Meie esindused Tallinnas ja Peetris on avatud tavapäraselt.

24.4.2012

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 110/18


KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 351/2012,

23. aprill 2012,

millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 661/2009 seoses tüübikinnituse nõuetega, mis käsitlevad sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide paigaldamist mootorsõidukitele

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 661/2009, mis käsitleb mootorsõidukite, nende haagiste ning nende jaoks ette nähtud süsteemide, osade ja eraldi tehniliste seadmestike üldise ohutusega seotud tüübikinnituse nõudeid, (1) eriti selle artikli 14 lõike 1 punkti a ja artikli 14 lõike 3 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)

Määruses (EÜ) nr 661/2009 on kehtestatud M2-, M3-, N2– ja N3-kategooria mootorsõidukite tüübikinnituse põhinõuded seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide paigaldamisega. Sellise tüübikinnituse jaoks on vaja kehtestada spetsiaalsed menetlused, katsed ja nõuded.

(2)

Määruses (EÜ) nr 661/2009 on sätestatud, et komisjon võib võtta meetmeid, millega vabastatakse teatavate M2-, M3-, N2– või N3-kategooria sõidukid või sõidukiklassid sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi paigaldamise kohustusest, kui kulude-tulude analüüsi põhjal ja kõiki asjakohaseid ohutusaspekte arvestades ilmneb, et nende süsteemide paigaldamine ei ole asjaomase sõiduki või sõidukiklassi puhul kohane.

(3)

Kulude-tulude analüüs on tõendanud, et sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide paigaldamine N2-kategooria sadulvedukitele maksimaalse massiga üle 3,5 tonni, kuid mitte üle 8 tonni ei ole asjakohane, sest sellega seonduvad kulud on suuremad kui saadav kasu. Peale selle leitakse, et A-klassi, I ja II klassi kuuluvate M2– ja M3-kategooria sõidukite ning samasse klassi kuuluvate M3-kategooria liigendbusside, samuti eriotstarbeliste sõidukite, maastikusõidukite ja rohkem kui kolme teljega sõidukite puhul suurendaks sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemide paigaldamine ohutust üksnes piiratud määral, sest tavaliselt kasutatakse neid sõidukeid erilistes liiklustingimustes. Seetõttu tuleks need sõidukid vabastada kõnealuste süsteemide paigaldamise kohustusest.

(4)

Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas mootorsõidukite tehnilise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Reguleerimisala

Käesolevat määrust kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ (2) II lisas määratletud M2-, N2-, M3– ja N3-kategooria sõidukite suhtes, välja arvatud järgmised sõidukid:

1)

N2-kategooria sadulvedukid maksimaalse massiga üle 3,5 tonni, kuid mitte üle 8 tonni;

2)

A-klassi, I ja II klassi kuuluvad M2– ja M3-kategooria sõidukid;

3)

A-klassi, I ja II klassi kuuluvad M3-kategooria liigendbussid;

4)

direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktides 4.2 ja 4.3 nimetatud M2-, M3-, N2– ja N3-kategooria maastikusõidukid;

5)

direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa punktis 5 nimetatud M2-, M3-, N2– ja N3-kategooria eriotstarbelised sõidukid;

6)

M2-, M3-, N2– ja N3-kategooria sõidukid, millel on rohkem kui kolm telge.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse lisaks määruses (EÜ) nr 661/2009 sätestatud mõistetele järgmisi mõisteid:

1)   „sõidukitüüp seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga”– selliste sõidukite kategooria, mis ei erine üksteisest järgmiste oluliste tunnuste poolest:

2)   „sõidurada”– sõidutee pikiriba (nagu näidatud II lisa liites);

3)   „sõiduraja nähtav märgistus”– sõiduraja servale tahtlikult paigutatud piirdemärgised, mis on sõidukijuhile sõidu ajal vahetult nähtavad;

4)   „kõrvalekaldumise kiirus”– sõiduki lähenemiskiirus täisnurga all sõiduraja nähtavale märgistusele hoiatuse andmise punktis;

5)   „ühisala”– ala, millel on võimalik kuvada kaks või enam teabefunktsiooni, kuid mitte korraga.

Artikkel 3

EÜ tüübikinnitus sõidukitüübile seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga

1.   EÜ tüübikinnituse saamiseks seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga esitab tootja või tema esindaja tüübikinnitusasutusele taotluse.

2.   Taotlus koostatakse vastavalt I lisa 1. osas sätestatud teatise näidisele.

3.   Kui käesoleva määruse II lisas sätestatud asjakohased nõuded on täidetud, annab tüübikinnitusasutus EÜ tüübikinnituse ja väljastab tüübikinnitusnumbri vastavuses direktiivi 2007/46/EÜ VII lisas sätestatud numeratsioonisüsteemiga.

Liikmesriik ei tohi anda sama numbrit mõnele muule sõidukitüübile.

4.   Tüübikinnitusasutus väljastab lõike 3 kohase EÜ tüübikinnitustunnistuse, mis vastab I lisa 2. osas sätestatud näidisele.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. aprill 2012

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO


(1)  ELT L 200, 31.7.2009, lk 1.

(2)  ELT L 263, 9.10.2007, lk 1.


I LISA

Teatise ja EÜ tüübikinnitustunnistuse standardnäidised

1.   OSA

Teatis

NÄIDIS

Teatis nr … sõiduki EÜ tüübikinnituse kohta seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemiga.

Alljärgnev teave esitatakse kolmes eksemplaris ja koos sisukorraga. Joonised esitatakse sobivas mõõtkavas ja piisavalt üksikasjalikult A4-formaadis või A4-formaadiga kaustas. Kui lisatakse fotod, peavad need olema piisavalt üksikasjalikud.

Kui käesolevas lisas nimetatud süsteemid, osad või eraldi tehnilised seadmestikud on elektrooniliste juhtimisseadmetega, esitatakse teave nende toimimise kohta.

0.   ÜLDOSA

0.1.   Mark (tootja kaubanimi):…

0.2.   Tüüp:…

0.2.0.1.   Šassii:…

0.2.0.2.   Kere / komplektne sõiduk: …

0.2.1.   Kaubanimi/-nimed (kui on teada): …

0.3.   Tüübi identifitseerimise andmed, kui need on märgitud sõidukile (1): …

0.3.0.1.   Šassii: …

0.3.0.2.   Kere / komplektne sõiduk: …

0.3.1.   Märgistuse asukoht: …

0.3.1.1.   Šassii: …

0.3.1.2.   Kere / komplektne sõiduk: …

0.4.   Sõiduki kategooria (2): …

0.5.   Tootja nimi ja aadress:…

0.6.   Andmesiltide asukoht ja kinnitusviis ning sõiduki valmistajatehase tähise asukoht: …

0.6.1.   Šassiil: …

0.6.2.   Kerel: …

0.9.   Tootja esindaja nimi ja aadress (kui on): …

1.   SÕIDUKI EHITUSE ÜLDANDMED

1.1.   Representatiivsõiduki fotod ja/või joonised: …

1.2.   Kogu sõiduki mõõtjoonis: …

1.3.   Telgede ja rataste arv: …

1.3.1.   Topeltratastega telgede arv ja asukoht: …

1.3.2.   Juhitavate telgede arv ja asukoht: …

1.3.3.   Veoteljed (arv, asukoht, ühendusviis): …

1.8.   Rooli asukoht: vasakul/paremal (3).

2.   MASSID JA MÕÕTMED (4)  (5)

(kilogrammides ja millimeetrites) (vajaduse korral viide joonisele)

2.1.   Teljevahe(d) (täiskoormusel) (6)

2.1.1.   Kaheteljelised sõidukid: …

2.1.1.1.   Kolme või enama teljega sõidukid

2.3.   Telje/telgede rööbe/rööpmed ja laius(ed)

2.3.1.   Iga juhitava telje rööbe (7): …

2.3.2.   Kõikide muude telgede rööpmed (7): …

2.3.3.   Kõige laiema tagatelje laius: …

2.3.4.   Kõige eesmise telje laius (mõõdetuna rehvide välisküljelt, arvestamata rehvide maapinnalähedast väljakummumist): …

2.4.   Sõiduki mõõtmed (üldmõõtmed)

2.4.1.   Kereta šassiid

2.4.1.1.   Pikkus (8): …

2.4.1.1.1.   Suurim lubatud pikkus: …

2.4.1.1.2.   Vähim lubatud pikkus: …

2.4.1.2.   Laius (10): …

2.4.1.2.1.   Suurim lubatud laius: …

2.4.1.2.2.   Vähim lubatud laius: …

2.4.2.   Kerega šassii korral

2.4.2.1.   Pikkus  (8): …

2.4.2.1.1.   Laadimispinna pikkus: …

2.4.2.2.   Laius (10): …

2.4.3.   Ilma šassiita heaks kiidetud kerede korral (M2– ja M3-kategooria sõidukid)

2.4.3.1.   Pikkus  (8): …

2.4.3.2.   Laius (10): …

2.6.   Töökorras sõiduki mass

Töökorras sõiduki mass koos kerega ning muu kui M1-kategooria veduki puhul koos haakeseadisega, kui tootja on selle paigaldanud; või kereta ja/või haakeseadiseta šassii või kabiiniga šassii mass, kui tootja ei ole keret ja/või haakeseadist paigaldanud (sealhulgas vedelikud, tööriistad, varuratas, kui see on paigaldatud, ja juht ning busside puhul ka meeskonnaliige, kui sõidukis on meeskonnaliikme iste) (11) (iga variandi suurim ja vähim mass): …

4.7.   Sõiduki suurim valmistajakiirus (km/h) (12): …

13.   ERISÄTTED BUSSIDELE

13.1.   Sõiduki klass: III klass / B-klass (3)

Selgitavad märkused

2.   OSA

NÄIDIS

(Suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

EÜ TÜÜBIKINNITUSTUNNISTUS

Teatis sõidukitüübi

EÜ tüübikinnituse (13)

EÜ tüübikinnituse laiendamise (13)

EÜ tüübikinnituse andmisest keeldumise (13)

EÜ tüübikinnituse tühistamise (13)

kohta seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemidega

vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 351/2012, mida on Muudetud.

EÜ tüübikinnitusnumber: _

Laiendamise põhjus:

I   JAGU

0.1.   Mark (tootja kaubanimi):

0.2.   Tüüp:

0.2.1.   Kaubanimi/-nimed (kui on teada):

0.3.   Tüübi identifitseerimisandmed, kui need on märgitud sõidukile (14):

0.3.1.   Kõnealuse märgistuse asukoht:

0.4.   Sõiduki kategooria (15):

0.5.   Tootja nimi ja aadress:

0.8.   Koostetehas(t)e nimi/nimed ja aadress(id):

0.9.   Tootja esindaja:

II   JAGU

1.   Lisateave (vajaduse korral): vt lisand

2.   Katsete tegemise eest vastutav tehniline teenistus:

3.   Katsearuande kuupäev:

4.   Katsearuande number:

5.   Märkused (kui on): vt lisand

6.   Koht:

7.   Kuupäev:

8.   Allkiri:

Lisad

:

Infopakett

Katsearuanne


(1)  Kui tüübi identifitseerimisandmed sisaldavad märke, mis ei ole käesoleva teatisega hõlmatud sõiduki, osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(2)  Liigitatud vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osas sätestatud määratlustele.

(3)  Mittesobiv läbi kriipsutada (võib esineda juhtumeid, kus ei tule midagi läbi kriipsutada, sest sobivaid variante on rohkem kui üks).

(4)  Kui sõiduki üks variant on tavalise juhikabiiniga ja teine magamiskohaga kabiiniga, esitatakse mass ja mõõtmed mõlema variandi kohta.

(5)  Standard ISO 612:1978 – Maanteesõidukid. Mootorsõidukite ja haagisveokite mõõtmed. Terminid ja määratlused.

(6)

(g1)

Sõiduki teljevahe määratakse:

mootorsõiduki ja veotiisliga haagise puhul standardi ISO 612:1978 punkti 6.4.1 kohaselt;

poolhaagise ja kesktelghaagise puhul standardi ISO 612:1978 punkti 6.4.2 kohaselt.

Märkus:

Kesktelghaagise puhul loetakse kõige eesmiseks teljeks haakeseadise telg.

(7)

(g4)

Telgede rööbe määratakse standardi ISO 612:1978 punkti 6.5 kohaselt.

(8)

(g5)

Sõiduki pikkus määratakse:

M1-kategooria sõidukitel standardi ISO 612:1978 punkti 6.1 kohaselt;

muudel kui M1-kategooria sõidukitel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/27/EÜ () I lisa punkti 2.4.1 kohaselt

Haagiste pikkus määratakse standardi ISO 612:1978 punkti 6.1.2 kohaselt.

(9)  EÜT L 233, 25.8.1997, lk 1.

(10)

(g7)

M1-kategooria sõidukite laius määratakse standardi ISO 612:1978 punkti 6.2 kohaselt. Muude kui M1-kategooria sõidukite laius määratakse direktiivi 97/27/EÜ I lisa punkti 2.4.2 kohaselt.

(11)  Juhi massiks ja vajaduse korral meeskonnaliikme massiks võetakse 75 kg (sellest vastavalt ISO standardile 2416:1992 inimese massiks 68 kg ja pagasi massiks 7 kg), kütusepaak täidetakse 90 % ulatuses ja muud vedelikke sisaldavad süsteemid (v.a kasutatud vee süsteemid) 100 % ulatuses tootja poolt ette nähtud mahust.

(12)  Haagiste puhul suurim tootja lubatud kiirus.

(13)  Mittevajalik maha tõmmata.

(14)  Kui tüübi identifitseerimisandmetes on märke, mis ei ole käesolevates andmetes käsitletud sõiduki, sõiduki osa või eraldi seadmestiku tüüpide kirjeldamisel asjakohased, asendatakse need märgid dokumentides sümboliga „?” (nt ABC??123??).

(15)  Vastavalt direktiivi 2007/46/EÜ II lisa A osa määratlusele.

Lisand

EÜ tüübikinnitustunnistuse nr …

1.   Lisateave

1.1.   Sõidukile paigaldatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi lühikirjeldus:

4.   II lisas kirjeldatud katsetulemused

4.1.   Katsetes kasutatud sõiduraja nähtavad märgistused

4.2.   Dokumendid, millega tõendatakse vastavust komisjoni määruse (EL) nr 351/2012 II lisa liites määratletud kõikide muude sõiduraja märgistustega

4.3.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi nõuetekohaste piirkondlikult kohandatud variantide kirjeldus

4.4.   Sõiduki mass ja koormus katse ajal

4.5.   Hoiatuskünnise seadistus (üksnes juhul, kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemil on kasutaja seadistatav hoiatuskünnis)

4.6.   Optilise hoiatussignaali kontrollimise katse tulemused

4.7.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande katse tulemused

4.8.   Rikke avastamise katse tulemused

4.9.   Inaktiveerimiskatse tulemused (üksnes juhul, kui sõidukil on sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi inaktiveerimise seade)

5.   Märkused (kui on):


II LISA

Mootorsõidukite tüübikinnituse nõuded ja katsed seoses sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemidega

1.   Nõuded

1.1.   Üldnõuded

1.1.1.   Magnet- ja elektriväljad ei tohi sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi tööd negatiivselt mõjutada. Seda tõendatakse vastavusega ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eeskirjale nr 10 (1).

1.2.   Toimimisnõuded

1.2.1.   Kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem on vastavalt punktis 1.2.3 sätestatule aktiivne, hoiatab see juhti, kui sõidurajal liikuv sõiduk ületab oma sõiduraja nähtava märgistuse teel, mille suund varieerub sirgest sellise kõverani, mille puhul sõiduraja sisemise märgistuse raadius on vähemalt 250 m, juhul kui märgistust ei ületata ettekavatsetult.

Eriti peetakse silmas järgmist:

1.2.1.1.

süsteem annab juhile punktis 1.4.1 sätestatud hoiatusmärguande, kui süsteemi katsetatakse punkti 2.5 (kõrvalekaldumise hoiatusmärguande katse) sätete kohaselt ning punktis 2.2.3 sätestatud sõiduraja märgistuse olemasolu korral;

1.2.1.2.

punktis 1.2.1 nimetatud hoiatusmärguanne võidakse summutada, kui juhi tegevus viitab kavatsusele sõidurajalt lahkuda.

1.2.2.   Süsteem annab juhile ka punktis 1.4.2 sätestatud hoiatusmärguande, kui süsteemi katsetatakse punkti 2.6 (rikke avastamise katse) sätete kohaselt. Signaal on pidev.

1.2.3.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem on aktiivne vähemalt sõiduki kiirusel üle 60 km/h, välja arvatud juhul, kui see on punkti 1.3 kohaselt käsitsi inaktiveeritud.

1.3.   Kui sõidukil on sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi inaktiveerimise seade, kohaldatakse järgmisi asjakohaseid tingimusi:

1.3.1.

sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi funktsionaalsus taastatakse automaatselt iga uue sisselülitatud süütega tsükli (käitustsükli) alguses;

1.3.2.

pidev optiline hoiatussignaal teavitab juhti sellest, et sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem on inaktiveeritud. Selleks võib kasutada punktis 1.4.2 sätestatud kollast hoiatussignaali.

1.4.   Hoiatusmärguanne

1.4.1.   Punktis 1.2.1 viidatud hoiatusmärguanne on juhile märgatav ja antakse ühel järgmistest viisidest:

a)

vähemalt kaht tüüpi hoiatussignaalina, millest kumbki võib olla optiline, akustiline või haptiline;

b)

üht tüüpi hoiatussignaalina, mis võib olla haptiline või akustiline ning annab ruumilist teavet sõiduki ettekavatsematu kõrvalekaldumise suuna kohta.

1.4.1.1.

Kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguandena kasutatakse optilist signaali, võib kasutada punktis 1.2.2 sätestatud rikke hoiatussignaali vilkuvas režiimis.

1.4.2.   Punktis 1.2.2 viidatud rikke hoiatusmärguandena kasutatakse kollast optilist hoiatussignaali.

1.4.3.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi optilised hoiatussignaalid aktiveeritakse, kui süütelüliti on pööratud sisselülitatud asendisse või on sisselülitatud asendi ja käivitusasendi vahel paiknevas asendis, mille tootja on määranud kontrollasendiks (süsteemi algkontroll). Seda nõuet ei kohaldata ühisalal kuvatavate hoiatussignaalide suhtes.

1.4.4.   Optilised hoiatussignaalid on nähtavad ka päevavalgel; juht peab saama juhiistmelt signaalide rahuldavas nähtavuses hõlpsalt veenduda.

1.4.5.   Kui juhti teavitatakse optilise hoiatussignaaliga, et sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem ajutiselt ei tööta, näiteks karmide ilmastikutingimuste tõttu, on signaal pidev. Selleks võib kasutada punktis 1.4.2 sätestatud rikke hoiatussignaali.

1.5.   Korralist tehnoülevaatust käsitlevad sätted

1.5.1.   Korralisel tehnoülevaatusel saab sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi töökorras olekut kontrollida rikke hoiatussignaali staatuse visuaalse jälgimise teel pärast süütelüliti sisselülitamist (väljas – süsteem töökorras; sees – süsteemi rike).

Kui rikke hoiatussignaal kuvatakse ühisalal, veendutakse enne rikke hoiatussignaali staatuse kontrollimist, et ühisala on töökorras.

1.5.2.   Tüübikinnituse ajal esitatakse konfidentsiaalne lühiülevaade tootja valitud kaitsevahenditest, millega takistatakse rikke hoiatussignaali töö lihtsat lubamatut muutmist.

Kõnealune kaitsenõue on täidetud ka juhul, kui on olemas täiendav võimalus sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi töökorras oleku kontrollimiseks.

2.   Katsemenetlused

2.1.   Tootja esitab kokkuvõtliku dokumendipaketi, milles kirjeldatakse süsteemi põhikonstruktsiooni ja vajaduse korral ka seda, kuidas see on ühendatud sõiduki muude süsteemidega. Dokumentatsioonis selgitatakse süsteemi talitlust ning kirjeldatakse, kuidas kontrollitakse süsteemi töökorras olekut, kas süsteem mõjutab sõiduki muid süsteeme ja millis(t)e meetodi(te) abil luuakse olukorrad, mille tõttu antakse rikke hoiatussignaal.

2.2.   Katsetingimused

2.2.1.   Katse tehakse tasasel, kuival asfalt- või betoonpinnal.

2.2.2.   Ümbritseva õhu temperatuur jääb vahemikku 0 °C kuni 45 °C.

2.2.3.   Sõiduraja nähtavad märgised

2.2.3.1.

Sõiduraja nähtavad märgised, mida kasutatakse punktis 2.6 kirjeldatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande katsetes, valitakse käesoleva lisa liites määratletud märgistusvõimaluste hulgast ning need peavad olema heas korras ja materjalist, mis vastab asjaomases liikmesriigis kohaldatavale sõiduraja nähtavaid märgiseid käsitlevale standardile. Katsetes kasutatav sõiduraja nähtava märgistuse paigutus pannakse kirja.

2.2.3.2.

Sõiduki tootja tõendab dokumentide alusel vastavust kõikide muude käesoleva lisa liites määratletud sõiduraja märgistustega. Kõik sellekohased dokumendid lisatakse katsearuandele.

2.2.3.3.

Kui sõidukile saab paigaldada sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi erinevaid piirkondlikult kohandatud variante, tõendab tootja dokumentide alusel, et käesoleva määruse nõuded on täidetud kõikide variantide puhul.

2.2.4.   Katse tehakse nähtavusel, mis võimaldab ohutut juhtimist nõutaval katsekiirusel.

2.3.   Sõiduki seisukord

2.3.1.   Katsekaal

Sõidukit võib katsetada mis tahes koormusel, kusjuures massi jaotumine telgede vahel peab vastama sõiduki tootja määratule ning ühegi telje suurimat lubatud massi ei ületata. Katsemenetluse ajal muudatusi ei tehta. Sõiduki tootja tõendab dokumentide alusel, et süsteem töötab kõikidel koormustel.

2.3.2.   Sõidukit katsetatakse sõiduki tootja soovitataval rehvirõhul.

2.3.3.   Kui sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemil on kasutaja seadistatav hoiatuskünnis, tehakse punktis 2.5 sätestatud katse hoiatuskünnisel, mis vastab suurimale sõidurajalt kõrvalekaldumisele. Katsemenetluse ajal muudatusi ei tehta.

2.4.   Optilise hoiatussignaali kontrollimise katse

Veenduge, et seisva sõiduki optiline/optilised hoiatussignaal(id) on vastavuses punkti 1.4.3 nõuetega.

2.5.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande katse

2.5.1.   Juhtige sõidukit katseraja keskel kiirusel 65 km/h +/– 3 km/h sujuvalt, nii et sõiduki asend on stabiilne.

Säilitades ettenähtud kiirust, liikuge sõidukiga sujuvalt vasakule või paremale kõrvalekaldumise kiirusega 0,1–0,8 m/s, nii et sõiduk ületab sõiduraja märgistuse. Korrake katset erineval kõrvalekaldumise kiirusel vahemikus 0,1–0,8 m/s.

Korrake eespool kirjeldatud katseid, liikudes vastassuunas.

2.5.2.   Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem annab punktis 1.4.1 nimetatud sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatusmärguande hiljemalt siis, kui sõiduki sõiduraja märgistusele lähima esiratta rehvi väliskülg ületab joone, mis on sõiduraja selle nähtava märgistuse välisservast 0,3 m väljaspool, mille suunas sõidukit juhitakse.

2.6.   Rikke avastamise katse

2.6.1.   Simuleeritakse sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi rike, näiteks katkestades süsteemi mis tahes komponendi elektritoite või süsteemi komponentide vahelise mis tahes elektriühenduse. Sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi rikke simuleerimisel ei katkestata punkti 1.4.2 kohase rikke hoiatusmärguande ja punkti 1.3 kohase sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi inaktiveerimise seadme elektriühendusi.

2.6.2.   Punktis 1.4.2 nimetatud rikke hoiatusmärguanne aktiveeritakse ja jääb sõidu vältel aktiveerituks ning aktiveeritakse taas pärast järgmist süüte välja- ja sisselülitamise tsüklit, kuni simuleeritud rike kõrvaldatakse.

2.7.   Inaktiveerimiskatse

2.7.1.   Kui sõidukil on sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi inaktiveerimise seade, pööratakse süütelüliti sisselülitatud asendisse ja inaktiveeritakse sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteem. Punktis 1.3.2 nimetatud hoiatussignaal aktiveerub. Süütelüliti pööratakse väljalülitatud asendisse. Süütelüliti pööratakse uuesti sisselülitatud asendisse ning veendutakse, et eelnevalt aktiveerunud hoiatussignaal ei aktiveeru enam, näidates, et sõidurajalt kõrvalekaldumise hoiatussüsteemi funktsionaalsus on punkti 1.3.1 kohaselt taastatud. Kui süütesüsteem aktiveeritakse võtme abil, peab eespool kirjeldatud nõue olema täidetud võtit eemaldamata.


(1)  ELT L 116, 8.5.2010, lk 1.