval püsttasapinnal;

5.9.3.   vaatleja jaoks moodustavad vastavatel tasapindadel 1. ja 2. vööndi:

5.9.3.1.   kõrgus: maapinnast vastavalt 1 m ja 2,2 m kõrgusel asuvad horisontaaltasapinnad;

5.9.3.2.   laius: kaks vertikaaltasapinda, mis moodustavad sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast väljapoole ees ja taga 15° nurga, läbivad sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga paralleelsete vertikaaltasapindade kokkupuutepunkti (kokkupuutepunkte) ja piiritlevad sõiduki kogulaiuse; kui kokkupuutepunkte on mitu, vastab kõige eesmine eesmisele tasapinnale ja kõige tagumine tagumisele tasapinnale.

5.10.   Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid või lähitulelaternaid (juhul kui eesmist ääretulelaternat ei ole) ning tagumise numbritule valgustust on võimalik sisse ja välja lülitada ainult samaaegselt, kui teisiti ei ole ette nähtud.

5.10.1.   Seotud laternasüsteemi puhul peavad kõik valgusallikad korraga sisse ja välja lülituma.

5.11.   Erinõuete puudumise korral peavad elektriühendused olema sellised, et kaugtule- ja lähitulelaternat ning udutulelaternat on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 5.10 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti siiski kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad endast lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või vaheldumisi kaug- ja lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.

5.11.1.   Päevatulelaterna olemasolul põleb see mootori töötades automaatselt. Kui esilaternad on sisse lülitatud, ei sütti päevatulelatern mootori töötamise ajal.

Päevatulelaterna puudumisel põleb esilatern mootori töötades automaatselt.

5.12.   Märgulambid

5.12.1.   Kõik märgulambid peavad olema juhile normaalses juhtimisasendis selgesti nähtavad.

5.12.2.   Ettenähtud sisselülitatuse märgulambi võib asendada töökorras oleku märgulambiga.

5.13.   Laternate kiiratava valguse värvus

Käesolevas eeskirjas kirjeldatud laternate kiiratava valguse värvus on järgmine:

kaugtulelatern	:	valge
lähitulelatern	:	valge
suunatulelatern	:	merevaikkollane
piduritulelatern	:	punane
tagumine numbritulelatern	:	valge
eesmine ääretulelatern	:	valge või merevaikkollane
tagumine ääretulelatern	:	punane
mittekolmnurkne tagumine helkur	:	punane
mittekolmnurkne külgmine helkur	:	ees merevaikkollane taga merevaikkollane või punane
sõiduki ohutuled	:	merevaikkollane
eesmine udutulelatern	:	valge või selektiivkollane
tagumine udutulelatern	:	punane
päevatulelatern	:	valge
hädapidurdustuli	:	merevaikkollane või punane
väline sisenemisel süttiv latern	:	valge

5.14.   Kõik sellele eeskirjale vastava tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukid peavad olema varustatud järgmiste valgustus- ja valgussignaalseadmetega:

5.14.1.   kaugtulelatern (punkt 6.1);

5.14.2.   lähitulelatern (punkt 6.2);

5.14.3.   suunatulelatern (punkt 6.3);

5.14.4.   piduritulelatern, ÜRO eeskirjas nr 7 või ÜRO eeskirjas nr 148 määratletud S1-kategooria seade või ÜRO eeskirjas nr 50 (punkt 6.4) määratletud piduritulelatern või ÜRO eeskirjas nr 148 määratletud L-kategooria sõidukite piduritulelatern;

5.14.5.   tagumise registreerimismärgi valgustusseade (punkt 6.5);

5.14.6.   eesmine ääretulelatern (punkt 6.6);

5.14.7.   tagumine ääretulelatern (punkt 6.7);

5.14.8.   mittekolmnurkne tagumine helkur (punkt 6.8);

5.14.9.   mittekolmnurkne külgmine helkur (punkt 6.12);

5.15.   Lisaks sellele võivad sõidukil olla järgnevad valgustus- ja valgussignaalseadmed:

5.15.1.   sõiduki ohutuled (punkt 6.9);

5.15.2.   udutulelaternad;

5.15.2.1.   eesmine ääretulelatern (punkt 6.10);

5.15.2.2.   tagumine ääretulelatern (punkt 6.11);

5.15.3.   päevatulelatern (punkt 6.13);

5.15.4.   piduritulelatern, ÜRO eeskirjas nr 7 (punkt 6.4) või ÜRO eeskirjas nr 148 määratletud S3-kategooria seade;

5.15.5.   hädapidurdustuli (punkt 6.14);

5.15.6.   väline sisenemisel süttiv latern (punkt 6.15).

5.16.   Iga punktides 5.14 ja 5.15 nimetatud valgustus- ja valgussignaalseadme paigaldus peab olema vastavuses käesoleva eeskirja punktis 6 esitatud asjakohaste nõuetega.

5.17.   Tüübikinnituse saamiseks on keelatud muude kui punktides 5.14 ja 5.15 nimetatud valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldamine.

5.18.   Mootorratastele võib paigaldada ka punktides 5.14 ja 5.15 osutatud valgustus- ja valgussignaalseadmeid, mis on tüübikinnituse saanud M1– ja N1-kategooria neljarattalistele sõidukitele paigaldamiseks.

5.19.   Tagumisi ääretulelaternaid, tagumisi suunatulesid ja tagumisi helkureid võib paigaldada liikuvatele osadele ainult järgmistel juhtudel:

5.19.1.   kui liikuvatele osadele paigaldatud laternad vastavad kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud kõnealuste laternate suhtes;

5.19.2.   kui punktis 5.19 osutatud funktsioonid saavutatakse kahe D-märgistusega laternaga (vt ÜRO eeskirja nr 48 punkt 2.16.1), peab ainult üks latern vastama asendi, geomeetrilise nähtavuse, kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis kehtivad nende laternate suhtes kõikides liikuvate osade fikseeritud asendites;

5.19.3.   kui eespool nimetatud funktsioone täidavad paigaldatud ja aktiveeritud lisalaternad, kui liikuv osa on mis tahes avatud fikseeritud asendis ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud laternate suhtes;

5.19.4.   kui punktis 5.19 sätestatud funktsioone täidab seotud laternasüsteem, peab olema täidetud üks järgmistest tingimustest:

a)

kui seotud laternasüsteem on paigaldatud liikuvale osale, peavad olema täidetud punktis 5.19.1 esitatud nõuded. Siiski võib eespool nimetatud funktsioonide täitmiseks aktiveerida lisalaternaid, kui liikuv osa on fikseeritud mis tahes avatud asendis, ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud laternate suhtes, või

b)

kui seotud laternasüsteem paikneb osaliselt liikumatul osal ja osaliselt liikuval osal, peavad seotud laternad tüübikinnituse taotlemiseks vastama kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavuse nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis kehtivad nende laternate suhtes. Sissepoole geomeetrilise nähtavuse nõue loetakse täidetuks, kui latern (laternad) vastab (vastavad) kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites fotomeetrilistele väärtustele, mis on ette nähtud tüübikinnituse saamiseks seoses valguse jaotumisega.

5.20.   Geomeetrilise nähtavusega seotud üldsätted

5.20.1.   Lõpmatusest vaadatuna ei tohi geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olla ühtegi takistust laterna nähtava valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule. Takistusi ei võeta arvesse, kui need olid olemas juba laterna tüübikinnituse saamise ajal.

5.20.2.   Kui mõõtmised tehakse laternale lähemal, tuleb sama täpsuse saamiseks vaatlussuunda paralleelselt nihutada.

5.20.3.   Kui mõni sõiduki osa varjab paigaldatud laterna nähtava pinna mis tahes osa, siis tuleb tõendada, et takistusest varjamata laterna osa vastab laterna optilise seadme tüübikinnitusel ette nähtud fotomeetrilistele väärtustele.

5.20.4.   Kui geomeetrilise nähtavuse vertikaalset nurka allpool horisontaaltasapinda võib vähendada kuni 5°-ni (latern, mis asub maapinnast kuni 750 mm kõrgusel, mõõdetuna punkti 5.7 kohaselt), võib paigaldatud optilise osa fotomeetriliste mõõtmiste välja vähendada kuni 5°-ni allapoole horisontaaltasapinda;

5.20.5.   Seotud laternasüsteemi puhul peavad geomeetrilise nähtavuse nõuded olema täidetud, kui kõik seotud laternad on sisse lülitatud.

5.21.   Seadmetüüpi, millele on antud tüübikinnitus ÜRO eeskirja nr 148 ja/või nr 149 ja/või nr 150 mõne varasema muudatuste seeria kohaselt, peetakse samaväärseks asjaomaste ÜRO eeskirja nr 148 ja/või nr 149 ja/või nr 150 viimasele muudatuste seeriale tüübikinnituse saanud seadmetüübiga, kui iga konkreetse laternaga (funktsiooniga) seotud (ÜRO eeskirja nr 48 kohased) muutindeksid ei erine üksteisest. Sel juhul võib sellise seadme paigaldada sõidukile, millele antakse tüübikinnitus ilma seadme tüübikinnitusdokumentide ja seadme märgistuse ajakohastamiseta.

6.   ERINÕUDED

6.1.   Kaugtulelatern

6.1.1.   Arv:

6.1.1.1.   Mootorrataste puhul mootori töömahuga ≤ 125 cm 3

Üks või kaks järgmiste eeskirjade kohaselt tüübikinnituse saanud laternatest:

a)	ÜRO eeskiri nr 113, klass C, D või E;

b)	ÜRO eeskiri nr 112;

c)	ÜRO eeskiri nr 1;

d)	ÜRO eeskiri nr 8;

e)	ÜRO eeskiri nr 20;

f)	ÜRO eeskiri nr 57;

g)	ÜRO eeskiri nr 72;

h)	ÜRO eeskiri nr 98;

i)	ÜRO eeskiri nr 149, klass A, B, D, CS, DS või ES.

6.1.1.2.   Mootorrataste puhul mootori töömahuga > 125 cm 3

Üks või kaks järgmiste eeskirjade kohaselt tüübikinnituse saanud laternatest:

a)	ÜRO eeskiri nr 113, klass D või E;

b)	ÜRO eeskiri nr 112;

c)	ÜRO eeskiri nr 1;

d)	ÜRO eeskiri nr 8;

e)	ÜRO eeskiri nr 20;

f)	ÜRO eeskiri nr 72;

g)	ÜRO eeskiri nr 98;

h)	ÜRO eeskiri nr 14, klass A, B, D, DS või ES.

Kaks järgmise eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud laternatest:

i)	ÜRO eeskiri nr 113, klass C.

6.1.2.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.1.3.   Asend

6.1.3.1.   Laius

6.1.3.1.1.   Sõltumatu kaugtulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale: kui kõnealused laternad asuvad üksteise kohal, siis peab kaugtulelaterna nullkese paiknema sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal; kui kõnealused laternad asuvad üksteise kõrval, siis peavad nende nullkeskmed paiknema sümmeetriliselt sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes;

6.1.3.1.2.   Teise esilaternaga vastastikku ühendatud kaugtulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal. Kui sõiduk on varustatud ka sõltumatu lihtlähitulelaternaga või lihtlähitulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud eesmise ääretulelaternaga ja asub kaugtulelaterna kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes.

6.1.3.1.3.   Kaks kaugtulelaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise esilaternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sümmeetrilised sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes.

6.1.3.2.   Pikkus: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.

6.1.3.3.   Igal juhul ei tohi sõltumatu kaugtulelaterna valgusava serva ja lihtlähituld tootva laterna valgusava serva vaheline kaugus olla rohkem kui 200 mm. Sõltumatu kaugtulelaterna valgusava serva ja maapinna vaheline kaugus peab jääma vahemikku 500 mm kuni 1 300 mm.

6.1.3.4.   Kahe kaugtulelaterna puhul: kaugus kahe kaugtulelaterna valgusava vahel ei tohi ühelgi juhul olla üle 200 mm.

6.1.4.   Geomeetriline nähtavus

Valgusava nähtavus, sealhulgas selle nähtavus aladel, mis asjaomases vaatlussuunas on valgustamata, peab olema tagatud laienevas ruumis, mille määratlevad valgusava perimeetrilt lähtuvad ning esilaterna nullteljega vähemalt 5° nurga moodustavad sirged.

6.1.5.   Reguleeritus

6.1.5.1.   Ettepoole. Võib olla liikuv olenevalt pöördenurgast.

6.1.5.2.   Horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi võib paigaldada ka kaugtulelaternale.

6.1.6.   Elektriühendused

Lähituli (-tuled) võib/võivad olla sisse lülitatud samal ajal kaugtule(de)ga.

6.1.7.   Märgulambid

6.1.7.1.   Sisselülitatuse märgulamp.

Kohustuslik sinine mittevilkuv signaallamp.

6.1.7.2.   „Horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi rikke“ märgulamp.

Kohustuslik vilkuv merevaikkollane signaallamp, mida võib kombineerida punktis 6.2.8.2 osutatud märgulambiga. Tuli käivitub horisontaalkalde reguleerimissüsteemi signaali rikete puhul ning vilgub, kuni rike on kõrvaldatud.

6.1.8.   Muud nõuded

6.1.8.1.   Suurim samaaegselt sisselülitatud kaugtulelaternate valgustugevus ei tohi ületada 430 000 cd, mis vastab viitenumbrile 100. (Heakskiidetud väärtus)

6.1.8.2.   Kaugtulelaterna horisontaalkalde reguleerimissüsteemi rikke korral peab ilma spetsiaalsete tööriistadeta olema võimalik:

a)	horisontaalkalde reguleerimissüsteemi välja lülitada, kuni see on lähtestatud vastavalt tootja juhistele, ja

b)	kaugtulelaternat ümber paigutada nii, et selle horisontaalne ja vertikaalne suund oleksid samasugused kui ilma horisontaalkalde reguleerimissüsteemita esilaternal.

Tootja peab esitama horisontaalkalde reguleerimissüsteemi lähtestamise kohta üksikasjaliku kirjelduse.

Teise võimalusena võib tootja paigaldada automaatsüsteemi, mis täidab kas mõlemad eespool nimetatud ülesanded või lähtestab horisontaalkalde reguleerimissüsteemi. Sel juhul peab tootja tehnilisele teenistusele esitama automaatse süsteemi kirjelduse ning kuni ühtlustatud nõuete väljatöötamiseni näitama, kuidas kontrollida, kas automaatne süsteem toimib vastavalt kirjeldusele.

6.2.   Lähitulelatern

6.2.1.   Arv:

6.2.1.1.   Mootorrataste puhul mootori töömahuga ≤ 125 cm3

Üks või kaks järgmiste eeskirjade kohaselt tüübikinnituse saanud laternatest:

a)	ÜRO eeskiri nr 113, klass C, D või E;

b)	ÜRO eeskiri nr 112;

c)	ÜRO eeskiri nr 1;

d)	ÜRO eeskiri nr 8;

e)	ÜRO eeskiri nr 20;

f)	ÜRO eeskiri nr 57;

g)	ÜRO eeskiri nr 72;

h)	ÜRO eeskiri nr 98;

i)	ÜRO eeskiri nr 149, klass A, B, D, CS, DS või ES.

6.2.1.2.   Mootorrataste puhul mootori töömahuga > 125 cm3

Üks või kaks järgmiste eeskirjade kohaselt tüübikinnituse saanud laternatest:

a)	ÜRO eeskiri nr 113, klass D või E;

b)	ÜRO eeskiri nr 112;

c)	ÜRO eeskiri nr 1;

d)	ÜRO eeskiri nr 8;

e)	ÜRO eeskiri nr 20;

f)	ÜRO eeskiri nr 72;

g)	ÜRO eeskiri nr 98;

h)	ÜRO eeskiri nr 149, klass A, B, D, DS või ES.

Kaks järgmiste eeskirjade kohaselt tüübikinnituse saanud laternatest:

i)	ÜRO eeskiri nr 113, klass C;

j)	ÜRO eeskiri nr 149, klass CS.

6.2.2.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.2.3.   Asend

6.2.3.1.   Laius

6.2.3.1.1.   Sõltumatu lähitulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale: kui kõnealused laternad asuvad üksteise kohal, siis peab lihtlähituld kiirgava laterna nullkese paiknema sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal; kui kõnealused laternad asuvad üksteise kõrval, siis peavad nende nullkeskmed paiknema sümmeetriliselt sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes;

6.2.3.1.2.   Teise esilaternaga vastastikku ühendatud lihtlähituld kiirgav esilatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal. Kui sõiduk on varustatud ka sõltumatu kaugtulelaternaga või kaugtulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud eesmise ääretulelaternaga lihtlähituld kiirgava esilaterna kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes.

6.2.3.1.3.   Kaks lihtlähituld kiirgavat esilaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise esilaternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sümmeetrilised sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes.

6.2.3.1.4.   Täiendavaks kurvivalgustuseks ette nähtud valgustusseade või valgustusseadmed, mis on saanud tüübikinnituse lähitule osana vastavalt ÜRO eeskirjale nr 113 või ÜRO eeskirjale nr 149, tuleb paigaldada järgmistel tingimustel:

täiendavate valgustusseadmete paar või paarid peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes sümmeetrilised.

Üksiku täiendava valgustusseadme nullkese peab langema kokku sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga.

6.2.3.2.   Kõrgus: minimaalselt 500 mm ja maksimaalselt 1 200 mm maapinnast.

6.2.3.3.   Pikkus: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.

6.2.3.4.   Kahe lihtlähituld kiirgava esilaterna puhul ei tohi valgusavade vaheline kaugus ületada 200 mm.

6.2.4.   Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil ÜRO eeskirja nr 48 punkti 2.13 kohaselt:

α	=	15° ülespoole ja 10° allapoole;
β	=	45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern;
β	=	45° väljapoole ja 10° sissepoole iga laternapaari puhul.

Esilaterna lähedal asuvad pinnad või muud seadmeosad ei tohi tekitada peegeldusi, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele.

6.2.5.   Reguleeritus

6.2.5.1.   Ettepoole. Latern või laternad võivad olla liikuvad olenevalt pöördenurgast.

6.2.5.2.   Lihtlähituld kiirgava esilaterna vertikaalkalle jääb –0,5 ja –2,5 % vahemikku, kui ei ole välist reguleerimisseadet.

6.2.5.3.   Kui lihtlähituld kiirgava esilaterna objektiivne valgusvoog ületab 2 000 luumenit, jääb esilaterna vertikaalkalle –0,5 ja –2,5 % vahemikku. Käesoleva punkti nõude rahuldamiseks võib kasutada esilaterna reguleerimisseadet, mis peab olema automaatne (3).

6.2.5.4.   Punktis 6.2.5.3 esitatud nõuet katsetakse sõidukil järgmistel tingimustel.

Tingimus A (ainult juht).

Juhi kaalu simuleerimiseks asetatakse sõidukile 75 ± 1 kg koorem, et jäljendada tootja deklareeritud teljekoormuseid.

Lihtlähituld kiirgava esilaterna vertikaalkalle (esialgne suund) peab jääma –1,0 ja –1,5 % vahemikku, vastavalt tootja juhistele.

Tingimus B (täiskoormusega mootorratas).

Sõidukile asetatakse tootja deklareeritud täismassi simuleeriv koorem, selleks et jäljendada tootja deklareeritud teljekoormuseid.

Enne mõõtmisi tuleb sõidukit kolm korda üles-alla raputada ja siis vähemalt rataste täispöörde võrra edasi-tagasi liigutada.

6.2.5.5.   Lähitulele võib paigaldada horisontaalkalde reguleerimissüsteemi. Horisontaalkalde reguleerimissüsteem võib horisontaalkallet reguleerida vaid sõiduki kaldenurga ulatuses.

6.2.5.6.   Punktis 6.2.5.5 esitatud nõuet katsetakse järgmistel tingimustel:

katsesõiduk seadistatakse vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.4. Sõidukit kallutatakse ja mõõdetakse horisontaalkalde reguleerimissüsteemi katsenurka.

Sõidukit katsetatakse järgmistes tingimustes:

a)	maksimaalne tootja määratud reguleeritava horisontaalkalde nurk (vasakule ja paremale);

b)	pool tootja määratud maksimaalsest reguleeritavast horisontaalkalde nurgast (vasakule ja paremale).

Kui katsesõiduk on tagasi käesoleva eeskirja punktis 5.4 kirjeldatud asendis, peab horisontaalkalde reguleerimissüsteemi katsenurk kiiresti tagasi nulli jõudma.

Juhtrauda võib fikseerida keskasendisse, et see sõiduki kallutamisel ei liiguks.

Horisontaalse kalde reguleerimissüsteem käivitatakse katse jaoks süsteemi signaaligeneraatori abil.

Süsteem vastab punktis 6.2.5.5 esitatud nõuetele, kui kõik mõõdetud horisontaalkalde reguleerimissüsteemi katsenurgad on üle nulli. Tootja võib seda näidata, kasutades muid tüübikinnitusasutuse lubatud vahendeid.

6.2.5.7.   Kurvivalgustuse saamiseks võib lisavalgusallikat või valgusallikaid või täiendavat valgustusseadet või valgustusseadmeid kasutada ainult koos lihtlähi- või kaugtulega. Kurvivalgustusest tulenev valgusvihk ei tohi ületada tasapinda, mis on maapinnaga paralleelne ja sisaldab selle esilaterna nulltelge, mis kiirgab lihtlähituld kõigi kaldenurkade jaoks vastavalt tootja antud juhistele seadmele tüübikinnituse andmisel ÜRO eeskirja nr 113 või ÜRO eeskirja nr 149 alusel.

6.2.5.8.   Punkti 6.2.5.7 nõuet katsetatakse järgmiselt:

katsesõiduk seadistatakse vastavalt käesoleva eeskirja punktile 5.4. Kurvivalgustuse sisselülitamisel mõõdetakse kaldenurkade suurusi sõiduki mõlemal küljel kõikides tingimustes. Mõõdetavad kaldenurgad täpsustab tootja seadmele tüübikinnituse andmisel vastavalt ÜRO eeskirjale nr 113 või ÜRO eeskirjale nr 149.

Juhtrauda võib fikseerida keskasendisse, et see sõiduki kallutamisel ei liiguks.

Katse ajal võib kurvivalgustust sisse lülitada tootja poolt ettenähtud signaaligeneraatori abil.

Süsteem vastab punktis 6.2.5.7 esitatud nõuetele, kui kõik mõõdetud kaldenurga suurused on mõlemal sõidukiküljel suuremad või võrdsed vähimate kaldenurkadega, mis on esitatud seadme jaoks ÜRO eeskirja nr 113 või ÜRO eeskirja nr 149 kohase tüübikinnituse saamiseks esitatud teatise vormil.

Tootja võib näidata vastavust punkti 6.2.5.7 nõuetele, kasutades muid tüübikinnitusasutuse lubatud vahendeid.

6.2.6.   Elektriühendused

Lähitule(de)le ümberlülitamisel peab lülitusseade välja lülitama samaaegselt kõik kaugtulelaternad. Lähitulelaternad, mille valgusallikas on saanud tüübikinnituse vastavalt ÜRO eeskirjale nr 99, peavad kaugtulede sisselülitamisel põlema jääma.

6.2.6.1.   Kurvivalgustuse saamiseks kasutatav lisavalgusallikas või valgusallikad või täiendav valgustusseade või valgustusseadmed peavad olema ühendatud nii, et neid ei saaks sisse lülitada ilma lihtlähi- või lihtkaugtulelaternat sisse lülitamata.

Sõiduki kummalgi küljel asuvat kurvivalgustuse saamiseks kasutatavat lisavalgusallikat või valgusallikaid või täiendavat valgustusseadet või valgustusseadmeid võib automaatselt sisse lülitada ainult siis, kui kaldenurga või kaldenurkade suurus on suurem või võrdne vähimate kaldenurkadega, mis on esitatud seadme jaoks ÜRO eeskirja nr 113 või ÜRO eeskirja nr 149 kohase tüübikinnituse saamiseks esitatud teatise vormil.

Lisavalgusallikat või valgusallikaid või täiendavat valgustusseadet või seadmeid ei lülitata sisse, kui kaldenurk on alla kolme kraadi.

Lisavalgusallikas või valgusallikad või täiendav valgustusseade või valgustusseadmed lülitatakse välja, kui kaldenurga või kaldenurkade suurus on suurem või võrdne vähimate kaldenurkadega, mis on esitatud seadme jaoks ÜRO eeskirja nr 113 või ÜRO eeskirja nr 149 kohase tüübikinnituse saamiseks esitatud teatise vormil.

6.2.7.   Märgulambid

6.2.7.1.   Sisselülitatuse märgulamp.

Valikuline roheline mittevilkuv signaallamp.

6.2.7.2.   Horisontaalse kalde reguleerimissüsteemi rikke märgulamp.

Kohustuslik vilkuv merevaikkollane signaallamp, mida võib kombineerida punktis 6.1.7.2 osutatud märgulambiga. Tuli käivitub horisontaalkalde reguleerimissüsteemi signaali rikete puhul ning vilgub, kuni rike on kõrvaldatud.

6.2.7.3.   Kontrollsüsteemi rikke korral lülituvad kurvivalgustuse saamiseks kasutatav lisavalgusallikas või valgusallikad või täiendav valgustusseade või valgustusseadmed automaatselt välja.

6.2.8.   Muud nõuded

Lähitulelaterna horisontaalkalde reguleerimissüsteemi rikke korral peab olema võimalik ilma spetsiaalsete tööriistadeta:

a)	horisontaalkalde reguleerimissüsteemi välja lülitada, kuni see on lähtestatud vastavalt tootja juhistele, ja

b)	ümber paigutada lähituld nii, et selle horisontaalne ja vertikaalne suund oleksid samasugused kui horisontaalkalde reguleerimissüsteemita esilaternal.

Tootja peab esitama horisontaalkalde reguleerimissüsteemi lähtestamise kohta üksikasjaliku kirjelduse.

Teise võimalusena võib tootja paigaldada automaatsüsteemi, mis täidab kas mõlemad eespool nimetatud ülesanded või lähtestab horisontaalkalde reguleerimissüsteemi. Sel juhul peab tootja tehnilisele teenistusele esitama automaatse süsteemi kirjelduse ning kuni ühtlustatud nõuete väljatöötamiseni näitama, kuidas kontrollida, kas automaatne süsteem toimib vastavalt kirjeldusele.

6.3.   Suunatulelatern

6.3.1.   Arv

Kaks külje kohta.

6.3.2.   Paigaldamine

Kaks eesmist suunatulelaternat (ÜRO eeskirjas nr 6 või ÜRO eeskirjas nr 148 määratletud kategooria 1 või ÜRO eeskirjas nr 50 või ÜRO eeskirjas nr 148 määratletud kategooria 11).

Kaks tagumist suunatulelaternat (ÜRO eeskirjas nr 6 või ÜRO eeskirjas nr 148 määratletud kategooria 2 või ÜRO eeskirjas nr 50 või ÜRO eeskirjas nr 148 määratletud kategooria 12).

6.3.3.   Asend

6.3.3.1.   Laius: eesmiste suunatulelaternate kohta kehtivad samaaegselt järgmised nõuded:

a)	minimaalne kaugus valgusavade vahel peab olema 240 mm;

b)	suunatulelaternad peavad asuma väljaspool vertikaalset pikitasapinda, mis puutub kokku kaugtulelaterna(te) ja/või lihtlähitulelaterna(te) valgusavade välisservadega;

c)	minimaalne kaugus suunatulelaternate ja lähimate lihtlähitulelaternate valgusavade vahel peab olema järgmine: minimaalne suunatulelaterna valgustugevus (cd) minimaalne kaugus (mm) 90 75 175 40 250 20 400 ≤ 20

Kaugus tagumiste suunatulelaternate valgusavade siseservade vahel peab olema vähemalt 180 mm, eeldusel et ÜRO eeskirjas nr 48 punktis 2.13 esitatud nõudeid kohaldatakse ka numbrimärgi paigaldamisel;

6.3.3.2.   kõrgus: mitte vähem kui 350 mm ja mitte rohkem kui 1 200 mm maapinnast;

6.3.3.3.   pikkus: ettepoole ei tohi kaugus sõiduki kõige tagapoolsemat piirjoont tähistava püsttasapinna ja tagumiste suunatulelaternate nullkeskme vahel olla üle 300 mm.

6.3.4.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurgad: 20° sissepoole ja 80° väljapoole.

Vertikaalnurgad: 15° horisontaaltasapinnast üles- ja allapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.7 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.3.5.   Reguleeritus

Eesmised suunatulelaternad võivad liikuda olenevalt pöördenurgast.

6.3.6.   Elektriühendused

6.3.6.1.   Suunatulelaternad lülituvad sisse muudest laternatest sõltumatult. Kõik sõiduki ühel küljel asuvad suunatulelaternad peavad olema sisse- ja väljalülitatavad ühe lülitusseadise abil.

6.3.6.2.   Suunatulelaternad võivad olla sisse lülitatud, et näidata seadme seisundit, kaitsmaks sõidukeid omavolilise kasutamise eest.

6.3.6.3.   Punktis 6.3.6.2 kirjeldatud märguanne tuleb tekitada suunatulelaternate samaaegse toimimisega ja peab vastama järgmistele tingimustele.

Ühekordse märguande puhul

:

kuni 3 sekundit

Pideva märguande puhul:

kestus	:	kuni 5 minutit
Sagedus	:	(2 ± 1) Hz
põlemise kestus	:	mittepõlemise kestus ± 10 protsenti

See märguanne on lubatud üksnes siis, kui seade, mis käivitab ja/või seiskab mootori (jõuseadme), on asendis, mis teeb võimatuks mootori (jõuseadme) töötamise.

6.3.7.   Töökorras oleku märguanne

Kohustuslik. See võib olla optiline või helisignaal või mõlemad. Optiline märguanne peab olema vilkuv roheline latern (rohelised laternad), mis peab (peavad) välja lülituma või vilkumissagedust märgatavalt muutma mis tahes suunatulelaterna talitlushäire puhul.

6.3.8.   Muud nõuded

Allpool loetletud näitajate mõõtmisel ei tohi vooluallikas varustada elektriga muid kui mootori ja valgustusseadmete töötamiseks vajalikke vooluahelaid. Kõikide sõidukite puhul:

6.3.8.1.   peab tulede vilkumissagedus olema 90 ± 30 korda minutis;

6.3.8.2.   sõiduki ühel küljel asetsevad suunatuled võivad vilkuda kas samaaegselt või vaheldumisi;

6.3.8.3.   tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist.

6.3.8.4.   Ühe suunatulelaterna rikke puhul, v.a lühis, peab teine või peavad teised sama suunda näitavad laternad edasi vilkuma või põlema jääma, kuid sellisel juhul võib vilkumissagedus ettenähtust erineda.

6.4.   Piduritulelatern

6.4.1.   Arv

Üks või kaks, mis on saanud tüübikinnituse kui S1-kategooria seade vastavalt ÜRO eeskirjale nr 7 või ÜRO eeskirjale nr 148 või piduritulelatern vastavalt ÜRO eeskirjale nr 50 või piduritulelatern L-kategooria sõidukitele vastavalt ÜRO eeskirjale nr 148.

Valikuline: üks, mis on saanud tüübikinnituse kui S3-kategooria seade vastavalt ÜRO eeskirjale nr 7 või ÜRO eeskirjale nr 148.

6.4.2.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.4.3.   Asend

6.4.3.1.   S1-kategooria seade vastavalt ÜRO eeskirjale nr 7 või ÜRO eeskirjale nr 148 või piduritulelatern vastavalt ÜRO eeskirjale nr 50 või ÜRO eeskirjale nr 148

kõrgus: mitte vähem kui 250 mm ja mitte rohkem kui 1 500 mm maapinnast;

pikkus: sõiduki taga.

6.4.3.2.   S3-kategooria seade vastavalt ÜRO eeskirjale nr 7 või ÜRO eeskirjale nr 148

kõrgus: nähtava pinna alumise servaga kokkupuutuv horisontaaltasapind peab olema vähemalt 850 mm kõrgusel maapinnast.

Nähtava pinna alumise servaga kokkupuutuv horisontaaltasapind peab aga asuma ülalpool ÜRO eeskirja nr 7 või ÜRO eeskirja nr 148 kohase S1-kategooria seadme või ÜRO eeskirja nr 50 kohase piduritulelaterna või ÜRO eeskirja nr 148 kohase L-kategooria sõiduki piduritulelaterna nähtava pinna ülemise serva horisontaalset puutetasapinda;

pikkus: sõiduki taga.

6.4.4.   Geomeetriline nähtavus

S1-kategooria seade vastavalt ÜRO eeskirjale nr 7 või ÜRO eeskirjale nr 148 või piduritulelatern vastavalt ÜRO eeskirjale nr 50 või piduritulelatern L-kategooria sõidukile vastavalt ÜRO eeskirjale nr 148

Horisontaalnurk	:	45° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern; 45° väljapoole ja 10° sissepoole iga laternapaari puhul.
Vertikaalnurk	:	15° horisontaaltasapinnast üles- ja allapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.7 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

S3-kategooria seade vastavalt ÜRO eeskirjale nr 7 või ÜRO eeskirjale nr 148

Horisontaalnurk	:	10° sõiduki pikiteljest paremale ja vasakule.
Vertikaalnurk	:	horisontaaltasapinnast 10° ülespoole ja 5° allapoole.

6.4.5.   Reguleeritus

Sõidukist tahapoole.

6.4.6.   Elektriühendused

Kõik piduritulelaternad peavad süttima iga kord üheaegselt sõidupiduri rakendamisel.

6.4.7.   Märgulamp

Valikuline; olemasolu korral koosneb see märgulamp mittevilkuvast hoiatuslambist, mis süttib piduritulelaternate tõrke korral.

6.4.8.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.5.   Tagumise registreerimismärgi valgustusseadis

6.5.1.   Arv

Üks, mis on saanud tüübikinnituse kui kategooria 2 seade vastavalt ÜRO eeskirjale nr 50 või ÜRO eeskirjale nr 148. Latern võib koosneda mitmest optilisest elemendist, mis on ette nähtud registreerimismärgi asukoha valgustamiseks.

6.5.2.	Paigaldamine	Latern peab valgustama registreerimismärgi asukohta.
6.5.3.	Asend
6.5.3.1.	Laius:
6.5.3.2.	Kõrgus:
6.5.3.3.	Pikkus:
6.5.4.	Geomeetriline nähtavus
6.5.5.	Reguleeritus

6.5.6.   Märgulamp

Valikuline: selle funktsiooni täidab ääretulelaternale ettenähtud märgulamp.

6.5.7.   Muud nõuded

Kui numbritulelatern on kombineeritud tagumise ääretulelaternaga, mis on vastastikku ühendatud piduritulelaternaga või udutulelaternaga, siis võib numbritulelaterna fotomeetrilisi omadusi piduritulelaterna või tagumise udutulelaterna töötamise ajal muuta.

6.6.   Eesmine ääretulelatern

6.6.1.   Arv

Üks või kaks

valge värvuse korral

või

kaks (üks külje kohta)

merevaikkollase värvuse korral

6.6.2.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.6.3.   Asend

6.6.3.1.   Laius:

üks sõltumatu eesmine ääretulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale: kui kõnealused laternad asuvad üksteise kohal, siis peab eesmise ääretulelaterna nullkese paiknema sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal; kui kõnealused laternad asuvad üksteise kõrval, siis peavad nende nullkeskmed paiknema sümmeetriliselt sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes;

teise esilaternaga vastastikku ühendatud eesmine ääretulelatern peab olema paigaldatud nii, et selle nullkese paikneb sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal. Kui sõiduk on lisaks varustatud eesmise laternaga, mis asetseb teise eesmise ääretulelaterna kõrval, peavad nende nullkeskmed olema sümmeetrilised sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes.

Kaks eesmist ääretulelaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise esilaternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkeskmed oleksid sümmeetrilised sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes;

6.6.3.2.   kõrgus: mitte vähem kui 350 mm ja mitte rohkem kui 1 200 mm maapinnast;

6.6.3.3.   pikkus: sõiduki ees.

6.6.4.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk	:	80° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern; horisontaalnurk võib olla 80° väljapoole ja 20° sissepoole iga laternapaari kohta.
Vertikaalnurk	:	15° horisontaaltasapinnast üles- ja allapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.7 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.6.5.   Reguleeritus

Ettepoole. Latern või laternad võivad olla liikuvad olenevalt pöördenurgast.

6.6.6.   Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik. Roheline mittevilkuv signaallamp. Seda märgulampi ei ole vaja, kui näidikupaneeli valgustuse saab sisse/välja lülitada vaid samaaegselt ääretulelaterna(te)ga.

6.6.7.   Muud nõuded

Kui eesmine ääretulelatern on vastastikku ühendatud eesmise suunatulelaternaga, peab elektriühendus olema selline, et suunatulelaternaga samal küljel asuv ääretulelatern lülitub välja, kui suunatulelatern vilgub.

6.7.   Tagumine ääretulelatern

6.7.1.   Arv

Üks või kaks.

6.7.2.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.7.3.   Asend

6.7.3.1.   kõrgus: mitte vähem kui 250 mm ja mitte rohkem kui 1 500 mm maapinnast;

6.7.3.2.   pikkus: sõiduki taga.

6.7.4.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk	:	80° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern; horisontaalnurk võib olla 80° väljapoole ja 45° sissepoole iga laternapaari kohta.
Vertikaalnurk	:	15° horisontaaltasapinnast üles- ja allapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.7 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.7.5.   Reguleeritus

Tahapoole.

6.7.6.   Sisselülitatuse märgulamp

Valikuline: selle funktsiooni täidab eesmisele ääretulelaternale ettenähtud märgulamp.

6.7.7.   Muud nõuded

Kui tagumine ääretulelatern on vastastikku ühendatud suunatulelaternaga, peab tagumise ääretulelaterna elektriühendus sõiduki vastaval küljel või selle vastastikku ühendatud seadme osa võimaldama seda, et see on välja lülitatud kogu suunatulelaterna töötsükli (nii sees kui väljas tsükliosa) vältel.

6.8.   Mittekolmnurkne tagumine helkur

6.8.1.   Arv

Üks või kaks.

6.8.2.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.8.3.   Asend

kõrgus: mitte vähem kui 250 mm ja mitte rohkem kui 900 mm maapinnast;

6.8.4.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurk	:	30° vasakule ja paremale, kui on ainult üks helkur; 30° väljapoole ja 10° sissepoole iga helkuripaari puhul.
Vertikaalnurk	:	15° horisontaaltasapinnast üles- ja allapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.7 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.8.5.   Reguleeritus

Tahapoole.

6.9.   Sõiduki ohutuled

6.9.1.   Signaali edastab suunatulelaternate samaaegne töö vastavalt punkti 6.3 nõuetele.

6.9.2.   Elektriühendused

Signaal aktiveeritakse eraldi lülitusseadise abil, mis võimaldab kõik suunatulelaternad varustada elektriga samaaegselt. Lisaks võib see sõiduki avariis osalemise korral või pärast punktis 6.14 kirjeldatud hädapidurdustule deaktiveerimist automaatselt aktiveeruda. Sellistel juhtudel võib selle käsitsi välja lülitada.

6.9.3.   Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik. Vilkuv punane signaallamp või eraldi märgulampide puhul punktis 6.3.8 ettenähtud märgulampide samaaegne talitlus.

6.9.4.   Muud nõuded

90 ± 30 korda minutis vilkuv tuli.

Tuli peab süttima kuni ühe sekundi jooksul ning esimest korda kustuma kuni pooleteise sekundi jooksul pärast valgussignaali lülitusseadise kasutamist.

6.10.   Eesmine udutulelatern

6.10.1.   Arv

Üks või kaks.

6.10.2.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.10.3.   Asend

6.10.3.1.   Laius: üksiklaterna nullkese peab olema sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal või sellele tasandile lähima valgusava serval, pikiteljelisest kesktasapinnast mitte kaugemal kui 250 mm;

6.10.3.2.   kõrgus: vähemalt 250 mm maapinnast. Ükski valgusava punkt ei ole kõrgemal kui kõige kõrgem lähitulelaterna valgusava punkt;

6.10.3.3.   pikkus: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita sõidukijuhile sõiduki tahavaatepeeglite ja/või muude valgust peegeldavate pindade kaudu otse ega kaudselt ebamugavusi.

6.10.4.   Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil ÜRO eeskirja nr 48 punkti 2.13 kohaselt:

α	=	5° ülespoole ja allapoole;
β	=	45° vasakule ja paremale üksiklaterna jaoks, välja arvatud keskpunkti suhtes nihkes valgusti jaoks, mille puhul on sisenurk β = 10°;
β	=	45° väljapoole ja 10° sissepoole iga laternapaari puhul.

6.10.5.   Reguleeritus

Ettepoole. Latern või laternad võivad olla liikuvad olenevalt pöördenurgast.

6.10.6.   Ei tohi olla kombineeritud ühegi muu esilaternaga.

6.10.7.   Sisselülitatuse märgulamp

Valikuline roheline mittevilkuv signaallamp.

6.10.8.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.10.9.   Elektriühendused

Udutulelaternaid peab olema võimalik sisse/välja lülitada kaug- ja/või lähitulelaternatest sõltumatult.

6.11.   Tagumine udutulelatern

6.11.1.   Arv

Üks või kaks.

6.11.2.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.11.3.   Asend

6.11.3.1.   kõrgus: mitte vähem kui 250 mm ja mitte rohkem kui 900 mm maapinnast;

6.11.3.2.   pikkus: sõiduki taga;

6.11.3.3.   tagumise udutulelaterna valgusava ja piduritulelaterna valgusava vaheline kaugus ei tohi olla väiksem kui 100 mm.

6.11.4.   Geomeetriline nähtavus

Määratletakse nurkade α ja β abil ÜRO eeskirja nr 48 punkti 2.13 kohaselt:

α	=	5° ülespoole ja allapoole;
β	=	25° vasakule ja paremale, kui on ainult üks latern; 25° väljapoole ja 10° sissepoole iga laternapaari puhul.

6.11.5.   Reguleeritus

Tahapoole.

6.11.6.   Elektriühendused

Need peavad olema sellised, et tagumine udutulelatern süttib ainult juhul, kui sisse on lülitatud vähemalt üks järgmistest laternatest: kaugtulelatern, lähitulelatern, eesmine udutulelatern.

Eesmise udutulelaterna olemasolu korral peab olema võimalik tagumist udutulelaternat välja lülitada eesmisest udutulelaternast sõltumatult.

Tagumine udutulelatern või -laternad võivad edasi töötada, kuni ääretulelaternad on välja lülitatud ning jäävad välja lülitatuks kuni juhipoolse sisselülitamiseni.

6.11.7.   Sisselülitatuse märgulamp

Kohustuslik. Merevaikkollane mittevilkuv signaallamp.

6.11.8.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.12.   Mittekolmnurkne külgmine helkur

6.12.1.   Arv külje kohta

Üks või kaks.

6.12.2.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.12.3.   Asend

6.12.3.1.   Sõiduki küljel;

6.12.3.2.   kõrgus: mitte vähem kui 300 mm ja mitte rohkem kui 900 mm maapinnast;

6.12.3.3.   pikkus: peaks olema selline, et tavalistes tingimustes ei saaks sõidukijuhi või sõitjate riietus seadet varjata.

6.12.4.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalnurgad β = 30° ette ja taha

Vertikaalnurgad α = 15° horisontaaltasapinnast üles- ja allapoole.

Kui aga latern on paigaldatud kõrgusele alla 750 mm (mõõdetuna vastavalt punkti 5.7 sätetele), võib 15° nurka allapoole vähendada 5°-ni.

6.12.5.   Reguleeritus

Helkurite nullteljed peavad asetsema risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning olema suunatud väljapoole. Eesmised küljehelkurid võivad liikuda olenevalt pöördenurgast.

6.13.   Päevatulelatern

6.13.1.   Olemasolu

Valikuline mootorrataste puhul.

6.13.2.   Arv

Üks või kaks ÜRO eeskirja nr 87 või ÜRO eeskirja nr 148 kohaselt tüübikinnituse saanud laternat.

6.13.3.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad.

6.13.4.   Asend

6.13.4.1.   Laius:

6.13.4.1.1.   Sõltumatu päevatulelatern võib olla paigaldatud teise esilaterna kohale, alla või kõrvale: kui kõnealused laternad asuvad üksteise kohal, siis peab eesmise ääretulelaterna nullkese paiknema sõiduki pikiteljelisel kesktasapinnal; kui kõnealused laternad asuvad üksteise kõrval, siis ei tohi valgusava serv paikneda sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kaugemal kui 250 mm.

6.13.4.1.2.   Päevatulelatern, mis on vastastikku ühendatud teise esilaternaga (kaugtulelaterna või eesmise ääretulelaternaga), peab olema paigaldatud nii, et selle valgusava kaugus sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast ei ole rohkem kui 250 mm.

6.13.4.1.3.   Kaks päevatulelaternat, millest üks või mõlemad on vastastikku ühendatud teise eesmise laternaga, peavad olema paigaldatud nii, et nende nullkese paikneb sümmeetriliselt sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes.

6.13.4.1.4.   Kahe päevatulelaterna valgusavade vahekaugus ei tohi ületada 420 mm.

6.13.4.1.5.   Päevatulelaternate suhtes ei kohaldata maksimaalse vahekauguse nõuet, kui laternad

a)	on teise esilaternaga grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud või

b)	on sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ortogonaalselt asetseva mootorratta esikontuuri projektsioonis;

6.13.4.2.   kõrgus:

mitte vähem kui 250 mm, kuid mitte rohkem kui 1 500 mm maapinnast;

6.13.4.3.   pikkus:

sõiduki ees.

6.13.5.   Geomeetriline nähtavus

Horisontaalne	:	20° väljapoole ja 10° sissepoole.
Vertikaalne	:	10° ülespoole ja 10° allapoole.

6.13.6.   Reguleeritus

Ettepoole. Latern või laternad võivad olla liikuvad olenevalt pöördenurgast.

6.13.7.   Elektriühendused

6.13.7.1.   Kui esituled sisse lülitatakse, peab päevatulelatern automaatselt välja lülituma, välja arvatud juhul, kui esituled annavad vahelduvaid lühiajalisi valgussignaale.

Kui päevatulelatern või päevatulelaternad on sisse lülitatud, lülitub tagumine ääretulelatern sisse. Kui päevatulelatern või päevatulelaternad on sisse lülitatud, võib eesmine ääretulelatern või ääretulelaternad ja tagumise numbrimärgi valgustusseade olla eraldi ja koos sisse lülitatud.

6.13.7.2.   Kui eesmise suunatulelaterna ja päevatulelaterna vahekaugus on võrdne või väiksem kui 40 mm, võivad vastava sõidukil külje päevatulelaterna elektriühendused olla järgnevad:

a)	latern on välja lülitatud või

b)	selle valgustugevus on vähendatud kogu eesmiste suunatulelaternate töötsükli (nii sees kui väljas tsükliosa) vältel.

6.13.7.3.   Kui suunatulelatern on vastastikku ühendatud päevatulelaternaga, peab vastaval sõiduki küljel asetsev päevatulelatern olema välja lülitatud kogu suunatulelaterna töötsükli (nii sees kui väljas tsükliosa) vältel.

6.13.8.   Märgulamp

Roheline sisselülitatuse märgulamp, valikuline.

6.13.9.   Muud nõuded

Päevatulelaterna sümbolit standardis „ISO 2575:2004 – Maanteesõidukid. Juhtseadiste, näidikute ja märgutulede tähised“, võib kasutada sõidukijuhi teavitamiseks sellest, et päevatulelatern on sisse lülitatud.

6.14.   Hädapidurdustuli

6.14.1.   Olemasolu

Valikuline.

Hädapidurdustuli annab märguande kõigi vastavalt punktile 6.14.7 paigaldatud pidurdus- ja suunatulelaternatega samaaegselt.

6.14.2.   Arv

Vastavalt punktile 6.3.1 või 6.4.1.

6.14.3.   Paigaldamine

Vastavalt punktile 6.3.2 või 6.4.2.

6.14.4.   Asend

Vastavalt punktile 6.3.3 või 6.4.3.

6.14.5.   Geomeetriline nähtavus

Vastavalt punktile 6.3.4 või 6.4.4.

6.14.6.   Reguleeritus

Vastavalt punktile 6.3.5 või 6.4.5.

6.14.7.   Elektriühendused

6.14.7.1.   Kõik hädapidurdustule laternad peavad vilkuma sagedusega 4,0 ±1,0 Hz.

6.14.7.1.1.   Kui mõnes hädapidurdustule laternas sõiduki taga kasutatakse hõõglampe, peab sagedus olema siiski 4,0 + 0,0/–1,0 Hz.

6.14.7.2.   Hädapidurdustuli peab töötama teistest laternatest sõltumatult.

6.14.7.3.   Hädapidurdustuli peab aktiveeruma ja deaktiveeruma automaatselt.

6.14.7.3.1.   Hädapidurdustuli peab aktiveeruma ainult siis, kui sõiduki kiirus on üle 50 km/h ja pidurdussüsteem annab ÜRO eeskirjas nr 78 sätestatud hädapidurduse loogilist signaali.

6.14.7.3.2.   Hädapidurdustuli peab automaatselt deaktiveeruma, kui ÜRO eeskirjas nr 78 sätestatud hädapidurduse loogilist signaali enam ei anta või kui ohutuli aktiveeritakse.

6.14.8.   Märgulamp

Valikuline.

6.14.9.   Muud nõuded

Puuduvad.

6.15.   Väline sisenemisel süttiv latern

6.15.1.   Olemasolu

Valikuline mootorrataste puhul.

6.15.2.   Arv

Üks või kaks; kuid on lubatud täiendavad välised sisenemisel süttivad laternad jalatoe valgustamiseks. Ükski jalatugi ei tohi olla valgustatud rohkem kui ühe laternaga.

6.15.3.   Paigaldamine

Erinõuded puuduvad, kuid kohaldatakse punkti 6.15.9.3 nõudeid.

6.15.4.   Asend

Erinõuded puuduvad.

6.15.5.   Geomeetriline nähtavus

Erinõuded puuduvad.

6.15.6.   Reguleeritus

Erinõuded puuduvad.

6.15.7.   Elektriühendused

Erinõuded puuduvad.

6.15.8.   Märgulamp

Erinõuded puuduvad.

6.15.9.   Muud nõuded

6.15.9.1.   Väline sisenemisel süttiv latern ei tohi aktiveeruda, kui sõiduk ei seisa ja kui ei ole täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:

a)	seade, mis käivitab ja/või seiskab mootori (jõuseadme), on asendis, mis teeb võimatuks mootori (jõuseadme) töötamise, või

b)	panipaik on juurdepääsuks avatud.

Kõikides kasutusasendites peavad olema täidetud punkti 5.9 tingimused.

6.15.9.2.   Tüübikinnituse saanud valge valgusega laternad, v.a kaugtulelaternad ja päevatulelaternad, võivad täita sisenemisel süttivate laternate funktsiooni. Need võivad aktiveeruda ka koos väliste sisenemisel süttivate laternatega, nii et punktides 5.10 ja 5.11 esitatud tingimus ei kehti.

6.15.9.3.   Tehniline teenistus teeb tüübikinnitusasutust rahuldaval viisil visuaalse katse veendumaks, et väliste sisenemisel süttivate laternate nähtav pind ei ole otseselt nähtav vaatlejale, kes liigub sõidukist 10 meetrit eespool asuva püsttasapinna, sõidukist 10 meetrit tagapool asuva püsttasapinna ja sõidukist 10 meetrit kummagi külje suunas asuvate pikiteljeliste tasapindade ala piiril, kusjuures nimetatud neli tasapinda paiknevad 1–3 meetri kõrgusel maapinnast ja sellega risti, nagu on näidatud 7. lisas.

Lisaks punktis 5.4 kirjeldatud tingimustele kontrollitakse eespool ettenähtud nõudeid sõiduki järgmiste tingimuste puhul:

tugihark	:	külgtugihargil või kesktugihargil ja vajaduse korral mõlemal
juhtraud	:	keskasendi ja kõigi lukustussüsteemi asendite puhul

Tüübikinnituse taotleja soovil ja tehnilise teenistuse nõusolekul võib seda nõuet kontrollida joonise või simulatsiooni abil.

7.   SÕIDUKITÜÜBI VÕI SELLE VALGUSTUS- JA VALGUSSIGNAALSEADMETE MUUTMINE

7.1.   Kõigist sõidukitüübi või selle valgustus- ja valgussignaalseadmete või punktis 3.2.2 osutatud loetelu muudatustest tuleb teatada sõidukitüübile tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Seejärel võib tüübikinnitusasutus kas:

7.1.1.   võtta seisukoha, et kõnealustel muudatustel ei ole ebasoovitavat mõju ja et sõiduk vastab igal juhul nõuetele, või

7.1.2.   nõuda katsete tegemise eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt uut katsearuannet.

7.2.   Teade tüübikinnituse andmise või andmata jätmise kohta koos muudatuse kirjeldusega edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.3 sätestatud korras.

7.3.   Tüübikinnituse laienduse väljastanud tüübikinnitusasutus määrab kõnealusele laiendusele seerianumbri ning teatab sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele teatisega käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

8.   TOOTMISE NÕUETELE VASTAVUS

Tootmise nõuetele vastavuse järelevalvemenetlus peab olema kooskõlas kokkuleppe (E/ECE/TRANS/505/Rev.3) liitega 1 ja vastama järgmistele nõuetele.

8.1.   Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud mootorrattad peavad olema valmistatud nii, et need vastaksid punkti 5 ja 6 nõuete kohaselt kinnitatud tüübile.

8.2.   Tuleb tagada käesoleva eeskirja 5. lisas sätestatud tootmise miinimumnõuetele vastavuse kontrollimise kord.

8.3.   Tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuse kontrollimise meetodeid. Kontrolle korraldatakse tavaliselt kord aastas.

9.   KARISTUSED TOOTMISE NÕUETELE MITTEVASTAVUSE KORRAL

9.1.   Sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tühistada, kui punktis 8.1 sätestatud nõue ei ole täidetud või kui sõiduk ei ole edukalt läbinud punktis 8 sätestatud kontrollimisi.

9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tüübikinnituse, mille ta on varem andnud, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele, kasutades selleks käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat teatisevormi.

10.   TOOTMISE LÕPETAMINE

Kui tüübikinnituse omanik lõpetab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübi tootmise, teatab ta sellest tüübikinnituse andnud tüübikinnitusasutusele. Pärast sellekohase teatise saamist teatab kõnealune asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele, kasutades käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele vastavat vormi.

11.   ÜLEMINEKUSÄTTED

11.1.   Alates 01-seeria muudatuste 10. täienduse ametliku jõustumiskuupäevast ei tohi käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 01-seeria muudatuste 10. täiendusega.

11.2.   60 kuud pärast punktis 11.1 nimetatud jõustumiskuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi vaid juhul, kui kinnitatava sõidukitüübi valgustus- ja valgussignaalseadmete arv ja paigaldusviis vastab käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 10. täienduse nõuetele.

11.3.   Käesoleva eeskirja alusel enne punktis 11.2 nimetatud kuupäeva antud tüübikinnitused jäävad jõusse. Kui sõidukid registreeriti esmakordselt rohkem kui 84 kuud pärast punktis 11.1 nimetatud jõustumiskuupäeva, võivad eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest sõidukitüübile, mille valgustus- ja valgussignaalseadmete arv ja paigaldusviis ei vasta käesoleva eeskirja 01-seeria muudatuste 10. täiendusele.

11.4.   Alates 02-seeria muudatuste ametlikust jõustumiskuupäevast ei tohi käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tüübikinnituse andmisest käesoleva eeskirja alusel, mida on muudetud 02-seeria muudatustega.

11.5.   48 kuud pärast punktis 11.4 nimetatud kuupäeva annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnitusi vaid juhul, kui kinnitatava sõidukitüübi valgustus- ja valgussignaalseadmete arv ja paigaldusviis vastab käesoleva eeskirja 02-seeria muudatuste nõuetele.

11.6.   Käesoleva eeskirja alusel enne punktis 11.5 nimetatud kuupäeva antud tüübikinnitused jäävad jõusse.

12.   Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

Käesolevat eeskirja kohaldavad 1958. aasta kokkuleppe osalised edastavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning nende tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid, kes annavad tüübikinnitusi ja kellele tuleb saata vormikohased teatised teistes riikides välja antud tüübikinnituste, nende laiendamise, andmata jätmise või tühistamise kohta.

---

(1)  Nagu on määratletud sõidukite ehitust käsitlevas konsolideeritud resolutsioonis (R.E.3), (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6, punkt 2) – http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29resolutions.html

(2)  1958. aasta kokkuleppe osalisriikide tunnusnumbrid on esitatud sõidukite ehitust käsitleva konsolideeritud resolutsiooni (R.E.3) 3. lisas (dokument ECE/TRANS/WP.29/78/Rev.6).

(3)  Seda toimingut võib käsitsi, st ilma tööriistadeta, teha kuni 60 kuud pärast 01-seeria muudatuste lisa nr 10 jõustumist. Sel juhul peab tootja sõiduki kasutusjuhendis esitama juhised esilaternate kõrguse käsitsi reguleerimise kohta.