Valgustusseadmed

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) eeskiri nr 48: sõidukite tüübikinnituse ühtsed sätted seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega [2019/57]

Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

06-seeria muudatuste 10. täiendus – jõustumiskuupäev: 19. juuli 2018

SISUKORD

EESKIRI

1.

Kohaldamisala

2.

Mõisted

3.

Tüübikinnituse taotlemine

4.

Tüübikinnitus

5.

Üldnõuded

6.

Erinõuded

7.

Sõidukitüübi või sellele paigaldatava valgustus- ja valgussignaalseadmete tüübikinnituse muutmine ja laiendamine

8.

Tootmise nõuetele vastavus

9.

Karistused tootmise nõuetele mittevastavuse korral

10.

Tootmise lõpetamine

11.

Tüübikinnituskatsete eest vastutavate tehniliste teenistuste ja tüübikinnitusasutuste nimed ja aadressid

12.

Üleminekusätted

LISAD

1.

Teatis

2.

Tüübikinnitusmärkide kujundus

3.

Näited laternate pindade, telgede, nullkeskme ning geomeetrilise nähtavuse nurkade kohta

4.

Punase laterna nähtavus eest ja valge laterna nähtavus tagant

5.

Koormusseisundid, mida tuleb lähitulelaternate vertikaalse reguleerituse erinevuste määramisel arvesse võtta

6.

Koorma raskusest tuleneva lähitule kalde muutuse mõõtmine

7.

Käesoleva eeskirja punktis 6.2.6.1.1 nimetatud lähitule pimestuspiiri allasuunatud kalde tähis ja käesoleva eeskirja punktis 6.3.6.1.2 nimetatud eesmise udutule pimestuspiiri allasuunatud kalde tähis

8.

Käesoleva eeskirja punktis 6.2.6.2.2 nimetatud esilaternate reguleerimisseadmete lülitusseadised

9.

Toodangu nõuetele vastavuse kontrollimine

10.

Reserveeritud

11.

Sõidukit nähtavusmärgistuse nähtavus sõiduki tagant, eest ja külgedelt

12.

Katsesõit

13.

Lähitulelaternate automaatsed lülitustingimused

14.

Vaatlusala manööverdustulelaternate ja ukse avamisel süttivate laternate nähtava pinna suunas

15.

Goniofotomeetri süsteem, mida kasutatakse fotomeetrilisteks mõõtmisteks käesoleva eeskirja punkti 2.34 kohaselt

1.   KOHALDAMISALA

Käesolevat eeskirja kohaldatakse M– ja N-kategooria sõidukite ja nende haagiste (O-kategooria) (1) valgustus- ja valgussignaalseadmete paigalduse suhtes.

2.   MÕISTED

Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid.

2.1.	„Sõiduki tüübikinnitus“ – sõidukitüübile tüübikinnituse andmine seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete arvu ja paigaldusviisiga.

2.2.

„Sõidukitüüp seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega“ – sõidukid, mis ei erine üksteisest punktides 2.2.1–2.2.4 nimetatud oluliste näitajate poolest. Erinevat tüüpi sõidukiteks ei loeta: sõidukeid, mis erinevad üksteisest punktide 2.2.1–2.2.4 tähenduses, kuid mitte niivõrd, et see tooks kaasa muutusi laternate tüübis, arvus, asendis ja geomeetrilises nähtavuses ning kõnealuse sõidukitüübi jaoks ettenähtud lähitule kaldes, ning sõidukeid, millele on paigaldatud või millel puuduvad lisalaternad: 2.2.1. sõiduki mõõtmed ja väliskuju; 2.2.2. seadmete arv ja paigutus; 2.2.3. esilaternate kõrguse reguleerimise süsteem; 2.2.4. vedrustussüsteem.

2.3.	„Püsttasapind“ – sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga risti asetsev vertikaaltasapind.

2.4.	„Tühimassiga sõiduk“ – sõiduk ilma juhi, meeskonna, sõitjate ja koormuseta, kuid täis kütusepaagi, varuratta ja tavapäraselt sõiduki varustusse kuuluva tööriistakomplektiga.

2.5.	„Täismassiga sõiduk“ – sõiduk, mille last vastab tootja kindlaksmääratud suurimale tehniliselt lubatud massile; tootja määrab 5. lisas kirjeldatud meetodil kindlaks ka kõnealuse massi jaotumise telgede vahel.

2.6.

„Seade“ – osa või osade kombinatsioon, mida kasutatakse ühe või mitme funktsiooni täitmiseks. 2.6.1. „Valgustusfunktsioon“ – valgus, mida seade kiirgab, et valgustada teed ja sõiduki liikumissuunas asuvaid objekte. 2.6.2. „Valgussignaali funktsioon“ – valgus, mida seade kiirgab või mis seadmelt peegeldub, et anda teistele liiklejatele visuaalset teavet sõiduki olemasolu, identifitseerimistunnuste ja/või liikumise muutumise kohta.

2.7.

„Latern“ – seade, mida kasutatakse tee valgustamiseks või valgussignaali andmiseks teistele liiklejatele. Laternate hulka loetakse ka tagumise numbritule laternaid ja helkureid. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta laternate hulka tagumisi helendavaid numbrimärke ning eeskirja nr 107 kohast M2– ja M3-kategooria sõidukite teenindusukse valgustussüsteemi. 2.7.1. Valgusallikas 2.7.1.1. „Valgusallikas“ – üks või mitu nähtavat kiirgust kiirgavat elementi, mis on ühendatud ühe või mitme läbipaistva mähisega ning mehaanilise ja elektrilise ühenduse alusega. 2.7.1.1.1. „Asendatav valgusallikas“ – valgusallikas, mida saab paigaldada ja seadme pesast eemaldada ilma tööriistadeta. 2.7.1.1.2. „Asendamatu valgusallikas“ – valgusallikas, mille asendamiseks tuleb asendada seade, mille külge on kõnealune valgusallikas kinnitatud: a) valgusallika mooduli korral: valgusallikas, mille asendamiseks tuleb asendada valgusallika moodul, mille külge on kõnealune valgusallikas kinnitatud; b) kohanduvate esitulede süsteemi (AFS) puhul: valgusallikas, mille asendamiseks tuleb asendada valgustusüksus, mille külge on kõnealune valgusallikas kinnitatud; 2.7.1.1.3. „Valgusallika moodul“ – konkreetse seadme jaoks ettenähtud optiline seade. See sisaldab ühte või mitut asendamatut valgusallikat ja see võib sisaldada üht või mitut pesa tüübikinnituse saanud asendatavatele valgusallikatele. 2.7.1.1.4. „Hõõglamp“ – valgusallikas, kus nähtava kiirguse elemendiks on üks või enam soojuskiirgust tekitavat hõõgniiti. 2.7.1.1.5. „Gaaslahendusvalgusallikas“ – valgusallikas, kus nähtava kiirguse elemendiks on elektroluminestsentsi/fluorestsentsi tekitav lahenduskaar. 2.7.1.1.6. „Leedvalgusallikas“ – valgusallikas, kus nähtavat kiirgust tekitavaks elemendiks on üks või enam injektsiooniluminestsentsi/fluorestsentsi tekitavat tahket ühendust. 2.7.1.1.7. „Leedmoodul“ – valgusallika moodul, milles on valgusallikaks ainult valgusdioodid. Siiski võib see sisaldada üht või mitut pesa tüübikinnituse saanud asendatavatele valgusallikatele. 2.7.1.2. „Elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik“ – üks või mitu toite ja valgusallika vahelist osa, mis võivad olla valgusallika või rakendatava laternaga integreeritud või mitte ning reguleerivad pinget ja/või valgusallika elektrivoogu. 2.7.1.2.1. „Liiteseadis“ – toite ja valgusallika vahel olev elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik, mis võib olla valgusallika või rakendatava laternaga integreeritud või mitte ning stabiliseerib gaaslahendusvalgusallika elektrivoogu. 2.7.1.2.2. „Süütur“ – elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik gaaslahendusvalgusallika kaare süütamiseks. 2.7.1.3. „Valgustugevust reguleeriv juhtseadis“ – seade, mis reguleerib automaatselt tagumisi reguleeritava valgustugevusega valgussignaalseadmeid, et tagada nende signaalide muutumatu nähtavus. Valgustugevust reguleeriv juhtseadis on integreeritud laternasse, sõidukisse või mõlemasse. 2.7.2. „Ekvivalentsed laternad“ – sõiduki registreerinud riigis lubatud ja ühesuguse funktsiooniga laternad; selliste laternate näitajad võivad erineda tüübikinnituse saamise ajal sõidukil olnud laternate näitajatest tingimusel, et laternad vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. 2.7.3. „Sõltumatud laternad“ – seadmed, millel on eraldi nähtavad pinnad nulltelje suunas, (2) eraldi valgusallikad ja eraldi korpused. 2.7.4. „Grupeeritud laternad“ – seadmed, millel on eraldi nähtavad pinnad nulltelje suunas (2) ja eraldi valgusallikad, kuid ühine korpus. 2.7.5. „Kombineeritud laternad“ – seadmed, millel on eraldi nähtavad pinnad nulltelje suunas, (2) kuid ühine valgusallikas ja korpus. 2.7.6. „Vastastikku ühendatud laternad“ – seadmed, millel on eraldi valgusallikas või üks erinevatel tingimustel (näiteks optilised, mehaanilised või elektrilised erinevused) töötav valgusallikas, täielikult või osaliselt ühised nähtavad pinnad nulltelje suunas (3) ning ühine korpus (4). 2.7.7. „Ühe funktsiooniga latern“ – seadme osa, mis täidab ühte valgustuse või valgussignaalseadme funktsiooni. 2.7.8. „Peitlatern“ – latern, mis on osaliselt või täielikult peidetav, kui seda ei kasutata. Laternat saab peita liikuva katte abil, laterna ümberpaigutamise teel või muul asjakohasel viisil. Mõistet „sissetõmmatav“ kasutatakse eelkõige sellise peitlaterna puhul, mille saab korpuse sisse tõmmata. 2.7.9. „Kaugtulelatern“ – latern, mida kasutatakse pika teeosa valgustamiseks sõiduki ees. 2.7.10. „Lähitulelatern“ – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees, ilma et laterna ere tuli pimestaks vastassuunas liikuvate sõidukite juhte ja teisi liiklejaid ega tekitaks nendele muid ebamugavusi. 2.7.10.1. „Lihtlähituli“ – ilma infrapunakiirgaja ja/või kurvivalgustuseks kasutatavate lisavalgusallikateta lähituli. 2.7.11. „Suunatulelatern“ – latern, mida kasutatakse teiste liiklejate informeerimiseks sõidukijuhi kavatsusest muuta suunda kas paremale või vasakule. Suunatulelaternat või -laternaid võib kasutada ka eeskirja nr 97 või nr 116 sätete kohaselt. 2.7.12. „Piduritulelatern“ – latern, millega antakse sõiduki taga olevatele liiklejatele teada, et sõiduki pikisuunalise liikumise aeglustumine on tahtlik. 2.7.13. „Tagumise numbritule valgustusseade“ – seade, mida kasutatakse tagumise numbrimärgi jaoks ettenähtud ala valgustamiseks; see võib koosneda mitmest optilisest seadmest. 2.7.14. „Eesmine ääretulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks eestpoolt vaadatuna. 2.7.15. „Tagumine ääretulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku ja laiuse märkimiseks tagantpoolt vaadatuna. 2.7.16. „Helkur“ – seade, mis valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt näitab sõiduki kohalolekut valgusallika lähedal asuvale vaatlejale. Käesoleva eeskirja tähenduses ei loeta helkuriteks: 2.7.16.1. valgust tagasi peegeldavaid numbrimärke; 2.7.16.2. ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppes (ADR) nimetatud valgust tagasipeegeldavaid märke; 2.7.16.3. muid valgust tagasi peegeldavaid märke, mida riigis kehtivate nõuete kohaselt tuleb kasutada teatava kategooria sõidukitel või teatavate kasutusviiside puhul; 2.7.16.4. eeskirja nr 104 kohaselt D-, E- või F-klassi kuuluvana ÜRO tüübikinnituse saanud valgust peegeldavaid materjale, mida kasutatakse kooskõlas riiklike nõuetega muul otstarbel. 2.7.17. „Nähtavusmärgistus“ – seade, mis on ette nähtud sõiduki nähtavamaks tegemiseks valguse peegeldumise abil sõidukiga ühendamata valgusallikalt selle lähedal asuva vaatleja jaoks, vaadatuna küljelt või tagantpoolt (ning haagiste puhul ka eest). 2.7.17.1. „Gabariidimärgistus“ – märgistus nähtavamaks tegemiseks sõiduki horisontaal- ja vertikaalgabariitide (pikkuse, laiuse ja kõrguse) tähistamise abil. 2.7.17.1.1. „Täielik gabariidimärgistus“ – gabariidimärgistus, mis tähistab sõiduki kontuuri pidevjoonega. 2.7.17.1.2. „Osaline gabariidimärgistus“ – gabariidimärgistus, kus sõiduki horisontaalmõõde on tähistatud pidevjoonega ning vertikaalmõõde ülemiste nurkade märgistamisega. 2.7.17.2. „Joonmärgistus“ – nähtavusmärgistus sõiduki horisontaalmõõtmete (pikkuse ja laiuse) tähistamiseks pidevjoonega. 2.7.18. „Ohutuli“ – sõiduki kõigi suunatulelaternate samaaegne toimimine tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et sõiduk kujutab ajutiselt teistele liiklejatele erilist ohtu. 2.7.19. „Eesmine udutulelatern“ – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki ees udu või muude sarnaste piiratud nähtavusega olude korral. 2.7.20. „Tagumine udutulelatern“ – latern, mille abil tehakse sõiduk tiheda udu korral tagantpoolt paremini märgatavaks. 2.7.21. „Tagurdustulelatern“ – latern, mida kasutatakse tee valgustamiseks sõiduki taga ning teiste teekasutajate hoiatamiseks, et sõiduk tagurdab või alustab tagurdamist. 2.7.22. „Seisutulelatern“ – latern, mida kasutatakse asulas pargitud sõidukile tähelepanu juhtimiseks. Sellisel juhul asendab see eesmisi ääretulelaternaid ja tagumisi ääretulelaternaid. 2.7.23. „Ülemine ääretulelatern“ – külgserva äärmise punkti lähedusse võimalikult kõrgele paigaldatud latern, mis on ette nähtud sõiduki kogulaiuse selgeks märgistamiseks. Kõnealune latern on ette nähtud täienduseks teatavate sõidukite ja haagiste eesmistele ja tagumistele ääretulelaternatele, juhtides eriti tähelepanu sõiduki mõõtmetele. 2.7.24. „Küljeääretulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõiduki kohaloleku märkimiseks küljelt vaadatuna. 2.7.25. „Päevatulelatern“ – ettepoole suunatud latern, mis on ette nähtud sõiduki nähtavamaks tegemiseks päevase sõidu ajal. 2.7.26. „Pöördelatern“ – latern, mida kasutatakse selle teeosa täiendavaks valgustamiseks, mis asub sõiduki eesmise nurga juures ja sellel küljel, kuhu sõiduk pöörama hakkab. 2.7.27. „Objektiivne valgusvoog“ a) Valgusallika puhul: objektiivse valgusvoo väärtus ilma lubatud hälveteta, nagu märgitud tüübikinnituse saanud valgusallika suhtes kohaldatava eeskirja asjaomasele andmelehele. b) Leedmooduli puhul: objektiivse valgusvoo väärtus, nagu märgitud leedmooduliga kaasnevas tehnilises kirjelduses seoses tüübikinnituse andmisega laternale, mille osaks on leedmoodul. 2.7.28. „Kohanduvate esitulede süsteem (ehk AFS)“ – eeskirja nr 123 kohase tüübikinnituse saanud valgustusseade, mis kiirgab eri omadustega valgusvihke, kohandudes automaatselt lähitulede ja vajaduse korral ka kaugtulede kasutamise eri tingimustega. 2.7.28.1. „Valgustusüksus“ – valgust kiirgav osa, mille ülesandeks on tekitada osalist või täielikku valgusvihku AFSi ühe või enama esivalgustusfunktsiooni rakendamisel. 2.7.28.2. „Paigaldusüksus“ – osadeks jagamatu korpus (laterna korpus), mis sisaldab üht või enamat valgustusüksust. 2.7.28.3. „Valgustusrežiim“ ehk „režiim“ – AFSi esivalgustusfunktsioon, mille on kindlaks määranud tootja ning mis on ette nähtud kohandamiseks konkreetsele sõidukile ja keskkonnatingimustele. 2.7.28.4. „Süsteemi juhtseadis“ – AFSi osa või osad, mis võtavad vastu sõiduki edastatavaid AFSi juhtsignaale ning reguleerivad automaatselt valgustusüksuste tööd. 2.7.28.5. „AFSi juhtsignaal (V, E, W, T)“ – käesoleva eeskirja punktile 6.22.7.4 vastav AFSi sisendsignaal. 2.7.28.6. „Neutraalasend“ – AFSi asend, mille puhul rakendub C-klassi lähitulede (lihtlähituled) või maksimaalse sisselülitatusega kaugtulede (kui need on kasutusel) määratud režiim ning AFS juhtsignaali ei rakendata. 2.7.28.7. „Kohanduv kaugtulelatern“ – AFSi kaugtulelatern, mis kohandab oma valgusvihku vastavalt vastutulevatele ja eessõitvatele sõidukitele, et anda juhile parem kaugnähtavus, põhjustamata ebamugavust teistele liiklejatele ning neid häirimata ja pimestamata. 2.7.29. „Väline ukse avamisel süttiv latern“ – latern, mis annab täiendavat valgust, et aidata juhil või kaassõitjal sõidukisse siseneda või sealt väljuda või valgustab laadimistöödel. 2.7.30. „Seotud laternasüsteem“ – kahest või kolmest sama funktsiooni täitvast laternast koosnev süsteem. 2.7.30.1. „Y-märgistusega seotud latern“ – seade, mis töötab seotud laternasüsteemi osana. Seotud laternad töötavad aktiveeritult koos, neil on nulltelje suunas eraldi nähtavad pinnad ja eraldi korpused ning neil võib olla ka eraldi valgusallikas. 2.7.31. „Manööverdustulelatern“ – latern, mida kasutatakse sõidukiga külgneva ala täiendavaks valgustamiseks aeglaste manöövrite ajal. 2.7.32. „D-märgistusega laternad“ – sõltumatu latern, mis on saanud tüübikinnituse eraldi seadmena nii, et seda on lubatud kasutada eraldi või kahe laterna koostus, mida käsitletakse üksiklaternana.

2.8.

Valgustusseadme, valgussignaalseadme või helkuri „valgust kiirgav pind“ – pind, nagu selle on joonisel esitanud seadme tootja oma tüübikinnituse taotluses, vt 3. lisa (nt 1. ja 4. osa). Valgust kiirgav pind peab vastama järgmistele tingimustele: a) kui hajutiklaas on tekstuuriga, peab valgust kiirgav pind olema terve hajutiklaasi välispind või osa sellest: b) Kui hajutiklaas on tekstuurita, võib hajutiklaasi välja jätta ning valgust kiirgav pind on see, mis on näidatud joonisel 3. lisas (vt nt 5. osa). 2.8.1. „Tekstuuriga hajutiklaas“ ehk „hajutiklaasi tekstuuriga ala“ – kogu hajutiklaas või osa sellest, mis on konstrueeritud muutma või mõjutama valgusallika(te)st lähtuvat valgust nii, et valguskiired muudavad märgatavalt oma algset suunda.

2.9.

„Valgusava“ (vt 3. lisa). 2.9.1. „Valgustusseadme valgusava (punktid 2.7.9, 2.7.10, 2.7.19, 2.7.21 ja 2.7.26)“ – peegeldi täisava või, ellipsoidpeegeldiga esilaternatel puhul, projektsioonihajuti ortogonaalprojektsioon püsttasapinnal. Kui valgustusseadmel ei ole peegeldit, siis kohaldatakse punkti 2.9.2 määratlust. Kui laterna valgust kiirgav pind ulatub ainult osaliselt üle peegeldi täisava, siis võetakse valgusavana arvesse ainult selle osa projektsioon. Lähitulelaterna puhul piirneb valgusava pimestuspiiri projektsiooniga hajutiklaasidel. Teineteise suhtes reguleeritava peegeldi ja hajutiklaasi puhul reguleeritakse need keskasendisse. Kui on paigaldatud AFS: kui valgustusfunktsiooni täidavad sõiduki ühel küljel kaks või enam samaaegselt töötavat valgustusüksust, moodustavad arvesse võetava valgusava kõik üksikud valgusavad kokku (näiteks punktis 6.22.4 esitatud joonisel moodustavad sõiduki parema külje valgusava valgustusüksuste 8, 9 ja 11 valgusavad kokku, võttes arvesse nende vastavaid asendeid). 2.9.2. „Valgussignaalseadme (välja arvatud helkuri) valgusava (punktid 2.7.11–2.7.15, 2.7.18, 2.7.20 ja 2.7.22–2.7.25)“ – laterna ortogonaalprojektsioon pinnal, mis asetseb risti laterna nullteljega ning on kokkupuutes laterna välise valgust kiirgava pinnaga ning mis piirneb kõnealusel tasapinnal paiknevate ekraanide servadega, millest igaüks laseb läbi ainult 98 % kogu valgustugevusest nulltelje suunas. Valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult horisontaalsete ja vertikaalsete servadega ekraane, et teha kindlaks kaugus sõiduki kaugeimate servadeni ning kõrgus maapinnast. Valgusavade muu kasutusotstarbe puhul (nt kahe laterna või funktsiooni vaheline kaugus) kasutatakse valgusava piirjoone kuju. Ekraanid peavad olema paralleelsed, kuid kasutada võib muid suundi. Valgussignaalseadme puhul, mille valgusava on täielikult või osaliselt ümbritsetud mõne muu funktsiooni valgusavaga või valgustamata pinnaga, võib kõnealust valgusava ennast lugeda valgust kiirgavaks pinnaks (vt näiteks 3. lisa, 2., 3., 5. ja 6. osa). 2.9.3. „Helkuri valgusava“ (punkt 2.7.16) – vastavalt helkurite osade tüübikinnitusprotseduuri käigus taotleja esitatud andmetele helkuri ortogonaalne projektsioon pinnal, mis asetseb risti helkuri nullteljega ning mis piirneb helkuri valgustpeegeldava pinna välisservadega kokkupuutuvate ja nullteljega paralleelsete pindadega. Seadme valgusava alumise ja ülemise piirjoone ning külgmiste piirjoonte määramiseks kasutatakse ainult vertikaalseid ja horisontaalseid pindu.

2.10.

„Nähtav pind“ – kindlaksmääratud vaatlussuunas – vastavalt tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja soovile: kas hajutiklaasi välispinnale projitseeritud valgusava piirjoone ortogonaalprojektsioon või valgust kiirgava pinna ortogonaalprojektsioon; ainult reguleeritava valgustugevusega valgussignaalseadme puhul peetakse selle nähtavaks pinnaks, mis võib olla reguleeritav, nagu on sätestatud punktis 2.7.1.3, kõiki variante, mida võimaldab kõigis tingimustes reguleeritava valgustugevuse juhtseadis, kui seda rakendatakse; vaatlussuunaga risti oleval tasapinnal, mis on kokkupuutes hajutiklaaside kõige välimise punktiga. Näiteid nähtava pinna kasutamise kohta leiab käesoleva eeskirja 3. lisast.

2.11.

„Nulltelg“ – laternale iseloomulik telg, mille määrab kindlaks (laterna) tootja fotomeetrilistel mõõtmistel võrdlussuunana (H = 0°, V = 0°) kasutamiseks ja laterna kinnitamiseks sõidukile.

2.12.

„Nullkese“ – lõikepunkt nulltelje ja välise valgustava pinna vahel. Selle määrab kindlaks laterna tootja.

2.13.

„Geomeetrilise nähtavuse nurgad“ – nurgad, mis määravad kindlaks miinimumruuminurga välja, mille ulatuses laterna nähtav valgust kiirgav pind on nähtav. See ruuminurga väli määratakse kera segmendi abil, mille kese langeb ühte laterna nullkeskmega ning mille ekvaator on paralleelne maapinnaga. Need segmendid määratakse vastavalt nullteljele. Horisontaalnurgad β vastavad pikkusele ja vertikaalnurgad α vastavad laiusele.

2.14.

„Külgserva äärmine punkt“ – sõiduki mõlemal küljel – tasapind, mis on paralleelne sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning langeb ühte sõiduki külgmise välisservaga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad: 2.14.1. rehvid maapinnaga kokkupuutepunkti lähedal ning rehvimanomeetrite ühenduskohad; 2.14.2. ratastele paigaldatavad libisemisvastased vahendid; 2.14.3. kaudse nähtavuse seadmed; 2.14.4. külgmised suunatulelaternad, ülemised ääretulelaternad, eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja seisutulelaternad, helkurid ja küljeääretulelaternad; 2.14.5. sõidukile kinnitatud tollitõkendid ning nende kinnitus- ja kaitsevahendid; 2.14.6. punktis 2.7 nimetatud M2– ja M3-kategooria sõidukite teenindusukse valgustussüsteemid.

2.15.

„Gabariitmõõtmed“ – kahe punktis 2.14 sätestatud vertikaaltasapinna vaheline kaugus. 2.15.1. „Gabariitlaius“ – kahe punktis 2.14 sätestatud vertikaaltasapinna vaheline kaugus. 2.15.2. „Gabariitpikkus“ – kaugus kahe vertikaaltasapinna vahel, mis on risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning langevad ühte sõiduki külgmise välisservaga, välja arvatud projektsioon, mille tekitavad: a) kaudse nähtavuse seadmed; b) ülemised ääretulelaternad; c) mootorsõidukite puhul haakeseadmed. Haagiste puhul võetakse gabariitpikkuse ja mis tahes muu pikkuse mõõtmise puhul arvesse haakeseadmeid, kui neid ei ole spetsiaalselt välja arvatud.

2.16.

„Üksik- ja mitmiklaternad“ 2.16.1. „Üksiklatern“ – a) seade või seadme osa, millel on üks valgustav või valgussignaali funktsioon ja üks või mitu valgusallikat ning üks nulltelje suunas asuv nähtav pind, mis võib olla pidev või koosneda kahest või enamast eraldiseisvast osast, või b) koost, mille osadeks on kaks identset või erinevat D-märgistusega laternat, millel on üks ja sama funktsioon, või c) koost, mille osadeks on kaks identset või erinevat sõltumatut helkurit, mis on saanud tüübikinnituse eraldi, või d) mis tahes seotud laternasüsteem, mis koosneb kahest või kolmest Y-märgistusega seotud laternast, mis on saanud tüübikinnituse koos ja täidavad üht ja sama funktsiooni. 2.16.2. „Kaks laternat“ või „paarisarv laternaid“ – kaks laternat ühel ribakujulisel valgust kiirgaval pinnal, tingimusel et riba paikneb sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes sümmeetriliselt.

2.17.

„Kahe laterna vaheline kaugus“ – nulltelje suunas asetseva kahe nähtava pinna vaheline lühim kaugus. Kui laternatevaheline kaugus vastab selgelt eeskirja nõuetele, ei ole nähtavate pindade täpseid piire vaja määrata.

2.18.

„Töökorras oleku märgulamp“ – nähtav või kuuldav signaal (või mis tahes samaväärne signaal), mis näitab, et seade on sisse lülitatud ja on töökorras või mitte.

2.19.

„Sisselülitatuse märgulamp“ – nähtav (või muu samaväärne) signaal, mis näitab, et seade on sisse lülitatud, kuid mitte seda, kas see on töökorras või mitte.

2.20.

„Lisalatern“ – latern, mille paigaldus on jäetud tootja otsustada.

2.21.

„Maapind“ – pind, millel sõiduk seisab, ja mis on põhiliselt horisontaalne.

2.22.

„Liikuvad osad“ – sõiduki korpuse paneelid või sõiduki osad, mille asendit saab muuta kallutades, pöörates või libistades ilma tööriistu kasutamata. Nende hulka ei kuulu veoautode kallutatavad kabiinid.

2.23.

„Liikuva osa kasutamise tavaasend“ – liikuva osa asend(id), mille sõiduki tootja on määranud sõiduki tavalise kasutamise ja seismise tavaasendiks.

2.24.

„Sõiduki kasutamise tavaolek“ – 2.24.1. mootorsõiduki puhul, kui sõiduk on valmis liikuma, selle mootor töötab ja sõiduki liikuvad osad on punktis 2.23 sätestatud tavaasendi(te)s; 2.24.2. ja haagise puhul, kui haagis on ühendatud vedukiga, mis on punktis 2.24.1 kirjeldatud olekus ja selle liikuvad osad on punktis 2.23 sätestatud tavaasendis.

2.25.

„Sõiduki seisuasend“ – 2.25.1. mootorsõiduki puhul, kui sõiduk seisab paigal ja mootor ei tööta ning liikuvad osad on punktis 2.23 sätestatud tavaasendi(te)s; 2.25.2. ja haagise puhul, kui haagis on ühendatud vedukiga, mis on punktis 2.25.1 kirjeldatud olekus ja selle liikuvad osad on punktis 2.23 sätestatud tavaasendi(te)s.

2.26.

„Kurvivalgustus“ – valgustusfunktsioon tee paremaks valgustamiseks kurvides.

2.27.

„Paar“ – sõiduki vasakul ja paremal küljel asuvate ühesuguse funktsiooniga laternate komplekt. 2.27.1. „Ühilduv paar“ – komplekt sõiduki vasakul ja paremal küljel asuvatest ühesuguse funktsiooniga laternatest, mis vastavad paarina fotomeetrilistele nõuetele.

2.28.

„Hädapidurdustuli“ – tuli, millega antakse sõiduki taga asuvatele liiklejatele märku, et sõiduki suhtes on rakendatud valitsevaid teeolusid arvestades suurt pidurdusjõudu.

2.29.

Valgustusseadme poolt kiiratava valguse värvus 2.29.1. „Valge“ – kiiratava valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (5) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: W12 roheline piir y = 0,150 + 0,640 x W23 kollakasroheline piir y = 0,440 W34 kollane piir x = 0,500 W45 punakaslilla piir y = 0,382 W56 sinakaslilla piir y = 0,050 + 0,750 x W61 sinine piir x = 0,310 Lõikepunktid: x y W1 0,310 0,348 W2 0,453 0,440 W3 0,500 0,440 W4 0,500 0,382 W5 0,443 0,382 W6 0,310 0,283 2.29.2. „Valikkollane“ – kiiratava valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (5) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: SY12 roheline piir y = 1,290 x – 0,100 SY23 spektraalvärvsusjoon SY34 punane piir y = 0,138 + 0,580 x SY45 kollakasvalge piir y = 0,440 SY51 valge piir y = 0,940 – x Lõikepunktid: x y SY1 0,454 0,486 SY2 0,480 0,519 SY3 0,545 0,454 SY4 0,521 0,440 SY5 0,500 0,440 2.29.3. „Merevaikkollane“ – kiiratava valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (5) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: A12 roheline piir y = x – 0,120 A23 spektraalvärvsusjoon A34 punane piir y = 0,390 A41 valge piir y = 0,790 – 0,670 x Lõikepunktid: x y A1 0,545 0,425 A2 0,560 0,440 A3 0,609 0,390 A4 0,597 0,390 2.29.4. „Punane“ – kiiratava valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (6) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: R12 kollane piir y = 0,335 R23 spektraalvärvsusjoon R34 sinakaslilla joon: (selle lineaarne pikendus lillade värvuste paletis sinise ja punase spektraalvärvsusjoone vahel). R41 sinakaslilla piir: y = 0,980 – x Lõikepunktid: x y R1 0,645 0,335 R2 0,665 0,335 R3 0,735 0,265 R4 0,721 0,259

2.30.

Seadmelt peegelduva valguse värvus öösel, välja arvatud valgust peegeldavad rehvid vastavalt eeskirjale nr 88. 2.30.1. „Valge“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (6) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: W12 sinine piir y = 0,843 – 1,182 x W23 sinakaslilla piir y = 0,489 x + 0,146 W34 kollane piir y = 0,968 – 1,010 x W41 roheline piir y = 1,442 x – 0,136 Lõikepunktid: x y W1 0,373 0,402 W2 0,417 0,350 W3 0,548 0,414 W4 0,450 0,513 2.30.2. „Kollane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (6) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: Y12 roheline piir y = x – 0,040 Y23 spektraalvärvsusjoon Y34 punane piir y = 0,200 x + 0,268 Y41 valge piir y = 0,970 – x Lõikepunktid: x y Y1 0,505 0,465 Y2 0,520 0,480 Y3 0,610 0,390 Y4 0,585 0,385 2.30.3. „Merevaikkollane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y) (7), mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: A12 roheline piir y = 1,417 x – 0,347 A23 spektraalvärvsusjoon A34 punane piir y = 0,390 A41 valge piir y = 0,790 – 0,670 x Lõikepunktid: x y A1 0,545 0,425 A2 0,557 0,442 A3 0,609 0,390 A4 0,597 0,390 2.30.4. „Punane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (7) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: R12 kollane piir y = 0,335 R23 spektraalvärvsusjoon R34 sinakaslilla joon: R41 sinakaslilla piir y = 0,978 – x Lõikepunktid: x y R1 0,643 0,335 R2 0,665 0,335 R3 0,735 0,265 R4 0,720 0,258

2.31.

Seadme poolt peegelduva valguse värvus päeval 2.31.1. „Valge“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (7) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: W12 sinakaslilla piir y = x – 0,030 W23 kollane piir y = 0,740 – x W34 roheline piir y = x + 0,050 W41 sinine piir y = 0,570 – x Lõikepunktid: x y W1 0,300 0,270 W2 0,385 0,355 W3 0,345 0,395 W4 0,260 0,310 2.31.2. „Kollane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (8) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: Y12 punane piir y = 0,534 x + 0,163 Y23 valge piir y = 0,910 – x Y34 roheline piir y = 1,342 x – 0,090 Y41 spektraalvärvsusjoon Lõikepunktid: x y Y1 0,545 0,454 Y2 0,487 0,423 Y3 0,427 0,483 Y4 0,465 0,534 2.31.3. „Punane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (8) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: R12 punane piir y = 0,346 – 0,053 x R23 sinakaslilla piir y = 0,910 – x R34 kollane piir y = 0,350 R41 spektraalvärvsusjoon Lõikepunktid: x y R1 0,690 0,310 R2 0,595 0,315 R3 0,560 0,350 R4 0,650 0,350

2.32.

Fluorestseeriva seadme poolt peegelduva valguse värvus päeval 2.32.1. „Punane“ – peegelduva valguse värvsuskoordinaadid (x,y), (8) mis asetsevad vahemikus, mis on määratud kindlaks järgmiste koordinaatidega: FR12 punane piir y = 0,346 – 0,053 x FR23 sinakaslilla piir y = 0,910 – x FR34 kollane piir y = 0,315 + 0,047 x FR41 spektraalvärvsusjoon Lõikepunktid: x y FR1 0,690 0,310 FR2 0,595 0,315 FR3 0,569 0,341 FR4 0,655 0,345

2.33.

„Tagumine avariiohusignaal“ – automaatne signaal, mille annab eessõitev sõiduk järgmisele. See annab märku, et tagumine sõiduk peab kokkupõrke vältimiseks kiiresti reageerima.

2.34.

„Goniofotomeetri süsteem (kui teatavas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti)“ – fotomeetrilisteks mõõtmisteks kasutatav süsteem, mida iseloomustavad nurkkoordinaadid, mis esitatakse kraadides vertikaalse polaarteljega keral, vastavalt rahvusvahelise elektroonikakomisjoni (IEC) väljaandele nr 70 (Viin, 1987), st vastavalt goniofotomeetri süsteemile, mille horisontaalne telg on maapinna suhtes fikseeritud ja pöörlev liikuv telg paikneb horisontaalteljega ristisuunaliselt (vt käesoleva eeskirja 14. lisa). Märkus. Eespool nimetatud IEC väljaandes on kirjeldatud nurkkoordinaatide parandamise menetlust alternatiivse goniofotomeetri süsteemi kasutamise korral.

2.35.

„H-tasapind“ – laterna nullkeset hõlmav horisontaaltasapind.

2.36.

„Järjestikune aktiveerimine“ – elektriühendus, kus laterna sõltumatud valgusallikad on ühendatud nii, et nad aktiveeritakse kindlaksmääratud järjestuses.

3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

3.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses valgustus- ja valgussignaalseadmete paigaldusega peab esitama tootja või tema nõuetekohaselt volitatud esindaja.

3.2.   Taotlusega koos tuleb esitada kolmes eksemplaris järgmised dokumendid ja andmed:

3.2.1.

sõidukitüübi kirjeldus seoses punktides 2.2.1–2.2.4 nimetatud osadega ning koormuse piirang, eeskätt suurim lubatud koormus pagasiruumis;

3.2.2.

tootja poolt ette nähtud valgustus- ja valgussignaalseadmete loetelu. Loetelu võib iga toimingu jaoks sisaldada mitut tüüpi seadmeid. Iga tüüp peab olema nõuetekohaselt märgistatud (osa, tüübikinnitusmärk, tootja nimi jne). Lisaks sellele võib loetelu sisaldada iga funktsiooni kohta lisamärkust „või samaväärsed seadmed“;

3.2.3.

valgustus- ja valgussignaalseadmeid tervikuna kujutav põhijoonis, millel on esitatud eri seadmete paigutus sõidukil;

3.2.4.

käesoleva eeskirja nõuetele vastavuse kontrollimiseks vajaduse korral iga üksiklaterna põhijoonis(ed), millel on kujutatud punktis 2.9 sätestatud valgusavad, punktis 2.8 sätestatud valgust kiirgav pind, punktis 2.11 sätestatud nulltelg ja punktis 2.12 sätestatud nullkese. Numbritulelaterna puhul ei ole see teave vajalik (punkt 2.7.13);

3.2.5.

taotlusele tuleb lisada nähtava pinna kindlaksmääramiseks kasutatava meetodi kirjeldus (vt punkti 2.10);

3.2.6.

kui sõidukile on paigaldatud AFS, peab taotleja esitama järgmist teavet sisaldava üksikasjaliku kirjelduse: 3.2.6.1. AFSi tüübikinnitusele vastavad valgustusfunktsioonid ja -režiimid; 3.2.6.2. AFSi vastavad juhtsignaalid ja nende tehnilised näitajad vastavalt eeskirja nr 123 10. lisale; 3.2.6.3. käesoleva eeskirja punkti 6.22.7.4 kohased esitulede funktsioonide ja režiimide automaatse kohandumise suhtes kehtivad sätted; 3.2.6.4. valgusallikate kontrollimise ja valgusvihu visuaalse vaatluse erijuhend, kui see on olemas; 3.2.6.5. käesoleva eeskirja punktis 6.22.9.2 nimetatud dokumendid; 3.2.6.6. AFSiga grupeeritud või kombineeritud või vastastikku ühendatud laternad; 3.2.6.7. valgustusüksused, mis on projekteeritud nii, et need vastaksid käesoleva eeskirja punkti 6.22.5 nõuetele.

3.2.7.

M- ja N-kategooria sõidukite puhul punktides 2.7.9, 2.7.10, 2.7.12, 2.7.14 ja 2.7.15 nimetatud seadmete elektritoite tingimused, kaasa arvatud teave spetsiaalse elektritoite/elektroonilise valgusallika juhtimisseadmestiku või reguleeritava valgustugevuse juhtseadise kohta, kui neid kasutatakse.

3.3.   Tüübikinnituskatseid korraldavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada tühimassiga ja punkti 3.2.2 kohase valgustus- ja valgussignaalseadmete täiskomplektiga sõiduk, mille tüüp vastab tüübikinnituse saamiseks esitatule.

3.4.   Tüübikinnitusdokumentidele tuleb lisada käesoleva eeskirja 1. lisas ette nähtud dokument.

4.   TÜÜBIKINNITUS

4.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituseks esitatud sõiduk vastab kõikide loetelus esitatud seadmete puhul käesoleva eeskirja nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile tüübikinnitus.

4.2.   Igale tüübikinnituse saanud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle kaks esimest numbrit (praegu 06, mis vastab 06-seeria muudatustele) näitavad tüübikinnituse andmise kuupäevaks käesolevasse eeskirja viimati tehtud suurimate tehniliste muudatuste seeriat. Kui käesoleva eeskirja punktist 7 ei tulene teisiti, ei või sama kokkuleppeosaline anda sama tüübikinnitusnumbrit teisele sõidukitüübile või samale sõidukitüübile, mis on esitatud varustusega, mida ei ole nimetatud punkti 3.2.2 kohases loetelus.

4.3.   Teade sõidukitüübile/osale käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise, selle laiendamise, selle andmata jätmise või tootmise lõpetamise kohta edastatakse käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele vormil, mis vastab käesoleva eeskirja 1. lisas esitatud näidisele.

4.4.   Igale sõidukile, mis vastab käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, kinnitatakse hästi nähtavasse ja kergesti ligipääsetavasse kohta rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb järgmistest elementidest:

4.4.1.

ringjoonega ümbritsetud E-täht, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (9);

4.4.2.

punktis 4.4.1 ettenähtud ringist paremal käesoleva eeskirja number, millele järgneb R-täht, kriips ja tüübikinnitusnumber.

4.5.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme teise kokkuleppele lisatud eeskirja kohaselt tüübikinnituse saanud sõidukitüübile, ei pea selle eeskirja kohaselt kinnituse andnud riik punktis 4.4.1 nimetatud sümbolit kordama; sellisel juhul paigutatakse punktis 4.4.1 ettenähtud sümbolist paremale üksteise alla tulpa kõigi nende eeskirjade numbrid ja tüübikinnitusnumbrid ning lisasümbolid, mille kohaselt on antud kinnitus riigis, mis on andnud tüübikinnituse käesoleva eeskirja kohaselt.

4.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

4.7.   Tüübikinnitusmärk paigutatakse tootja paigaldatud andmeplaadi lähedale või selle peale.

4.8.   Tüübikinnitusmärkide kujunduse näited on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

5.   ÜLDNÕUDED

5.1.   Valgustus- ja valgussignaalseadmed peavad olema paigaldatud nii, et tavapärastes kasutustingimustes, nagu on sätestatud punktides 2.24, 2.24.1 ja 2.24.2, olenemata võimalikust vibratsioonist, säiliksid nende käesolevas eeskirjas ettenähtud näitajad nii, et sõiduk vastaks käesoleva eeskirja nõuetele. Eelkõige peab olema välistatud laternate tahtmatu ebaõige reguleerimine.

5.2.   Punktides 2.7.9, 2.7.10 ja 2.7.19 kirjeldatud laternad peavad olema paigaldatud sellisel viisil, et neid oleks kerge õigesti reguleerida.

5.2.1.   Kui paigaldatud esilaternate seaded on sellised, mis aitavad vältida ebamugavust teistele liiklejatele riigis, kus liiklus toimub teisel pool teed, võrreldes riigiga, mille jaoks laternad on projekteeritud, peavad sellised seaded rakenduma automaatselt või peab seda saama teha sõiduki kasutaja seisval sõidukil, ilma et vajataks spetsiaalseid tööriistu (muid kui sõidukiga kaasas olevaid) (10). Sõiduki tootja peab sõiduki varustama üksikasjaliku juhendiga.

5.3.   Kõigi, kaasa arvatud sõiduki külgedele paigaldatud valgussignaalseadmete puhul peab laterna nulltelg pärast laterna sõidukile paigaldamist olema paralleelne teel liikuva sõiduki kandetasapinnaga; lisaks sellele peab see külgmiste helkurite ja küljeääretulelaternate puhul olema risti sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga ning muude signaalseadmete puhul kõnealuse tasapinnaga paralleelne. Lubatud hälve igas suunas on ± 3°. Lisaks sellele tuleb järgida kõiki tootjapoolseid paigaldusega seotud erinõudeid.

5.4.   Erinõuete puudumise korral tuleb laternate kõrgust ja suunda kontrollida sõidukil, mille mass vastab tühimassile, mis asetseb punktides 2.24, 2.24.1 ja 2.24.2 sätestatud olekus tasasel horisontaalsel pinnal, ning AFSi olemasolu korral selle neutraalses asendis.

5.5.   Erinõuete puudumise korral peab paarislatern:

5.5.1.

olema sõidukile paigaldatud pikiteljelise kesktasapinnaga sümmeetriliselt (seda hinnatakse laterna välise geomeetrilise vormi alusel, mitte punktis 2.9 nimetatud valgusava serva alusel);

5.5.2.

asetsema pikiteljelise kesktasapinna suhtes üksteisega sümmeetriliselt; see nõue ei kehti laterna sisemise ülesehituse suhtes;

5.5.3.

vastama samadele kolorimeetrilistele nõuetele ja olema peamiselt ühesuguste fotomeetriliste näitajatega. See ei kehti F3 klassi kuuluvate eesmiste udutulelaternate ühilduva paari suhtes;

5.5.4.

olema peamiselt ühesuguste fotomeetriliste näitajatega.

5.6.   Ebasümmeetrilise väliskujuga sõidukite puhul tuleb eespool nimetatud nõudeid täita niivõrd, kuivõrd see on võimalik.

5.7.   Grupeeritud, kombineeritud, vastastikku ühendatud või üksiklaternad

5.7.1.   Laternad võivad olla grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tingimusel, et täidetud on kõik värvust, asendit, suunda, geomeetrilist nähtavust, elektrilisi ühendusi käsitlevad ja muud nõuded (nende olemasolul).

5.7.1.1.   Laterna fotomeetrilised ja kolorimeetrilised nõuded peavad olema täidetud, kui kõik muud funktsioonid, mille alusel laternat grupeeritakse, kombineeritakse või vastastikku ühendatakse, on VÄLJA lülitatud.

Samas kui eesmine või tagumine ääretulelatern on vastastikku ühendatud ühe või mitme muu funktsiooniga, mida saab laternatega koos käivitada, peavad iga muu funktsiooni värvusnõuded olema täidetud, kui vastastikku ühendatud funktsioonid ja eesmised või tagumised ääretulelaternad on SISSE lülitatud.

5.7.1.2.   Piduritulelaternad ja suunatulelaternad ei tohi olla vastastikku ühendatud.

5.7.1.3.   Kui grupeeritud on aga piduritulelaternad ja suunatulelaternad, peavad järgmised tingimused olema täidetud:

5.7.1.3.1.

nullteljega risti asetseval tasapinnal ei tohi ükski nende laternate nähtavate pindade projektsioone läbiv horisontaalne ega vertikaalne sirge lõikuda enam kui kahe piirjoonega, mis eraldavad külgnevaid eri värvi alasid;

5.7.1.3.2.

nende nulltelje suunas nähtavad pinnad, mis paiknevad valgust kiirgava pinna piires, ei tohi kattuda.

5.7.2.   Üksiklaternad

5.7.2.1.   Üksiklaternad, mis vastavalt punkti 2.16.1 alapunktile a koosnevad kahest või enamast eraldiseisvast osast, paigaldatakse nii, et:

a)	eraldi osade koguprojektsioon välise hajutiklaasi välispinnaga kokku puutuval tasapinnal, mis asetseb nullteljega risti, peab moodustama vähemalt 60 % kõnealust projektsiooni ümbritseva kõige väiksema ristküliku pinnast, või

b)	kahe külgneva/kokkupuutuva eraldi osa vastastikku asetsevate servade vaheline minimaalne kaugus nullteljega risti mõõdetuna ei ületa 75 mm.

Neid nõudeid ei kohaldata üksiku helkuri puhul.

5.7.2.2.   Üksiklaternad, mis vastavalt punkti 2.16.1 alapunktile b või c koosnevad kahest laternast märgistusega „D“ või kahest sõltumatust helkurist, paigaldatakse nii, et:

a)	kahe laterna või helkurite nähtavate pindade projektsioon nulltelje suunas moodustab vähemalt 60 % kõnealuste nähtavate pindade nulltelje suunas asuvaid projektsioone ümbritseva kõige väiksema ristküliku pindalast või

b)	Minimaalne vahemaa nähtavate pindade vastastikku asetsevate servade vahel kahe laterna või kahe sõltumatu helkuri nulltelje suunas ei ületa nullteljega risti mõõdetuna 75 mm.

5.7.2.3.   Punkti 2.16.1 alapunktis d sätestatud üksiklaternad peavad vastama punkti 5.7.2.1 nõuetele.

Kui ühes laternakorpuses on kaks või enam laternat ja/või kaks või enam eraldiseisvat nähtavat pinda ja/või kui neil on ühine väline hajutiklaas, ei saa neid käsitada seotud laternasüsteemina.

Siiski võib ribakujuline latern olla osa seotud laternasüsteemist.

5.7.2.4.   Kaks laternat või paarisarv laternaid, mis paiknevad ribakujuliselt, asetatakse sümmeetriliselt sõiduki pikiteljelise kesktasapinna suhtes ja see peab ulatuma mõlemal küljel vähemalt 0,4 m kaugusele sõiduki külgserva äärmisest punktist ning olema vähemalt 0,8 m pikk. Sellise pinna valgustamiseks on vaja vähemalt kahte valgusallikat, mis on paigutatud võimalikult lähedale selle pinna piiridele. Valgust kiirgav pind võib koosneda mitmest kõrvutiasetsevast osast tingimusel, et need üksikud valgust kiirgavad pinnad vastavad püsttasapinnale projitseerituna punkti 5.7.2.1 nõuetele.

5.8.   Suurimat kõrgust maapinnast mõõdetakse nähtava pinna kõige kõrgemast punktist ning väikseimat kõrgust nähtava pinna kõige madalamast punktist nulltelje suunas.

Kui (väikseim ja suurim) kõrgus maapinnast vastab selgelt käesoleva eeskirja nõuetele, ei ole ühegi nähtava pinna täpseid piirjooni vaja määrata.

5.8.1.   Geomeetrilise nähtavuse nurkade piiramiseks mõõdetakse laterna kõrgust maapinnast H-tasapinnal.

5.8.2.   Eesmiste lähitulelaternate puhul mõõdetakse minimaalset kõrgust maapinna suhtes optilise süsteemi (nt helkuri, hajutiklaasi, projektsioonihajuti heidetud valguskujundi madalaimast servast), hoolimata vastava süsteemi otstarbest.

5.8.3.   Laiuse puhul määratakse asend nulltelje suunas nähtava pinna sellest servast, mis on sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal, kui osutatakse kogulaiusele, ja nähtava pinna sisemistest servadest nulltelje suunas, kui osutatakse laternatevahelisele kaugusele.

Kui asend vastab laiust arvesse võttes selgelt käesoleva eeskirja nõuetele, ei ole ühegi pinna täpseid piirjooni vaja kindlaks määrata.

5.9.   Erinõuete puudumise korral ei tohi laterna fotomeetrilisi näitajaid (näiteks valgustugevus, värvus, valgusava jne) sel ajal, kui latern on sisse lülitatud, tahtlikult muuta.

5.9.1.   Suunatulelaternad, ohutuled, punkti 6.18.7 kohased merevaikkollased küljeääretulelaternad ja hädapidurdustuled peavad olema vilkuvad.

5.9.2.   Laterna fotomeetrilised näitajad võivad muutuda:

a)	väliskeskkonna valgustatuse tõttu,

b)	teiste laternate sisselülitamise tagajärjel või

c)	kui laternaid kasutatakse muu valgustusfunktsiooni täitmiseks,

eeldusel, et kõik fotomeetriliste näitajate muutused vastavad asjaomase laterna tehnilistele tingimustele.

5.9.3.   1., 1.a, 1.b, 2.a ja 2.b kategooria suunatulelaternate fotomeetrilised näitajad võivad muutuda valgusallikate järjestikusest aktiveerimisest tingitud vilkumisel vastavalt eeskirja nr 6 punktile 5.6.

See säte ei kehti, kui 2.a või 2.b kategooria suunatulelaternaid kasutatakse hädapidurdustulena vastavalt käesoleva eeskirja punktile 6.23.1.

5.10.   Sõiduki ees ei tohi olla nähtav punktis 2.7 sätestatud laternast lähtuv ja segadust tekitada võiv punane tuli ning sõiduki taga ei tohi olla nähtav punktis 2.7 sätestatud laternast lähtuv segadust tekitada võiv valge tuli. Arvesse ei lähe sõiduki salongi paigaldatud valgustusseadmed. Kahtluse korral kontrollitakse kõnealuse nõude täitmist järgmiselt:

5.10.1.

punase tule nähtavuse puhul ei tohi punase laterna nähtav pind, välja arvatud tagumine punane küljeääretuli, olla otse eest nähtav vaatlejale, kes liigub 1. alas, nagu on sätestatud 4. lisas.

5.10.2.

valge tule puhul ei tohi valge laterna nähtav pind, v.a tagurduslaternad ja sõidukile nähtavamaks tegemiseks paigaldatud valge märgistus, olla tagant otse nähtav vaatlejale, kes liigub 2. alas 25 m kaugusel sõiduki taga asuval risttasapinnal (vt 4. lisa);

5.10.3.

vaatleja jaoks moodustavad vastavatel tasapindadel 1. ja 2. ala: 5.10.3.1. maapinnast vastavalt 1 m ja 2,2 m kõrgusel asuvad horisontaaltasapinnad; 5.10.3.2. laiuse kaks vertikaaltasapinda, mis moodustavad sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast väljapoole ees ja taga 15° nurga, läbivad sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga paralleelsete vertikaaltasapindade kokkupuutepunkti (kokkupuutepunkte) ja piiritlevad sõiduki kogulaiuse; kui kokkupuutepunkte on mitu, vastab kõige eesmine eesmisele tasapinnale ja kõige tagumine tagumisele tasapinnale.

5.11.   Elektriühendused peavad olema sellised, et eesmisi ja tagumisi ääretulelaternaid (kui need on olemas), ülemisi ääretulelaternaid (kui need on olemas), küljeääretulelaternaid ning numbritulelaternat on võimalik SISSE ja VÄLJA lülitada ainult korraga.

5.11.1.   Kõnealust tingimust ei kohaldata:

5.11.1.1.

kui eesmised ja tagumised ääretulelaternad ja ka nende laternatega kombineeritud või vastastikku ühendatud küljeääretulelaternad on SISSE lülitatud seisutulelaternatena või

5.11.1.2.

kui küljeääretulelaternad vilguvad koos suunatulelaternatega või

5.11.2.   eesmiste ääretulelaternate suhtes, kui nende funktsioon on asendatud punkti 5.12.1 kohaselt.

5.11.3.   Seotud laternasüsteemi puhul peavad kõik valgusallikad korraga SISSE ja VÄLJA lülituma.

5.12.   Elektriühendused peavad olema sellised, et kaugtule- ja lähitulelaternaid ning eesmisi udutulelaternaid on võimalik sisse lülitada ainult juhul, kui ka punktis 5.11 nimetatud laternad on sisse lülitatud. See nõue ei kehti siiski kaug- või lähitulelaternate kohta, kui nende hoiatavad valgussignaalid kujutavad endast kaugtulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale või vaheldumisi kaug- ja lähitulelaternate üksteisele lühikese intervalliga järgnevaid signaale.

5.12.1.   Lähitulelaternad ja/või kaugtulelaternad ja või eesmised udutulelaternad võivad täita eesmiste ääretulelaternate funktsiooni, eeldusel et:

5.12.1.1.

nende elektriühendused on sellised, et nende valgustusseadmete tõrke korral aktiveeruvad eesmised ääretulelaternad automaatselt uuesti, ning

5.12.1.2.

ääretulelaternat asendav latern/funktsioon vastab järgmistele nõuetele: a) eesmistele ääretulelaternatele punktis 6.9.5 sätestatud geomeetriline nähtavus ning b) minimaalsed fotomeetrilised väärtused vastavalt valguse jaotumise nurkadele ning

5.12.1.3.

asendavate laternate katsearuanded tõendavad vastavust punktis 5.12.1.2 esitatud nõuetele.

5.13.   Märgulamp

Kui käesolevas eeskirjas on ette nähtud sisselülitatuse märgulamp, võib selle asendada töökorras oleku märgulambiga.

5.14.   Peitlaternad

5.14.1.   Laternate peitmine on keelatud. Erandiks on kaugtulelaternad, lähitulelaternad ja eesmised udutulelaternad, mis võivad olla peidetud, kui neid ei kasutata.

5.14.2.   Iga tõrke korral, mis mõjutab peitseadme(te) tööd, peavad laternad nende töötamise ajal jääma tööasendisse või neid peab olema võimalik ilma töövahenditeta tööasendisse viia.

5.14.3.   Laternaid peab olema võimalik tööasendisse viia ja sisse lülitada üheainsa lülitusseadise abil, ilma et see välistaks võimalust viia need tööasendisse ka neid sisse lülitamata. Grupeeritud kaug- ja lähitulelaternate korral peab eespool nimetatud lülitusseadis aktiveerima ainult lähitulelaternad.

5.14.4.   Sisselülitatud laternate liikumist ei tohi olla võimalik juhi kohalt enne nende kasutusasendisse jõudmist tahtlikult peatada. Kui esineb laternate liikumisest tulenev oht pimestada teisi liiklejaid, võivad need sisse lülituda alles siis, kui nad on jõudnud kasutusasendisse.

5.14.5.   Peitseadme temperatuuril – 30 °C kuni + 50 °C peavad esilaternad jõudma kasutusasendisse kolme sekundi jooksul alates lülitusseadise algsest kasutamisest.

5.15.   Laternate kiiratava valguse värvused (11) on järgmised:

Kaugtulelatern	Valge
Lähitulelatern	Valge
Eesmine udutulelatern	Valge või valikkollane
Tagurdustulelatern	Valge
Suunatulelatern	Merevaikkollane
Ohutuli	Merevaikkollane
Piduritulelatern	Punane
Hädapidurdustuli	Merevaikkollane või punane
Tagumine avariiohusignaal	Merevaikkollane
Tagumine numbritulelatern	Valge
Eesmine ääretulelatern	Valge
Tagumine ääretulelatern	Punane
eesmine udutulelatern	Valge või valikkollane
Tagumine udutulelatern	Punane
Seisutulelatern	Ees valge, taga punane, merevaikkollane, kui see on vastastikku ühendatud külgmiste suunatulelaternatega või küljeääretulelaternatega.
Küljeääretulelatern	Merevaikkollane; kõige tagumine küljeääretulelatern võib aga olla ka punane, kui see on grupeeritud, kombineeritud või vastastikku ühendatud tagumise ääretulelaternaga, tagumise ülemise ääretulelaternaga, tagumise udutulelaternaga, piduritulelaternaga või kui see on grupeeritud tagumise helkuriga või moodustab koos tagumise helkuriga osa ühisest valgust kiirgavast pinnast.
Ülemine ääretulelatern	Ees valge, taga punane
Päevatulelatern	Valge
Tagumine helkur, mittekolmnurkne:	Punane
Tagumine kolmnurkne helkur	Punane
Eesmine helkur, mittekolmnurkne:	sama, mis langeva valguse korral (12)
Küljehelkur, mittekolmnurkne:	Merevaikkollane; kõige taga asuv küljehelkur võib aga olla ka punane, kui see on grupeeritud või moodustab osa ühisest valgust kiirgavast pinnast tagumise ääretulelaternaga, tagumise ülemise ääretulelaternaga, tagumise udutulelaternaga, pidurdustulelaternaga, kõige tagumise punase küljeääretulelaternaga või tagumise mittekolmnurkse helkuriga.
Pöördelatern	Valge
Nähtavusmärgistus	Ees valge;
	küljel valge või kollane;
	taga punane või kollane (13).
Kohanduvate esitulede süsteemid (AFS)	Valge
Väline ukse avamisel süttiv latern	Valge
Manööverdustulelatern	Valge

5.16.   Laternate arv

5.16.1.   Sõidukile paigaldatud laternate arv peab vastama käesoleva eeskirja erinõuetes määratud arvule.

5.17.   Kõiki laternaid võib paigaldada liikuvatele osadele eeldusel, et täidetud on punktides 5.18, 5.19 ja 5.20 sätestatud tingimused.

5.18.   Tagumisi ääretulelaternaid, tagumisi suunatulesid ja tagumisi helkureid, nii kolmnurkseid kui ka mittekolmnurkseid, võib paigaldada liikuvatele osadele ainult järgmistel juhtudel:

5.18.1.

kui liikuvatele osadele paigaldatud laternad vastavad kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud kõnealuste laternate suhtes;

5.18.2.

kui punktis 5.18 sätestatud funktsioonid saavutatakse kahe D-märgistusega laternaga (vt punkt 2.16.1), peab ainult üks latern vastama asendi, geomeetrilise nähtavuse ja fotomeetrilistele nõuetele, mis kehtivad nende laternate suhtes kõikides liikuvate osade fikseeritud asendites, või

5.18.3.

kui eespool nimetatud funktsioone täidavad paigaldatud ja aktiveeritud lisalaternad, kui liikuv osa on mis tahes avatud fikseeritud asendis ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud laternate suhtes;

5.18.4.

kui punktis 5.18 sätestatud funktsioone täidavad seotud laternasüsteemid, peab olema täidetud üks järgmistest tingimustest: a) kui seotud laternasüsteem on paigaldatud liikuvale osale, peavad olema täidetud punktis 5.18.1 esitatud nõuded. Siiski võib eespool nimetatud funktsioonide täitmiseks aktiveerida lisalaternaid, kui liikuv osa on mis tahes avatud fikseeritud asendis ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud laternate suhtes, või b) kui seotud laternasüsteem (v.a suunatulelaternad) paikneb osaliselt liikumatul osal ja osaliselt liikuval osal, peavad seotud laternad tüübikinnituse taotlemiseks vastama kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavuse nõuetele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, mis kehtivad nende laternate suhtes. Sissepoole geomeetrilise nähtavuse nõue loetakse täidetuks, kui latern (laternad) vastab (vastavad) kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites fotomeetrilistele väärtustele, mis on ette nähtud tüübikinnituse saamiseks seoses valguse jaotumisega. Suunatulelaternate puhul peavad taotleja poolt seadme tüübikinnitusmenetluse ajal kindlaks määratud seotud laternad kõigis liikuvate osade fikseeritud asendites vastama kõigile asendi ja geomeetrilise nähtavusega seotud nõuetele ning fotomeetrilistele ja kolorimeetrilistele nõuetele. See nõue ei kehti, kui geomeetrilist nähtavusnurka täidavad või täiendavad aktiveeritud lisalaternad, kui liikuv osa on mis tahes avatud fikseeritud asendis ja eeldusel, et kõnealused lisalaternad vastavad kõigile asendiga seotud nõuetele ning fotomeetrilistele ja kolorimeetrilistele nõuetele, mis on kehtestatud liikuvatele osadele paigaldatud suunatulelaternate suhtes.

5.19.   Kui liikuvad osad ei ole tavaasendis, siis ei tohi nendele paigaldatud seadmed põhjustada teistele liiklejatele põhjendamatut ebamugavust.

5.20.   Kui liikuvale osale on paigaldatud latern ja liikuv osa on kasutamise tavaasendis, peab latern pöörduma alati tagasi tootja poolt käesoleva eeskirja kohaselt määratud asendisse. Lähitulelaternate ja eesmiste udutulelaternate puhul loetakse see nõue täidetuks, kui liikuvaid osi kümme korda tavaasendist ja tavaasendisse liigutades ei erine nende laternate ühegi kaldenurga väärtus tugiosa suhtes, mõõdetuna pärast liikuva osa iga liikumist, rohkem kui 0,15 % kümne mõõdetud väärtuse keskmisest. Kõnealuse väärtuse ületamise korral tuleb kõiki punktis 6.2.6.1.1 nimetatud piirnorme ületamise võrra muuta, et vähendada kallete lubatud vahemikku sõiduki kontrollimisel 6. lisa kohaselt.

5.21.   Ükski liikuv osa, olenemata sellest, kas sellele on paigaldatud valgussignaalseade, ei tohi üheski tavaasendist erinevas fikseeritud asendis peita rohkem kui 50 % eesmiste ja tagumiste ääretulelaternate, eesmiste ja tagumiste suunatulelaternate ning helkurite nähtavast pinnast nulltelje suunas.

Liikuva osa fikseeritud asend on liikuva osa stabiilne või loomulik lukustatud või lukustamata asend, mille on kindlaks määranud sõiduki tootja.

Kui kõnealune nõue ei ole täidetav, siis:

5.21.1.

aktiveeritakse juhul, kui liikuv osa peidab rohkem kui 50 % kõnealuste laternate nähtavast pinnast nulltelje suunas, lisalaternad, mis vastavad kõigile eespool nimetatud laternate asendit ja geomeetrilist nähtavust käsitlevatele ning kolorimeetrilistele ja fotomeetrilistele nõuetele, või

5.21.2.

teatatakse teistele haldusasutustele teatise vormile lisatud märkusega (1. lisa punkt 10.1) sellest, et liikuvad osad võivad peita nähtavat pinda nulltelje suunas rohkem kui 50 %, ning teatatakse sõiduki kasutajale sõidukis sisalduva märkega sellest, et liikuvate osade teatava(te) asendi(te) puhul tuleb teisi liiklejaid sõiduki teelolemise eest hoiatada; näiteks ohukolmnurgaga või muude teeliikluse riiklike nõuetega sätestatud vahenditega.

5.21.3.

Punkti 5.21.2 ei kohaldata helkurite suhtes.

5.22.   Kui helkurid välja arvata, ei loeta töökorras olevaks isegi tüübikinnitusmärki kandvat laternat, kui see ei hakka tööle pärast valgusallika ja/või kaitsme esimest paigaldust.

5.23.   Eeskirja nr 37 kohaselt tüübikinnituse saanud valgusallika(te)ga laternad, välja arvatud juhul, kui selliseid valgusallikaid kasutatakse mitteasendatava(te) valgusallika(te)na vastavalt käesoleva eeskirja punktile 2.7.1.1.2, paigaldatakse sõidukisse nii, et valgusallikat on võimalik nõuetekohaselt vahetada ilma asjatundjate abita ja ilma spetsiaalsete tööriistadeta, välja arvatud need, mida sõiduki tootja on selleks ette näinud. Sõiduki tootja peab sõiduki varustama valgusallika vahetamise üksikasjaliku kirjeldusega.

5.23.1.   Juhul kui valgusallika moodul hõlmab eeskirja nr 37 kohaselt tüübikinnituse saanud asendatava valgusallika pesa, peab see valgusallikas olema asendatav punkti 5.23 nõuete kohaselt.

5.24.   Varuvariandina võib tagumise ääretulelaterna valgussignaalfunktsiooni ajutiselt asendada eeldusel, et uue värvus, peamine valgustugevus ja asend on töötamast lakanuga sama, ning eeldusel, et asendav seade töötab algse ohutusfunktsiooniga. Asenduse ajal peab ajutisest asendusest ning parandamise vajadusest teada andma märgulamp armatuurlaual (vt käesoleva eeskirja punkti 2.18).

5.25.   AFSi olemasolu korral võrdsustatakse see eesmiste lähitulelaternate paariga ning kui see täidab ühte või enamat kaugtulefunktsiooni, võrdsustatakse see eesmiste kaugtulelaternate paariga.

5.26.   Reguleeritava valgustugevusega võivad olla tagumised suunatulelaternad, tagumised ääretulelaternad, piduritulelaternad (v.a S4-kategooria piduritulelaternad) ja tagumised udutulelaternad, mis reageerivad samaaegselt vähemalt ühele järgmistest välismõjudest: väliskeskkonna valgustatus, udu, lumesadu, vihm, sumu, tolmupilved, valgust kiirgava pinna mustus, tingimusel, et valgustugevuse ettenähtud suhe valgustugevuse vahetumisel säilib. Üleminekul ei tohi olla valgustugevuse järske kõikumisi. S4-kategooria piduritulelaternad võivad anda reguleeritava valgustugevusega valgust teistest laternatest sõltumatult. Juhil võib olla võimalus reguleerida eespool nimetatud valgustugevus stabiilseks ja tagasi isereguleeruvaks.

5.27.   M- ja N-kategooria sõidukite puhul peab taotleja tüübikinnituse andmise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tõendama, et punktides 2.7.9, 2.7.10, 2.7.12, 2.7.14 ja 2.7.15 sätestatud seadmete elektritoite tingimused on täidetud, kui sõiduki elektrisüsteem on konstantses pinges töös, mis vastab taotleja esitatud mootorsõiduki kategooriale, järgides järgmisi sätteid:

5.27.1.

seadmete klemmidel olev pinge, mida vastavalt nende tüübikinnituse dokumentidele on katsetatud, rakendades eritoidet/elektroonilise valgusallika juhtimisseadmestikku või sekundaarsel töörežiimil või taotleja poolt nõutavat pinget, ei tohi ületada pinget, mis on ette nähtud sellistele seadmetele või funktsioonidele, millele on tüübikinnitus saadud;

5.27.2.

ühelgi juhul, mis ei ole sätestatud punktis 5.27.1, ei tohi pinge seadme või funktsiooni klemmidel ületada 6,75 V (6-voldine süsteem), 13,5 V (12-voldine süsteem) või 28 V (24-voldine süsteem) rohkem kui 3 %; seadme klemmide maksimumpinge juhtseadised võivad mugavuse huvides paikneda seadme korpuses.

5.27.3.

Punktide 5.27.1 ja 5.27.2 sätteid ei kohaldata seadmete suhtes, millel on elektrooniline valgusallika juhtimisseadmestik või reguleeritava valgustugevuse juhtseadis seadme osana.

5.27.4.

Tüübikinnitusdokumentidele lisatakse protokoll, milles kirjeldatakse vastavuse tõendamiseks kasutatud meetodit ja saadud tulemusi.

5.28.   Geomeetrilise nähtavusega seotud üldsätted

5.28.1.   Lõpmatusest vaadatuna ei tohi geomeetrilise nähtavuse nurkade sees olla ühtegi takistust laterna nähtava valgust kiirgava pinna mis tahes osalt lähtuva valguse levikule. Takistusi ei võeta arvesse, kui need olid olemas juba laterna tüübikinnituse saamise ajal.

5.28.2.   Kui mõõtmised tehakse laternale lähemal, peab sama täpsuse saamiseks vaatlussuunda paralleelselt nihutama.

5.28.3.   Kui mõni sõiduki osa varjab paigaldatud laterna nähtava pinna mis tahes osa, siis tuleb tõendada, et takistusest varjamata laterna osa vastab laterna optilise seadme tüübikinnitusel ette nähtud fotomeetrilistele väärtustele.

5.28.4.   Kui aga geomeetrilise nähtavuse vertikaalset nurka allpool horisontaali võib vähendada kuni 5 kraadini (latern, mis asub maapinnast kuni 750 mm kõrgusel, mõõdetuna punkti 5.8.1 sätete kohaselt), võib paigaldatud optilise seadme fotomeetriliste mõõtmiste välja vähendada kuni 5 kraadini allapoole horisontaaltasapinda.

5.28.5.   Seotud laternasüsteemi puhul peavad geomeetrilise nähtavuse nõuded olema täidetud, kui kõik seotud laternad on sisse lülitatud.

5.29.   Leedmoodul ei pea olema asendatav, kui nii on kirjas vastava osa tüübikinnituse teatislehel.

5.30.   Kõik laternad (seadmed) peavad saama tüübikinnituse kooskõlas asjaomase seadme UNECE eeskirjaga vastavalt käesoleva eeskirja punkti 6 alapunktidele, kui seade on paigaldatud sõidukile.

5.31.   Käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse saanud sõidukisse paigaldatud laternad, mis on saanud ühe või mitme asendatava valgusallika kategooria kohase tüübikinnituse kooskõlas UNECE eeskirjaga nr 37, 99 või 128, võivad olla varustatud üksnes vastava kategooria tüübikinnituse saanud valgusallikatega.

See nõue ei puuduta valgusallika mooduleid, leedmooduleid ega mitteasendatavaid valgusallikaid, v.a juhul, kui neile on vaja asjakohase UNECE eeskirja kohast tüübikinnitust.

6.   ERINÕUDED

6.1.   Kaugtulelatern (eeskirjad nr 98 ja nr 112)

6.1.1.   Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel. Haagistel keelatud.

6.1.2.   Arv

Kaks või neli, eeskirja nr 98 või nr 112 kohase tüübikinnituse saanud, v.a A-klassi esilatern.

N3-kategooria sõidukite puhul: võib paigaldada kaks täiendavat kaugtulelaternat.

Kui sõidukile on paigaldatud neli peitesilaternat, siis on kaks täiendavat esilaternat lubatud paigaldada vaid lühikese intervalliga valgussignaalide andmiseks päevavalguses (vt punkti 5.12).

6.1.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.1.4.   Paigutus

6.1.4.1.   Laiuse suhtes: erinõuded puuduvad.

6.1.4.2.   Kõrguse suhtes: erinõuded puuduvad.

6.1.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki kaudse nähtavuse seadmete ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.1.5.   Geomeetriline nähtavus

Valgusava nähtavus, sealhulgas selle nähtavus aladel, mis asjaomases vaatlussuunas on valgustamata, peab olema tagatud laienevas ruumis, mille määravad kindlaks valgusava perimeetrilt lähtuvad ning esilaterna nullteljega vähemalt 5° nurga moodustavad sirged. Geomeetrilise nähtavuse nurkade algpunkt on valgusava projektsiooni perimeeter esilaterna hajutiklaasi kõige eesmist osa puutuval püsttasapinnal.

6.1.6.   Suund

Ettepoole.

Kurvivalgustuseks võib pööratav olla vaid üks peamine kaugtulelatern kummalgi sõiduki küljel.

6.1.7.   Elektriühendused

6.1.7.1.   Välja arvatud juhul, kui neid kasutatakse lühikeste intervallidega hoiatusmärguanneteks, võivad kaugtulelaternad olla SISSE lülitatud ainult juhul, kui esilaternate pealüliti on lülitatud SISSE või on asendis AUTO (automaatne) ning lähitulede automaatse sisselülitumise tingimused on täidetud. Viimati nimetatud juhul peavad esilaternad automaatselt välja lülituma, kui automaatse sisselülitumise tingimus enam ei eksisteeri.

6.1.7.2.   Kaugtulelaternate sisse- ja väljalülitumise juhtimine võib olla automaatne, nii et juhtsignaale tekitab andurisüsteem, mis on suuteline avastama järgmised sisendid ja neile reageerima:

a)	väliskeskkonna valgustatuse tase:

b)	vastutulevate sõidukite eesmiste valgustus- ja valgussignaalseadmete kiiratav valgus;

c)	eessõitvate sõidukite tagumiste valgussignaalseadmete kiiratav valgus.

Parema toimimise huvides on lubatud täiendavad andurifunktsioonid.

Termin „sõidukid“ tähistab käesolevas punktis L-, M-, N-, O- ja T-kategooria sõidukeid ning jalgrattaid, mis on varustatud helkurite, valgustus- ja valgussignaalseadmetega, mis on SISSE lülitatud.

6.1.7.3.   Alati peab olema võimalik kaugtulelaternate manuaalne SISSE ja VÄLJA lülitamine ning kaugtulelaternate automaatse juhtseadise manuaalne VÄLJA lülitamine.

Lisaks sellele peab kaugtulelaternate ja nende automaatse juhtseadise VÄLJA lülitamine toimuma lihtsa ja vahetu manuaalse toiminguga; alammenüüde kasutamine ei ole lubatud.

6.1.7.4.   Kaugtulelaternad võivad olla sisse lülitatud kas samaaegselt või paarikaupa. Ainult N3-kategooria sõidukitele punkti 6.1.2 alusel lubatud kahe täiendava kaugtulelaterna puhul ei tohi üheaegselt sisse lülitada rohkem kui kaks paari. Lähitule ümberlülitamisel kaugtuleks peab sisse lülituma vähemalt üks paar kaugtulesid. Kaugtule ümberlülitamisel lähituleks peavad kõik kaugtulelaternad samaaegselt välja lülituma.

6.1.7.5.   Lähitulelaternad võivad olla kaugtulelaternatega üheaegselt sisse lülitatud.

6.1.7.6.   Kui sõidukile on paigaldatud neli peitesilaternat, peab nende tõstetud asend takistama täiendavate paigaldatud esilaternate samaaegset tööd, kui need on ette nähtud valgussignaalide edastamiseks päevaajal lühikeste intervallidega (vt punkti 5.12).

6.1.8.   Märgulamp

Sisselülitatuse märgulamp kohustuslik.

6.1.8.1.   Kui kaugtulelaternate juhtimine on automaatne, nagu kirjeldatud punktis 6.1.7.1, saab juht märguande, et kaugtulede funktsiooni automaatne juhtseadis on aktiveeritud. Seda teavet kuvatakse seni, kuni automaatjuhtimine on aktiveeritud.

6.1.9.   Muud nõuded

6.1.9.1.   Samaaegselt sisselülitatavate kaugtulelaternate valgusvihu suurim valgustugevus kokku ei tohi ületada 430 000 cd, mis vastab kontrollväärtusele 100.

6.1.9.2.   See suurim valgustugevus saadakse mitmel esilaternal esitatud üksikute kontrollmärkide kokkuliitmise teel. Kontrollmärk 10 antakse kõigile esilaternatele, mis kannavad tähist R või CR.

6.1.9.3.   Kaugtulelaternate automaatne sisse- ja väljalülitumine:

6.1.9.3.1.

Kaugtulelaternate automaatset sisse- ja väljalülitumist juhtiv andurisüsteem, mida on kirjeldatud punktis 6.1.7.1, peab vastama järgmistele nõuetele. 6.1.9.3.1.1. Minimaalsed vaateväljad, mille piires andur on suuteline avastama teiste sõidukite kiiratavat valgust vastavalt punktile 6.1.7.1 on esitatud nurkadena alljärgnevalt. 6.1.9.3.1.1.1. Horisontaalnurgad: 15° vasakule ja 15° paremale. Vertikaalnurgad: Nurk ülespoole 5° Anduri paigalduskõrgus (anduri ava keskpunkti kõrgus maapinnast) alla 2 m 1,5–2,5 m üle 2,0 m Nurk allapoole 2° 2° kuni 5° 5° Neid nurkasid mõõdetakse anduri ava keskpunkti läbivast horisontaalsest sirgest, mis on paralleelne sõiduki pikiteljelise kesktasapinnaga. 6.1.9.3.1.2. Andurisüsteem peab suutma sirgel tasasel teel avastada: a) vastutuleva mootorsõiduki vähemalt 400 meetri kauguselt; b) eessõitva mootorsõiduki või sõiduki ja haagise kombinatsiooni vähemalt 100 meetri kauguselt; c) vastutuleva jalgratta vähemalt 75 meetri kauguselt, kui selle valgustiks on valge latern valgustugevusega 150 cd, valgust kiirgava pinna suurusega 10 cm2 ± 3 cm2 ning kõrgusega maapinnast 0,8 meetrit. Selleks et kontrollida alapunktide a ja b täitmist, peavad vastutuleva ja eessõitva mootorsõiduki (või sõiduki ja haagise kombinatsiooni) ääretulelaternad (nende olemasolul) ja lähitulelaternad olema SISSE lülitatud.

6.1.9.3.2.

Üleminek kaugtuledelt lähituledele ja vastupidi võib punkti 6.1.7.1 tingimuste kohaselt toimuda automaatselt ning see ei tohi olla ebamugav, häiriv ega pimestav.

6.1.9.3.3.

Automaatse juhtseadise üldist toimivust kontrollitakse järgmiselt: 6.1.9.3.3.1. tüübikinnitusasutuse poolt aktsepteeritud simulatsioonivahendi või muu kontrollimisvahendi abil, mille esitab taotleja; 6.1.9.3.3.2. katsesõidul vastavalt 12. lisa punktile 1. Automaatse juhtseadise toimivus dokumenteeritakse ja seda kontrollitakse taotleja esitatud kirjelduse järgi. Kõik ilmsed häired (näiteks liiga suur nurk või vilkumine) tuleb ära märkida.

6.1.9.3.4.

Kaugtulelaternate juhtimine võib olla selline, et kaugtulelaternad lülituvad automaatselt sisse ainult siis, kui: a) punktides 6.1.9.3.1.1 ja 6.1.9.3.1.2 nimetatud vaateväljades ja kaugustel ei avastata ühtki punktis 6.1.7.1 nimetatud sõidukit ning b) väliskeskkonna valgustatuse tase vastab punktile 6.1.9.3.5.

6.1.9.3.5.

Juhul kui kaugtulelaternad lülituvad automaatselt SISSE, peavad nad lülituma automaatselt VÄLJA, kui punktides 6.1.9.3.1.1 ja 6.1.9.3.1.2 nimetatud vaateväljades ja kaugustel avastatakse punktis 6.1.7.1 nimetatud vastutulevaid või eessõitvaid sõidukeid. Lisaks peavad need VÄLJA lülituma, kui keskkonnatingimuste tekitatud valgustatus on suurem kui 7 000 luksi. Taotleja peab tõendama vastavust sellele nõudele simulatsiooni abil või muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib. Valgustatust tuleb vajaduse korral mõõta horisontaalsel pinnal koosinusega korrigeeritud anduriga, mis asub samal kõrgusel kui anduri paigutus sõidukil. Tootja võib seda tõendada piisavate dokumentidega või mõnel muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib.

6.2.   Lähitulelatern (eeskirjad nr 98 ja nr 112)

6.2.1.   Olemasolu

Kohustuslik mootorsõidukitel. Haagistel keelatud.

6.2.2.   Arv

Kaks, eeskirja nr 98 või nr 112 kohase tüübikinnituse saanud, v.a A-klassi esilatern.

6.2.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.2.4.   Paigutus

6.2.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv nähtava pinna serv nulltelje suunas ei tohi sõiduki külgserva äärmisest punktist olla kaugemal kui 400 mm.

Nähtavate pindade siseservade vaheline kaugus nulltelje suunas peab olema vähemalt 600 mm. See ei kehti aga M1– ja N1-kategooria sõidukite puhul; kõikide teiste kategooriate sõidukite puhul võib selle kauguse vähendada 400 mm-ni, kui sõiduki kogulaius ei ületa 1 300 mm.

6.2.4.2.   Kõrguse suhtes: vähemalt 500 mm ja kuni 1 200 mm maapinnast. N3G-kategooria (maastiku)sõidukite (14) puhul võib suurim kõrgus olla 1 500 mm.

6.2.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki kaudse nähtavuse seadmete ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.2.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratakse kindlaks nurkade α ja β abil punkti 2.13 kohaselt:

α = 15° ülespoole ja 10° allapoole;

β = 45° väljapoole ja 10° sissepoole.

Esilaterna lähedal asuvad paneelid või muud seadmeosad ei tohi tekitada peegeldusi, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele.

6.2.6.   Suund

Ettepoole.

6.2.6.1.   Vertikaalne reguleeritus

6.2.6.1.1.   Sõiduki tootja peab tühimassiga sõiduki jaoks, kus üks isik on juhiistmel, määrama lihtlähitule pimestuspiiri allasuunatud algkalde 0,1 % täpsusega ja see peab olema märgitud 7. lisas esitatud sümboliga selgesti loetavalt ja kustumatult igale sõidukile esilaterna või tootja andmeplaadi lähedale.

Allasuunatud kalde väärtus sätestatakse punkti 6.2.6.1.2 kohaselt.

6.2.6.1.2.   Olenevalt lähitulelaterna nulltelje suunas nähtava pinna alumise serva paigalduskõrgusest (h) meetrites, mõõdetuna tühimassiga sõidukil, peab lähitule vertikaalkalle jääma kõikides 5. lisas sätestatud staatilistes tingimustes järgmisesse vahemikku ning algsel suunamisel peavad olema järgmised väärtused:

h < 0,8 Vahemik : – 0,5 kuni – 2,5 % Algne suunamine : – 1,0 kuni – 1,5 %

0,8 < h < 1,0 Vahemik : – 0,5 kuni – 2,5 % Algne suunamine : – 1,0 kuni – 1,5 % või tootja äranägemisel vahemik : – 1,0 kuni – 3,0 % Algne suunamine : – 1,5 kuni – 2,0 % Sellisel juhul peab sõiduki tüübikinnituse taotlus sisaldama teavet selle kohta, kumba kahest alternatiivist kasutatakse.

h > 1,0 Vahemik : – 1,0 kuni – 3,0 % Algne suunamine : – 1,5 kuni – 2,0 %

Eespool esitatud vahemikud ja algse suunamise väärtused on kokkuvõtlikult esitatud järgmisel skeemil.

N3G-kategooria (maastiku)sõidukite puhul, mille esilaternate kõrgus ületab 1 200 mm, peab pimestuspiiri vertikaalne kalle jääma vahemikku Algne suunamine peab jääma vahemikku – 1,5 kuni – 3,5 %.

Algne suunamine peab jääma vahemikku – 2 kuni – 2,5 %.

I(%)

h(m)

6.2.6.2.   Esilaternate kõrguse regulaator

6.2.6.2.1.   Kui punktide 6.2.6.1.1 ja 6.2.6.1.2 nõuete täitmiseks vajatakse esilaterna reguleerimisseadet, peab seade olema automaatne.

6.2.6.2.2.   Pidevalt või astmeliselt käsitsi reguleeritavate seadmete kasutamine on aga lubatud tingimusel, et nendel on piirasend, millest on võimalik laternad tagasi viia punktis 6.2.6.1.1 sätestatud algkaldesse tavaliste reguleerimiskruvide vm sarnaste vahendite abil.

Kõnealused käsitsi reguleeritavad seadmed peavad olema tööle rakendatavad juhiistmelt.

Pidevalt reguleeritavatel seadmetel peavad olema kontrollmärgid, mille järgi saab kindlaks teha koormustingimused, mis nõuavad lähitule reguleerimist.

Astmeliselt reguleeritavate seadmete astmete arv peab olema piisav, et tagada vastavus punktis 6.2.6.1.2 sätestatud väärtuste vahemikule kõikide 5. lisas sätestatud koormustingimuste puhul.

Ka nende seadmete 5. lisas sätestatud koormustingimused, mis nõuavad lähitule reguleerimist, peavad olema selgesti märgitud nende lülitusseadise lähedale (vt 8. lisa).

6.2.6.2.3.   Punktides 6.2.6.2.1 ja 6.2.6.2.2 kirjeldatud seadme tõrgete korral ei tohi lähituli liikuda asendisse, kus selle kalle on väiksem kui seadme tõrke tekkimisel.

6.2.6.3.   Mõõtmisprotseduur

6.2.6.3.1.   Pärast algse kalde reguleerimist tuleb lähitule vertikaalkallet protsentides mõõta staatilistes tingimustes ja 5. lisas sätestatud koormustel.

6.2.6.3.2.   Lähitule kalde erinevust sõltuvalt koormusest tuleb mõõta vastavalt 6. lisas sätestatud katsekorrale.

6.2.6.4.   Horisontaalne reguleeritus

Ühe või mõlema lähitulelaterna horisontaalne reguleeritus võib kurvivalgustuse saamiseks erineda eeldusel, et kogu valgusvihu või pimestuspiiri murdekoha liigutamisel ei lõiku pimestuspiiri murdekoht sõiduki raskuskeskme trajektooriga sõiduki esiküljest kaugemal kui vastava lähitulelaterna 100kordne paigalduskõrgus.

6.2.7.   Elektriühendused

6.2.7.1.   Lähituledele ümberlülitamisel peab lülitusseade lülitama korraga välja kõik kaugtulelaternad.

6.2.7.2.   Lähitulelaternad võivad olla kaugtulelaternatega üheaegselt sisse lülitatud.

6.2.7.3.   Eeskirjale nr 98 vastavate lähitulelaternate puhul peavad gaaslahendusvalgusallikad olema kaugtule kasutamise ajal sisse lülitatud.

6.2.7.4.   Kurvivalgustuse saamiseks võib aktiveerida ühe lisavalgusallika või ühe või mitu leedmoodulit, mis asuvad lähitulelaternates või vastava lähitulelaternaga grupeeritud või sellega vastastikku ühendatud laternas (välja arvatud kaugtulelaternas), eeldusel, et sõiduki raskuskeskme trajektoori horisontaalne kõverusraadius on kuni 500 m. Tootja võib seda tõendada arvutustega või mõnel muul viisil, mida tüübikinnitusasutus aktsepteerib.

6.2.7.5.   Lähitulelaternad võib SISSE või VÄLJA lülitada automaatselt. Kuid alati peab kõnealuseid lähitulelaternaid olema võimalik SISSE ja VÄLJA lülitada ka käsitsi.

6.2.7.6.   Lähitulelaternad peavad lülituma automaatselt SISSE ja VÄLJA, sõltuvalt väliskeskkonna valgustatusest (nt lülituma sisse pimeduse saabudes, tunnelites jne) 13. lisas esitatud nõuete kohaselt.

6.2.7.7.   Hoolimata punkti 6.2.7.6.1 nõuetest võivad lähitulelaterna automaatselt SISSE või VÄLJA lülituda, sõltuvalt teistest teguritest, nagu aeg või keskkonnatingimused (nt kellaaeg, sõiduki paiknemine, vihm, udu jne).

6.2.8.   Märgulamp

6.2.8.1.   Märgulamp on valikuline.

6.2.8.2.   Vilkuv või mittevilkuv visuaalne märgulamp on kohustuslik:

a)	kui kurvivalgustuse loomiseks liigutatakse kogu valgusvihku või pimestuspiiri murdekohta või

b)	kui lihtlähitule loomiseks kasutatakse üht või mitut leedmoodulit, v.a juhul, kui need on ühendatud nii, et mis tahes leedmooduli tõrke korral katkeb valguse kiirgamine kõigis moodulites.

See peab aktiveeruma:

a)	valgusvihu pimestuspiiri murdekoha nihutamise tõrke korral või

b)	ükskõik millise lihtlähituld kiirgava leedmooduli tõrke korral, v.a juhul, kui need on ühendatud nii, et ühe leedmooduli tõrke korral katkeb valguse kiirgamine kõigis moodulites.

Märgulamp peab jääma aktiveerituks kuni tõrke kõrvaldamiseni. Selle võib ajutiselt tühistada, kuid see peab korduma alati, kui seadet, mis mootori käivitab või seiskab, sisse või välja lülitatakse.

6.2.9.   Muud nõuded

Punktis 5.5.2 esitatud nõuded ei kehti lähitulelaternate kohta.

Lähitulelaternad, mille lihtlähituld kiirgava valgusallika või leedmooduli(te) kogu objektiivne valgusvoog ületab 2 000 luumenit, tuleb paigaldada ainult koos eeskirja nr 45 kohas(t)e esitulelaternate puhastusseadme(te)ga (15).

Punkti 6.2.6.2.2 nõuded ei kehti selliste lähitulelaternate vertikaalkalde suhtes, mille lihtlähituld kiirgava valgusallika või leedmooduli(te) objektiivne valgusvoog ületab 2 000 luumenit.

Rohkem kui ühe ettenähtud katsepingega hõõglambi korral rakendatakse lihtlähituld tekitava objektiivse valgusvoo väärtust, mis on märgitud seadme tüübikinnitusteatise vormile.

Kui lähitulelaternad on varustatud tüübikinnituse saanud valgusallikaga, on rakendatavaks objektiivse valgusvoo väärtuseks asjaomase katsepinge väärtus, mis on märgitud selle eeskirja vastavale andmelehele, mille kohaselt valgusallikale tüübikinnitus on antud, võtmata arvesse nimetatud andmelehel esitatud objektiivse valgusvoo lubatud hälbeid.

Kurvivalgustuse saamiseks võib kasutada ainult eeskirjade nr 98 ja 112 kohaseid lähitulelaternaid.

Kui kurvivalgustus saadakse kogu valgusvihu või pimestuspiiri murdepunkti horisontaalse liigutamise teel, tuleb see aktiveerida ainult sõiduki liikumisel sõidusuunas; see ei kehti kurvi valgustamisel parempöörde jaoks parempoolses liikluses (vasakpöörde jaoks vasakpoolses liikluses).

6.3.   Eesmine udutulelatern (eeskiri nr 19)

6.3.1.   Olemasolu

Mootorsõidukitel valikuline. Haagistel keelatud.

6.3.2.   Arv

Kaks; vastavalt 03-seeria ja järgmiste seeriate muudatustega muudetud eeskirja nr 19 nõuetele.

6.3.3.   Paigaldusskeem

Erinõuded puuduvad.

6.3.4.   Paigutus

6.3.4.1.   Laiuse suhtes: sõiduki pikiteljelisest kesktasapinnast kõige kaugemal asuv nullteljesuunalise nähtava pinna serv ei tohi sõiduki külgserva äärmisest punktist olla kaugemal kui 400 mm.

6.3.4.2.   Kõrguse suhtes:

Miinimum	:	vähemalt 250 mm maapinnast.
Maksimum	:	M1– ja N1-kategooria sõidukite puhul kuni 800 mm maapinnast. Kõikide teiste kategooriate, v.a N3G-kategooria (maastiku)sõidukite (16) puhul kuni 1 200 mm maapinnast. N3G-kategooria sõidukite puhul võib suurimat kõrgust suurendada kuni 1 500 mm-ni.

Ükski nullteljesuunalise nähtava pinna punkt ei tohi siiski asuda kõrgemal lähitulelaterna nullteljesuunalise nähtava pinna kõrgeimast punktist.

6.3.4.3.   Pikkuse suhtes: sõiduki ees. See nõue loetakse täidetuks, kui kiiratav valgus ei tekita otse ega kaudselt sõidukijuhile sõiduki kaudse nähtavuse seadmete ega muude valgust peegeldavate pindade kaudu ebamugavusi.

6.3.5.   Geomeetriline nähtavus

Määratakse kindlaks nurkade α ja β abil punkti 2.13 kohaselt:

α = 5° üles- ja allapoole,

β = 45° väljapoole ja 10° sissepoole.

Eesmiste udutulelaternate lähedal olevad pinnad või muud seadmed ei tohi tekitada kõrvalmõjusid, mis põhjustavad ebamugavusi teistele liiklejatele (17).

6.3.6.   Suund

Ettepoole

6.3.6.1.   Vertikaalne reguleeritus

6.3.6.1.1.   B-klassi eesmiste udutulelaternate puhul peab pimestuspiiri vertikaalne kalle olema tühimassiga sõidukil, kus üks isik on juhiistmel, – 1,5 % või väiksem (17).

6.3.6.1.2.   F3 klassi eesmiste udutulelaternate puhul:

6.3.6.1.2.1.

kui valgusallika kogu objektiivne valgustugevus ei ületa 2 000 lm: 6.3.6.1.2.1.1. pimestuspiiri vertikaalne kalle peab tühimassiga sõidukil, kus üks isik on juhiistmel, olema – 1,0 % või väiksem.

6.3.6.1.2.2.

kui valgusallika kogu objektiivne valgustugevus ületab 2 000 lm: 6.3.6.1.2.2.1. olenevalt eesmise udutulelaterna nulltelje suunas nähtava pinna alumise serva paigalduskõrgusest meetrites (h), mõõdetuna tühimassiga sõidukil, jääb pimestuspiiri vertikaalkalle kõikides 5. lisas sätestatud staatilistes tingimustes järgmisesse vahemikku: h ≤ 0,8 Vahemik : – 1,0 kuni – 3,0 % Algne suunamine : – 1,5 kuni – 2,0 % h > 0,8 Vahemik : – 1,5 kuni – 3,5 %