• ru

Amortisaator on seade, mis vähendab tõuke ja löögijõudu ning sellest tulenevat vibratsiooni või õõtsumist.

Amortisaatorite  toimimine ja tõhusus, mõõdetakse staatilise katsetamise seadmel.

Amortisaator peab olema töökorras ja ei tohi lekkida

Amortisaator hoiab teel

Amortisaatoritel on võtmeroll auto juhitavuse, pidurdamise ja teelpüsimise osas.

Amortisaatorite seisukord on oluline sõiduki juhtimisomaduste säilitamiseks. Korras amortisaator tagab ratta pideva kontakti teega ja summutab autokere võnkumisi.

Kui amortisaatoreid ei oleks, õõtsuks auto kere üles-alla kontrollimatult ja ratas hüpleks pikalt peale igat konarust.

Tavatingimustes sõites teeb amortisaatori kolb 1200 käiku iga läbitud kilomeetri kohta. Sellise raske töö tulemusel amortisaatorid kuluvad. Kulunud amortisaatorid vähendavad auto turvalisust. Soovitatav on lasta auto amortisaatoreid kontrollida iga 20000 km läbisõidu järel.

Pikenenud pidurdusmaa

Vähenenud effektiivsusega amortisaatorid võivad pikendada seisma jäämiseks kuluvat distantsi kuni 20 protsenti. Kiiruse kasvades kasvab ka pidurdusteekond. See 20 protsenti võib olla piisav liiklusõnnetuseks.

Põrutamine ja/või lõgisemine

Kui sõiduk ebatasasel pinnasel või auklikul teel põrutab, siis on põhjus tõenäoliselt kulunud amortides. Lisaks ebamugavale sõidukogemusele annab soovimatu põrumine auto teistele komponentidele lisapinget ning probleemiga tuleks tegeleda esimesel võimalusel.

Ebaühtlane rehvikulumine

Kui rehvidel esimeb üksikuid siledaks kulunud kohti või lihtsalt ebaühtlast kulumist, viitab see, et rehvidel pole teega optimaalset kontakti, mille põhjustaja võib olla kulunud amortisaator. See omakorda mõjutab juhitavust ja rehvihaaret.

“Auto niinimetatud “ohutuskolmnurga” moodustavad rehvid, pidurid ja amortisaatorid. Ainult siis, kui kõik need kolm osa on parimas korras, suudab juht autot ka ohtlikus olukorras valitseda. Headest rehvidest ja piduritest pole kasu, kui amortisaator ei suuda ratast pidurdamisel vastu teed hoida,” toonitab Saksamaa Tehnilise Kontrolli Teenistuse (TÜV) liiklusohutusosakonna juhataja dr. Gerd Heuser.

Amortisaatorite tootja Tenneco Automotive tellis TÜV-ilt võrdlustesti. Nn. põdratestis ja vastassuunavööndisse ning tagasi põikamisega täiendatud hädapidurdustestis võrreldi uute ja poolenisti kulunud amortisaatoritega autode juhitavust ning pidurdusmaad. Ebatasasel teel (nagu need Eestiski on) kulus ABS-piduritega mahtuniversaalil Renault Espace kiiruselt 80 km/h peatumiseks 33,9 meetrit. Kulunud amortisaatoritega sõiduki rehvid ei haardunud asfaldiga samaväärselt ning pidurdusmaa venis 37,8 meetrini – korras auto oleks juba seisnud, kui kehvade amortidega samaväärne sõiduk põrutanuks vastu seina kiirusega 12,5 km/h!

Amorte on raske hinnata

Kui auto aukudes ja kurvides tuntavalt õõtsub on amortisaatorid lõplikult kulunud ja tuleks kiiremas korras vahetada. Tegelikult on aga amortisaator oma vajaliku tõhususe ammu enne seda kaotanud. Ülevaatuspunkti raputuspink ei anna absoluutset tõde, kuid autoehituse- ja mõõtetegevuse praktikast lähtuvalt annab piisavalt informatsiooni, et defektne amortisaator tuvastada.

Täpseima vastuse annaks autolt mahamonteeritud amortisaatori energianeelamisvõime testimiseks mõeldud erirakis, kuid sellist tööd pole pelgaks diagnostikaks mõttekas teha.

Amortisaatoritele töövälp

Arutelud juba käivad, et töökorras amortisaatoritega sõitmise tagamiseks kehtestatakse neile agregaatidele kindel kasutusvälp, näiteks 50 000 km. Soojemal maal oleks seda lihtne meeles pidada: amortisaatorid tuleks vahetada koos rehvidega. Suve- ja talverehvidega sõites on arvestust keerukam, kuid mitte võimatu pidada. Niigi soovitavad amortisaatoritootjad neid sõlmi iga 20 000 km järgi kontrollida.

amortisaator