Uudised – Uus sõidukite tehnonõuete määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“

Määruses täpsustatakse erinevatele sõidukitele esitatavate tehniliste nõuete sõnastusi ning kaasajastatakse määruse nõudeid seoses Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega.

Loobutakse piirangust, mille kohaselt võis sõidukil kasutada ainult sõiduki valmistaja ette nähtud rehve.

Uudisena loobutakse sõiduki mootori vahetusel, vahetusmootori võimsuse ja massi piirangutest.

Järgnevalt on välja toodud mõned olulisemad tehnonõuete muudatused koos selgitusega.

Registreerimismärk peab olema loetav hajutatud päevavalguse korral 40 meetri ulatuses ja pimeda ajal tagumine registreerimismärk, nõuetekohase registreerimismärgi valgustusega, 25 meetri ulatuses. Loetavust kontrollitakse 1,5 meetri kõrguselt ja sõiduki külgservade pikendustasapindade vaheliselt alalt vaadelduna.

M ja N kategooria sõidukil peab üks registreerimismärk olema kinnitatud sõiduki ette esimesele lauppinnale ja teine direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. Eesmise märgi asukoha valikul tuleb märk kinnitada tulenevalt sõiduki kujust võimalikult risti sõiduki pikisümmeetriatasandiga ja vertikaalsuunaline kalle ei tohi olla üle 15°. O kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 70/222/EMÜ nõuetele vastavalt sõiduki taha. L kategooria sõidukil peab registreerimismärk olema kinnitatud direktiivi 2009/62/EÜ või määruse 44/2014/EL nõuetele vastavalt sõiduki taha. Üksiksõiduki kinnituseks esitatud M, N või O kategooria sõidukil või tüübikinnituse raamistikust välja jääval sõidukil võib tagumise registreerimismärgi koht asuda sõiduki pikikeskteljest paremal pool tingimusel, et tegemist on tootja poolse originaalpaigalduskohaga.“

Muudatustega täpsustatakse registreerimismärkide paigalduse ja nähtavuse nõudeid. Seni kehtinud määruse sõnastus on tekitanud mitmeti arusaamist numbrimärgi loetavuse nõue. On esinenud olukordi, kus numbrimärk on paigaldatud selliselt, et see on loetav hajutatud päevavalguse korral 40 m kauguselt aga ligemalt ei ole loetav (näiteks mõnikeredetail jääb numbrimärki varjama). Seetõttu oli vaja täpsustada, et numbrimärk peab olema loetav 40 meetri ulatuses, alustades sõiduki vahetust lähedusest kuni 40 meetrini välja.

Seni kehtinud  määruses on väga üldsõnaliselt kirjeldatud esimese registreerimismärgi paigaldamist. Nimelt peab see olema kinnitatud sõiduki ette. Eelnimetatud kirjeldus ei ole piisav ja seetõttu on vaja seda täpsustada. Maanteeameti praktikas on esinenud olukordi, kus numbrimärk on mingil põhjusel paigaldatud selliselt, et selle loetavus on väga raskeks muudetud. Näiteks on numbrimärgi kalle niivõrd suur, et numbrimärgi sümbolid on moonutatud ja sõiduki tuvastamine on seeläbi raskendatud. Seetõttu on vaja esimese registreerimismärgi paigaldamise nõuded täpsemalt sätestada.

Valgustusseadmed – Mulaaži lubatavuse kirjeldamine

Kõik sõidukile paigaldatud valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed peavad olema töökorras, v.a laterna mulaaž. Mulaaži ei tohi olla ühendatud sõiduki elektrisüsteemi;“

Tulemulaažid võivad kanda tüübikinnitusmärki aga need ei tohi olla ühendatud sõiduki elektrisüsteemi. Näide, kus tootja on sõidukile paigaldanud tagumise udutule tüübikinnitustähisega mulaaži: 

Tulemulaažiks võib muuta ka originaalvarustuses paigaldatud laternaid. Näiteks järel paigaldades sõidukile grupeeritud või vastastikku ühendatud päevatule- ja eesmise alumise ääretulelaterna, võib sõiduki originaalvarustusena paigaldatud eesmise alumise ääretulelaterna muuta mulaažiks ning kasutada ääretulelaternana järel paigaldatud laternat. Grupeeritud ja vastastikku ühendatud laternate järel paigaldamisel tuleb järgida, et täidetud oleksid kõigi üksikute laternate paigaldusnõuded.

Üldnõuded valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmetele
Maanteeamet lubada sõiduki valmistaja poolt sõidukile paigaldatud laternate ümberehitamist.

Täpsustatakse kasutuses olevat praktikat, kus kolmandate riikide turgudele toodetud sõidukitel on Maanteeamet lubanud ümber ehitada tootja poolt sõidukile paigaldatud tulesid. Näiteks on senise praktika kohaselt aktsepteeritud esilaternate ümberehitus, mille käigus paigaldatakse valged ääretuled (laternatesse puuritakse augud ning paigaldatakse valged W5W lambid). Kirjeldatud tegevus on vajalik, et laternad vastavusse Euroopa Liidus kehtivatele tehnonõuetele. Enamasti kolmandate riikide turgudele valmistatud sõidukitele ei toodeta EÜ tüübikinnitatud laternaid ning tootja poolt sõidukile paigaldatud laternate värvus ei vasta meil kehtivatele nõuetele (nt eesmised ääretulelaternad on kollast värvi).Teise näitena on imporditud kolmandatest riikidest Eestisse vasakpoolses liikluses kasutamiseks ettenähtud sõidukeid, mille tootjad ega mitteoriginaalina järelpaigaldatavate laternate tootjad ei paku parempoolse liikluse jaoks ettenähtud lähitulelaternaid. Laternad on samuti DOT või SAE tähistega. Antud olukorras võiks olla lubatud laterna ümberehitus, kui pärast ümberehitust on kontrollitud laterna fotomeetrilised omadused ja laterna ehitus on selline, et fotomeetrilised omadused säilivad tavapärastes kasutustingimustes, sõltumata neile mõjuda võivast vibratsioonist.

Täpsustatakse nõudeid sõiduki laterna tähistusele, milles kasutatakse LED valgusallika moodulit. Muudatusega tunnistatakse kehtetuks nõe, mille kohaselt peab LED valgusallika mooduliga latern olema tähistatud tähisega MD. Muudatuse tingis asjaolu, et nimetatud tähis on küll laterna tähistuse üks osa aga ei ole tüübikinnituse tähistuse osa. Kuivõrd määruses on kirjeldatud enamasti tüübikinnituse tähistuse osasid (HC, HR jne), siis antud punkt tekitas kasutuses olevate sõidukite kontrollimisel segadust.

Puksiirautole on lubatud kabiini tagaseina ülaserva paigaldada täiendavad tagumise alumise ääretule, suunatule ja piduritule laternad. Erandina, puksiirsõidukitel, millel on lisaks lastiplatvormile võimalik teisaldada sõidukeid puksiirauto rattaplatvormi tõsteseadmega on puksiirauto tagumised valgustus- ja valgussignalisatsiooniseadmed varjatud. Sellises olukorras peaks liiklusohutuse seisukohalt olema võimalus sõidukile ettenähtud kohustuslike laternaid (tagumine alumine ääretulelatern, piduritulelatern ja suunatulelatern) dubleerida. Kõnealuseid dubleeritud laternaid ei võeta arvesse laternate arvu määramisel.

Täiendavate laternate paigaldamine sahaga või muu eesmisi laternaid varjava tööseadmega sõidukile. Paigaldatud saha või muu eesmisi laternaid varjava tööseadmega sõidukile võib lisaks paigaldada täiendavalt kaks lähitulelaternat ning lisaks kaks eesmist ääretule- ja suunatulelaternat. Elektriühendused peavad olema sellised, et täiendavadvalgustusseadmed ei tööta koos sama funktsiooni täitvate laternatega.“

Reguleeritakse olukord, kus sõidukile on paigaldatud kohustuslike laternaid varjav eesmine tööseade. Tegemist on eriotstarbeliste sõidukitega, st. sõiduk, millel on tehnilised eriomadused funktsiooni täitmiseks, milleks on vaja spetsiaalseid kohandusi ja/või seadmeid. Kuna veoautodele ja bussidele on lubatud tüübikinnituse nõuetes vabatahtlikud suunatulelaternad ja eesmised ääretulelaternad, siis nõudes käsitletud suunatule ja eesmise ääretule erand puudutab vaid M1- ja N1-kategooria sõidukeid, millele eelnimetatud vabatahtlikud laternad ei ole lubatud.

Kaugtulelaternate arv

Suurim lubatud kaugtulelaternate arv M, N1 ja N2 kategooria sõidukil on 6 ning N3 kategooria sõidukil 10. Uudis on, et lubatud on ka paaritu arv laternaid. Elektriühendused peavad tagama, et korraga põleks vähemalt 2 sümmeetriliselt paigutatud laternat, kuid mitte rohkem, kui 4 kaugtulelaternat.

Muudetakse M- ja N-kategooria sõidukite kaugtulede nõudeid. Seni kehtinud  määruse kohaselt võis kaugtulelaternaid olla ainult paaris arv, muudatuse kohaselt võib laternaid olla ka paaritu arv. Kuna laialt on levinud pikliku kujugamitme valgusdioodiga kaugtulelaternad, mis valgustavad teed laialt ning mida seetõttu ei ole otseselt vaja paigaldada paaris arv, et tagada ühtlane valgustatus, lubatakse kaugtulelaternaid paigaldada ka paaritu arv. Seejuures peab jälgima, et korraga põleks vähemalt kaks sümmeetriliselt paigutatud laternat. Näiteks, kui N1G- kategooria sõidukile on paigaldatud katusele lisaks kolm täiendavat kaugtule laternat, siis korraga võivad põleda, kas kaks alumist või kolm ülemist, aga mitte üks alumine ja üks ülemine.

Lisaks suurendatakse lubatud kaugtulelaternate arvu neljalt kuuele. Samuti suurendatakse N3-kategooria sõidukile lubatud kaugtulelaternate arvu. Seni kehtinud  määruse kohaselt võis olla kaugtulesid kuni 3 paari ehk kas 2, 4 või 6. Muudatusega suurendatakse kaugtulelaternate arvu kümneni. Samuti võib kaugtulesid edaspidi olla paaritu arv, et võimaldada eelmises lõigus nimetatud mitme valgusdioodiga laternate paigaldamist. Muudatuse põhjus on eelkõige autojuhtide soov paigaldada veoauto katusele kuni neli lisa kaugtulelaternat, mis parandab nähtavust mägedes sõitmisel. Eelkõige on vaja seda veoautodel, mida tihti kasutatakse Skandinaavias. Kuna N3-kategooria sõiduki juhikoht asub kõrgemal, kui veoauto valmistaja paigaldatud laternad, siis aitavad auto katusele lisaks paigaldatud laternad parandada nähtavust tõusu taha.

Lisaks muudetakse ka sõnastust, kuidas võivad kuni kümne kaugtulelaternaga sõidukitel tuled toimida. Kui eelneva sõnastuse kohaselt võis põleda korraga kuni kaks paari kaugtulesid, siis nüüd on sõnastust muudetud ja on täpsustatud, et elektriühendused peavad tagama, et ei süttiks korraga rohkem tulesid kui lubatud. Muudatus on vajalik, kuna politsei kontrolli käigus on tekkinud vaidlusi, kus valesti lülituvate tulede korral, näiteks lülitusid korraga tööle kõik kuus tuld väideti, et hetkel, kui kontrollija sõiduki peatas tuled ju ei põlenud. Tuled peaksid, aga olema ühendatud nii, et neid ei saakski valesti lülitada, kuna see välistab ka nende valesti kasutamise. Samuti on muudatus, et elektriühendused peavad tagama, et korraga ei kasutataks rohkem kui nelja kaugtulelaternat, oluline vastutulevate sõidukijuhtide seisukohast. Seda eesmärgiga välistada vastutulevate sõidukijuhtide pimestamine. Seega kaugtulelaternate arvu suurendamise muudatusega ei suurene korraga kasutatavate kaugtulede arv ega valgustugevus ehk vastutulevate sõidukijuhtide pimestamise ohtu ei ole.

Lähi- ja kaugtulelaternad, mille lambi valgusvoog ületab 2000 lm

alates 1. oktoobrist 2000. a esmaregistreeritud gaaslahenduslambiga M ja N kategooria sõidukil, alates 10. juulist 2011. a esmaregistreeritud hõõglambiga ja LED valgusallikaga M ja N kategooria sõidukil, alates 26. veebruarist 2012. a esmaregistreeritud gaaslahenduslambiga üksiksõiduki kinnitusega M ja N kategooria sõidukil, peab lähitulelaterna valgusvihu kõrguse reguleerimine, sõltuvalt kere asendist, toimuma automaatselt. Lisaks peab alates eelpool loetletud kuupäevadest olema sõidukile paigaldatud lähitulelaterna hajutiklaasi puhasti. Enne 26.veebruari 2012. a liiklusregistrisse kantud üksiksõiduki kinnitusega sõidukitel ei ole automaatset valgusvihu kõrguse reguleerimist ja laterna hajutiklaasi puhasti nõutud juhul, kui sõiduki valmistaja ei ole neid koos gaaslahenduslampidega paigaldanud. Üksiksõiduki kinnitusega sõidukile järelpaigaldatud lähitule gaaslahenduslaternad peavad olema varustatud sõltumata esmaregistreerimise ajast automaatse valgusvihu kõrguse regulaatoriga ja laterna hajutiklaasi puhastiga.

Üksiksõiduki kinnitusega sõidukitele kehtestatakse erand ja nendel sõidukitel peavad laternad valgusvoo tugevusega üle 2000 lm olema varustatud automaatse kõrgusregulaatori ja tuledepesuriga alates 26.02.2012 liiklusregistrisse kandmise kuupäevast. See kehtib juhul, kui gaaslahenduslaternad on paigaldanud uuele sõidukile sõiduki valmistaja originaalvarustusena. Kuupäev tuleneb määruse nr 2011/183 rakendumise kuupäevast.Maanteeamet on tuvastanud, et kuni 03.11.2011 üksiksõiduki tüübikinnitusega sõiduki registreerimisel Eestis esines puudusi gaaslahenduslampidega varustatud sõidukite tulepesurite ja kõrgusregulaatorite kontrollimisel. Need sõidukid registreeriti Eestis tulepesurite ja automaatse kõrgusregulaatorita. Vastavalt kehtinud määrustele oleksid need sõidukit pidanud olema varustatud nii tulepesurite kui ka automaatse kõrgusregulaatoriga. Antud olukorras jõuti lahendusele, et sellistele sõidukitele tulepesurite ja automaatse kõrgusregulaatori paigaldamine ei ole enam põhjendatud. Kaalutlusele aluseks on eelkõige sõiduki omaniku õigustatud ootused. Sõiduki omanik on õiguspäraselt eeldanud, et Maanteeamet kontrollis registreerimisel sõiduki vastavust tehnilistele nõuetele ja ei esita juba kasutuses olevale sõidukile tagantjärgi täiendavaid tehnilisi tingimusi. Samuti tuleb arvestada, et tulepesurite paigaldamine sellistele sõidukitele tagantjärgi on rahaliselt kulukas (ca 700 eurot). Kaaluti lisaks selliste sõidukite ohtu teistele liiklejatele. Hinnanguliselt on üksiksõiduki kinnituse kaudu registreeritud gaaslahenduslampidega sõidukite arv 200 ringis, mis moodustab väikese osa igapäevases liikluses osalevatest sõidukitest. Selline väike arv sõidukeid ei mõjuta oluliselt üldist liiklusohutust teedel. Rohkem selliseid sõidukeid ei lisandu, sest Maanteeamet on oma tegevusi korrigeerinud.

Ääretulelaternad järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates

kui sõidukile on järelpaigaldatud, grupeeritud või vastastiku ühendatud laternad, mis täidavad eesmise ääretule funktsiooni, võivad need põleda ainult koos sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuledega. Korraga võib põleda kuni neli järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat, seejuures mujal, kui sõiduki katusel, võib korraga põleda kuni kaks järelpaigaldatud grupeeritud või vastastiku ühendatud laternat. Järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternates paiknevad ääretuled ei pea täitma käesolevas koodis sätestatud ääretulede paigutusnõudeid.

Paljud lisa kaugtulelaternad sisaldavad ka ääretulesid, muudatusega võimaldatakse sellistel ääretuledel põleda koos sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuledega. Kuna ääretulede funktsioon on tähistada sõiduki gabariite, siis peavad igal juhul põlema sõiduki valmistaja paigaldatud ääretuled, et anda sõiduki mõõtmetest õige ettekujutus. Lubatud on korraga põleda kuni neljal grupeeritud või vastastikku ühendatud eesmise ääretule funktsiooni täitval laternal. Sõiduki katusel võib põleda korraga neli sellist laternat, aga mujale sõiduki esiosale paigaldatud laternate korral võib põleda kaks ääretule funktsiooni täitvat lisatuld. Seda selleks, et järelpaigaldatud laternad ei halvendaks valmistaja paigaldatud ääretulelaternate nähtavust.

Järelpaigaldatud grupeeritud või vastastikku ühendatud laternad ei pea täitma E-reegli või direktiivi kohaseid paigaldusnõudeid.

Väline kohtvalgusti, Tagumine avariiohusignaal, Manööverdamistule latern

Muudatustega täiendatakse seni kehtinud määrust tuues sisse seni kirjeldamata valgustusseadmete nõuded. Muudatusega lisatakse ja lubatakse sõidukile paigaldada vabatahtlikult välist kohtvalgustust, manööverdamistule laternaid ning lisatakse nõuded ja tingimused nende kasutamiseks. Samuti lisatakse käeoleva muudatusega nõuded tagumisele kokkupõrkeohu signaalile. Nõuded tulenevad E-reeglist nr 48 (punktid 6.24 väline ukse avamisel süttiv latern, 6.25 tagumine avariiohusignaal ja 6.26 manööverdamistulelatern).

Euroopa kogusõiduki tüübikinnitust omavatel sõidukitel on sellised laternad küljes. Senitehnonõuetes selliseid laternaid kirjeldatud ei olnud.

Mootorratta pidurdustõhusus ja sõiduki aeglustus pidurdamisel   

Seni kehtinudmääruse kohaselt oli L-kategooria sõidukitel ette nähtud pidurite katsetamine teekatsel, kus mõõdeti sõiduki pidurdusmaad. Edaspidi kontrollitakse L-kategooria sõidukite pidurite korrasolekut piduristendis või teekatsel kasutades pidurdusaeglustuse mõõturit. 

Uudised mootorratturitele, Eesti esimene mootorratta autonoomne piduristend asub Helgi tee 4 tehnoülevaatuspunktis. 

Nõuded sõiduki rehvile ja velgedele ning rehvide kasutamine

Loobutakse piirangust, mille kohaselt võis sõidukil kasutada ainult sõiduki valmistaja ette nähtud rehve, muudetakse talverehvide kasutamise tingimusi ja naastrehvide nõudeid.

Rehvi mõõtmed peavad vastama velje mõõtmetele ning ratas peab saama rattakoopas vabalt pöörelda.

Üleminek kütusekulu, CO2 heite ja sõiduki heitgaasides sisalduvate kahjulike saasteainete sisalduse mõõtmise NEDEC (inglise keeles New European Driving Cycle) meetodilt WLTP (inglise keeles Worldwide Harmonised Light Vehicle Test Procedure) meetodile määratakse sõidukite kütusekulu, CO2 heite ja sõiduki heitgaasides sisalduvate kahjulike saasteainete väärtused varasemast täpsemalt ning neid näitajaid mõjutavad ka katsetsükli ajal kasutatavad rehvid. Seega märgivad valmistajad tüübivastavuse tunnistusele rehvid, mida kasutati katsetsükli ajal ning, millega kütusekulu ja CO2näitajad saavutati. Seega võivad kahel pealtnäha ühesugusel autol olla tüübivastavuse tunnistusele märgitud erinevad rehvid, kuna ühe tüübi erinevaid versioone võidi katsetada erinevate rehvidega. Näiteks, et kallima varustuspaketiga autol on valmistaja ette näinud suurema läbimõõduga veljed ja laiemad rehvid, kui samasugusel odavamal sõidukil. Samas kasutades neid samu rattaid teisel samasugusel sõidukil ei muutu selle juhitavus kuidagi ohtlikumaks.

Osad valmistajad märgivad tüübivastavuse tunnistusele ka teisi rehvimõõte, mida tehniliselt on lubatud kasutada, kuid millega sõiduki CO2ja kütusekulu näitajad ei ole täpselt samad, mis tüübivastavuse tunnistusele on märgitud. Seda siiski paljud valmistajad ei tee ning selle tõttu ongi sõidukil kasutatavate rehvide ja velgede kombinatsioon piiratud ainult ühe mõõduga, kuigi valmistaja lubaks kasutada ka teisi velgede ja rehvide kombinatsioone.

Valmistaja lubatust erinevas mõõdus rehvide ja velgede kasutamine võib küll muuta sõiduki juhitavusomadusi, kuid määruse tasandil on sellist piiri väga raske tõmmata, milline rehvi ja velje kombinatsioon konkreetsele sõidukile ei sobi, mistõttu loobutakse sellisest piirangust.

Sarnaselt on see reguleeritud ka näiteks Soomes ja Saksamaal, kus rehvi valimisel ei pea sõiduki omanik lähtuma sõiduki valmistaja soovitusest vaid rehvide, velgede valimisel peab olema tagatud, et need ei käiks kuhugile vastu, porikaitse nõuded oleksid täidetud, kiirusmõõdiku viga ei ületaks lubatut.Seetõttu peab sõiduki omanik edaspidi valmistaja ette nähtust erinevate rehvide ja velgede kasutamisel jälgima, et pärast rehvide paigaldamist oleks sõiduk vastavuses mistahes muude sõidukitele esitatud nõuetega. Näiteks kehtestatakse nõuded kiirusmõõdikule. Kiirusmõõdik ei tohi mingil juhul näidata vähem tegelikust kiirusest. Seega suurema veereümbermõõduga rehvide paigaldamisega võib kaasneda kohustus ümber seadistada kiirusmõõdik.

Laternate paigaldamise puhul oluline laterna valgusava välimise külje kaugus sõiduki külgservast. Kui laiemate rehvide paigaldamise eesmärgil tehakse sõiduki kerele muudatusi (näiteks poritiivad lõigatakse suuremaks, paigaldatakse tiivalaiendid), siis tuleb jälgida, et oleks täidetud laternate paigaldamise nõuded.

Sõidumeeriku kohustusega sõidukite korral tuleb arvestada sõidumeerikuga seotud sätteid, sest rehvi mõõdud ja veerepinna ümbermõõt on olulised komponendid sõidumeeriku töös.

Uute mõõtudega rehvide paigaldamisel tuleb jälgida, et porikaitsesüsteemide nõuded oleksid täidetud.

Velgede ja rehvide valikul on soovitatav järgida sõiduki veermiku ja vedrustuse geomeetriaga seotud tootja poolseid juhiseid, nagu näiteks velje tsentri nihe, kalde- ja kokkujooksunurgad. Samas kuna veermiku ümberehitus ei ole keelatud, siis ei ole kohustust järgida tootja määratud geomeetriat.

Porikaitsmed

Rataste porikaitsmed peavad kaitsma teisi liiklejaid õhku paiskuvate kivide, muda, jää, lume vee ja muu rataste alt lenduva materjali eest ning need peavad vähendama teiste liiklejate võimalust puutuda kokku pöörlevate ratastega.“

Kuna käesoleva määrusega loobutakse nõudest, et sõidukil peab kasutama valmistaja ettenähtud mõõtmetega rehve, siis tuleb täiendada ka nõudeid porikaitsesüsteemidele. Näiteks, kui sõidukile paigaldatakse nii laiad rehvid, et need ulatuvad rattakoopast välja, siis ei ole täidetud nõue, et porikaitsesüsteem peab kaitsma teisi liiklejaid pöörlevate rataste eest.

Talverehvide kasutamine

1. detsembrist kuni 1. märtsini, tehnoülevaatusel peavad sõidukil olema all talverehvid

Muudatusega jäetakse välja võimalus, et talverehvide kasutamine ei ole kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini tehnonõuetele vastavuse kontrolli sõitmisel. Nimetatud ajavahemikul on kehtestatud talverehvide kohustus ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimisele sõites sõiduk osaleb vahetult liikluses. Seega ei ole põhjendatud seni kehtinud määruses nõue, et sõidukil tehnonõuetele vastavuse kontrolli sõitmisel ei ole talverehvide kasutamine kohustuslik. Kuna tehnoülevaatusele saab sõiduki esitada igal ajal, siis ei ole otseselt ka vaja sõidukit esitada tehnoülevaatusele näiteks detsembris, kui kehtib talverehvide nõue.

Lisaks eemaldatakse seni kehtinud erand, mille kohaselt sõitmisel teise riiki või sealt tagasi Eestisse ei pea kasutama talverehve. Kuna ka kõikides Eesti naaberriikides on talverehvide kasutamine kohustuslik, siis tuleb talverehve kasutada ka seal. Lisaks on talvel suverehvidega sõitmine ohtlik tegevus, mida ei peaks soodustama.

Mootor ja mootorisüsteemid

Loobutakse sõiduki mootori vahetusel vahetusmootori võimsuse, töömahu ja massi piirangutest.

Mootori vahetamine

Tunnistatakse kehtetuks punkt, millega kehtestati piirangud asendusmootori massile, töömahule ja võimsusele. Asendusmootori töömaht ei mõjuta sõiduki liiklusohutuse taset. Töömahu muutus mootori puhul mõjutab kõige rohkem mootori võimsust ja massi. Seetõttu töömahu alusel mootorivahetuse piiramine ei ole otstarbekas. Samuti puudub otsene seos mootori võimsuse ja liiklusohutuse vahel, mistõttu asendusmootori võimsusele enam piiranguid ei seata. Sõidukile asendusmootori paigaldamisel on oluline jälgida, et uue asendusmootori massi tõttu ei ületataks lubatud teljekoormuseid.

Maanteeameti praktikas, ei pea vahetusmootor vastama heitmeklassilt ja müramääralt sõidukile algselt paigaldatud mootorile või esmaregistreerimise hetkel kehtinud piirmäärale.

Toitesüsteemi muutmine

Mootori vahetuse korral peab toitesüsteem vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele

Seni kehtinudmääruse kohaselt peab toitesüsteem vastama mootorsõiduki valmistaja nõuetele. Ümberehtise korral võib sõidukile paigaldada siiski erinevaid mootoreid. Kuna erinevate mootorite toitesüsteemid omavahel ei ühildu ning toitesüsteem peab sobima mootorile, mitte mootorsõidukile, siis täpsustatakse, et ümberehituse korral, kui sõidukile on paigaldatud teine mootor peab toitesüsteem vastama mootori valmistaja nõuetele.

Heitgaaside väljalaskesüsteem

Heitgaaside väljalaskesüsteem peab vastama valmistaja poolt ettenähtule. Erandina võib mootorsõidukile paigaldada valmistaja poolt ettenähtust erineva heitgaaside väljalaskesüsteemi toru otsa, kui see on paigaldatud pärast valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmeid ja summutisüsteemi ning sellega ei muutu valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside väljalaskesüsteemi omadused;“

Seni kehtinudmääruse kohaselt võib erandina mootorsõidukile paigaldada valmistaja poolt ettenähtule erineva heitgaaside väljalaskesüsteemi toru otsa, kui see on paigaldatud pärast valmistaja poolt ettenähtud heitgaaside toksilisuse vähendamise seadmeid. Käesoleva muudatusega täiendatakse ja lisatakse täiendav tingimus, et nimetatud toru ots peab olema paigaldatud peale summutisüsteemi, kuna nimetatud toru otsa paigaldamine enne summutisüsteemi võib muuta väljalaskesüsteemi omadusi.

Lisaks täpsustatakse, et kui sõidukil vahetatakse ümberehituse korral mootor, siis väljalaskesüsteem peab vastama vahetusmootori valmistaja nõuetele, kuna väljalaskesüsteem toimib koos mootoriga ja peab olema sobiv just konkreetsele mootorile.

Diiselmootoriga sõiduki heitgaasi suitsusus

Lisatakse EURO6/VI mootoriga sõidukite piirnorm.EURO6 mootori suitsususe tase (korrigeeritud neeldumistegur K) ei tohi ületada piirväärtust 0,7 m-1. EURO 4, 5, või EEV mootoril 1,5 m-1

 

tehnoülevaatus.ee